Kohtulahend

3) hageja võõrandas 2. märtsil 2004. a liisingueseme 101 694 krooni 92 sendi eest (hind käibemaksuta). Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei nõustu kostja esitatud hagiga osas, milles hageja nõuab pärast liisingulepingu ülesütlemist müügiteenuse eest tasutud 5084 krooni 75 senti, auto keemilise pesu eest tasutud 1228 krooni 81 senti ja tagastusteenuse eest makstud 3000 krooni. Seega on kostja vaidlustanud hageja nõude summas 9313 krooni 65 senti. Muus osas pole kostja hagile Tallinna Linnakohtus põhjendatud vastuväiteid esitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vaidlust ei ole selle üle, et ülesütlemise tingis liisinguvõtja, sest ta rikkus liisingulepingut. Seega on kostja kohustatud VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitama hagejale tekkinud lisakulud, mis on põhjuslikus seoses liisingulepingu ülesütlemisega. Pooled on sisulisest selles kokku leppinud ka liisingulepingus, mille üldtingimuste p 3.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud ning p 7.3 kohaselt on liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Hagi rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, et eelnimetatud kulusid saab lugeda põhjendatud lisakuludeks VÕS § 367 lg 4 ning liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 ja p 7.3 mõistes. Hageja on viidanud tagastusteenuse eest makstud 3000 krooni nõudes ka liisingulepingu üldtingimuste p-dele 7.5 ja 7.5.1. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p-le 7.5 kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandjale viimase kehtestatud tähtajal ja korras. Juhul, kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt liisingueseme üleandmise kohustust ja liisinguandja kannab liisingueseme valduse ülevõtmise tõttu lisakulutusi, siis on liisinguvõtja vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p-le 7.5.1 kohustatud liisinguandjale need lisakulutused hüvitama. Seega tuleb liisingulepingu üldtingimuste p 7.5.1 kohaldamiseks tuvastada, et kostja on rikkunud liisingueseme tagastamise kohustust. Tõendatud ei ole, et kostja oleks liisingueseme viivitamata tagastamise kohustust rikkunud. Hageja on saatnud kostjale teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta 18. detsembril 2003. a. Nimetatud teatises on märgitud, et hageja ütleb kostja võlgnevuse tõttu lepingu üles 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Seega sai hageja lepingu üles öelda mitte varem kui 2. jaanuaril 2004. a. Tallinna Linnakohtu istungi protokollist (tl 86) nähtub, et kostja tagastas liisingueseme hagejale 12. jaanuaril 2004. a. Arvestades liisingulepingu olemust ja liisingulepingu objekti, oli 10 päeva pärast liisingulepingu lõppemist liisingueseme tagastamine hagejale viivitamatu liisingulepingu üldtingimuste p 7.5 mõistes. Seega ei rikkunud kostja oma vastavat kohustust. Vaidluse seisukohalt ei ole oluline, kas kostja tagastas sõiduauto hagejale isiklikult või oma esindaja/käskjala vahendusel. Tagastusteenust ei saa praegusel juhul pidada lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõistes. Kostja on täitnud liisingueseme tagastamise kohustuse vastavalt lepingule. Tagastusteenuse tasu maksmine hageja poolt OÜ-le BALTI REALISEERIMISKESKUS ei ole seega seotud kostja käitumisega, vaid hageja vaba

valikuga kasutada omapoolseks kohustuse täitmiseks (liisingulepingu esemeks oleva sõiduauto vastuvõtmiseks kostja käest) teenust OÜ-lt BALTI REALISEERIMISKESKUS. Tõendamata on hageja väited selle kohta, et liisingulepingu ülesütlemise tõttu tekkisid tal kulud, mis olid seotud kostjaga kontakti otsimisega, liisingueseme tehnilise seisukorra ülevaatamisega ja üleandmisvastuvõtmisakti vormistamisega. Samuti ei saa lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõistes lugeda liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto pesu, sest sõiduauto pesu eest makstud tasu ei ole tekkinud lepingu ülesütlemisest. Need kulud võiks liisinguvõtjalt välja mõista juhul, kui oleks tuvastatud, et auto pesu oli põhjustatud sellest, et kostja rikkus VÕS §-s 363 sätestatud kohustust kasutada liisingueset hoolikalt või tagastada liisinguese sellisena, nagu see temale üle anti. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et liisinguese oli tagastamisel määrdunud ja müügikõlbmatu. Hageja ei ole samuti tõendanud, et juhul, kui ta ei oleks liisingueset pesnud, siis ei oleks ta sõiduautot saanud võõrandada või oleks saanud selle võõrandamise eest väiksema ostuhinna. Samuti ei saa lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõistes lugeda liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto müügiteenuse eest tasutud 5084 krooni 75 senti. Need kulud ei ole tekkinud lepingu ülesütlemisest, vaid hageja enda otsusest osta teenust OÜ-lt BALTI REALISEERIMISKESKUS oma vara (liisingueseme) müümiseks. Hageja ei ole samuti tõendanud, et juhul, kui liisingueseme müügiteenust ei oleks ostetud, oleks liisinguese jäänud müümata või selle võõrandamise eest oleks saadud väiksem ostuhind.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Ka siin ei ole tagastamiskulude lisakuluks lugemisel määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul. Ringkonnakohus on aga lahendis vääralt käsitlenud üldtingimuste p 7.5 ja 7.5.1, leides nende alusel, et kostja ei ole rikkunud sõiduauto viivitamatu tagastamise kohustust. Kuigi hageja on nimetatud punktidele tuginenud, leiab kolleegium, et neid tulnuks analüüsida vaid siis, kui sõiduauto tagastamise tõttu oleksid tekkinud teatud erikulud, mis ei mahtunuks üldtingimuste p-s 3.7 nimetatud kulude (mh liisingueseme valduse ülevõtmine) alla. Selliseid erikulusid ei ole hageja välja toonud. Seega tuleb ka selle kululiigi korral asja uuel läbivaatamisel selgitada, kas kostja on tuginenud tagastustasu ebamõistlikule suurusele. Kui selline väide on esitatud, tuleb hinnata, kas tagastuskulud on mõistlikult põhjendatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.