lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-98-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 01.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-98-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
01.11.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 3Toimiku taastaminePKS § 14 lg 1TsMS § 647 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetlusesAÕS § 68 lg 1Omandi mõistePKS § 17TsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 238 lg 3Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 267Menetlusosalise vande all ülekuulamine tõendama kohustatud poole taotluselTsMS § 282 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-19-15657/42Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.04.20232-06-21556/35Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja23.02.20093-2-1-13-07Riigikohus21.03.20072-05-17531/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.01.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-98-06 Tartu, 1. november 2006. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa K. K hagi A. K vastu dokumentide esitamiseks kohustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-14390 K. K kassatsioonkaebus Hageja K. K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja. Kostja A. K (isikukood xxxxxxxxxxx; registrikood xxxxxxxx). 9. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2006. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada K. K kassatsioonkaebuselt 19. juunil 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K. K esitas hagi oma abikaasa A. K vastu, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, paludes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel kohustada kostjat esitama hagejale tutvumiseks kõik kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja dokumendid seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. märtsil 1989. a abielu. 6. juulil 2000. a registreeriti kostja äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana. 27. detsembril 2000. a ostu-müügilepinguga ostis kostja füüsilisest isikust ettevõtjana Tallinnas Xxxxx xxx xxx-xx asuva korteri. Korter kinnistati
Dokumendi väljanõudmiseks hagi esitamine
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 652 lg 2Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsMS § 74 lg 1Asja allumine mitmele kohtule ja kohtuistungi toimumise koht
VÕS § 1015Dokumendiga tutvumine
16.detsembril 2002. a korteriomandiks. Korteriomand on poolte ühisvara. Kohtu menetluses on hageja nõue kostja vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning elatise saamiseks. Kostja andis nimetatud korteri ilma hageja nõusolekuta tasuta võõrastele isikutele kasutada. Hagejal on piisav alus arvata, et kostja tegevus ja/või tegevusetus on rikkunud hageja kui ühisvara omaniku õigusi ja huve, kahjustades seeläbi hageja varalist seisundit. Tuvastamaks eeltoodud seisukoha paikapidavust, vajab hageja juurdepääsu kõikidele kostja dokumentidele. Hageja on kohtuväliselt esitanud kostjale nõude võimaldada tutvuda kõigi dokumentidega, sealhulgas deklaratsioonidega, lepingutega, arvetega, kviitungitega, tðekkidega, pangakontode väljavõtetega, kirjavahetusega jms. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Samuti esitas hageja abielu lahutamise ja ühisvara jagamise tsiviilasjas dokumentaalsete tõendite väljanõudmise taotluse seoses Tallinnas

Xxxxx xxx xxx-xx asuva korteriomandi kasutamisega, mille kohus jättis rahuldamata. Seetõttu esitas hageja oma nõude eraldi hagina. Hagejale kui abikaasast ühisomanikule poolte ühisvara puudutava teabe andmata jätmine ja teabe varjamine ei ole õiguspärane ning on vastuolus tsiviilõigussuhetes kohaldatavate hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Dokumentidega tutvumine võimaldab kostja varalise seisundi kindlakstegemist nii ühisvara jagamise kui ka elatiseasjas. Seega on hagejal õigustatud huvi tutvuda vastava dokumentatsiooniga.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei saa käsitada füüsilisest isikust eraldi, mistõttu ei ole tsiviilprotsessi pooleks kostja füüsilisest isikust ettevõtjana. Kuna hageja kasutab poolte ühisvarasse kuuluvat teist korterit, ei ole tegemist ühisvara kahjustamisega. Hageja kahtlus, et kostja on poolte ühisvara tahtlikult kahjustanud, on alusetu ja põhjendamata. Hageja väitel lõppesid abielusuhted 26. augustil 2003. a, mistõttu kostja praegune tegevus ei saa perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg-st 2 tulenevalt ühisvara kahjustada. Lahus elavate abikaasade reserveeritus teineteise informeerimisel ei saa olla tsiviilasjas oluliseks asjaoluks. Hageja püüe koguda tsiviilasjas tõendeid teiste tsiviilasjade lahendamiseks ei ole protsessiosalise õiguste kohane teostamine ega vaidluse lahendamisel aluseks võetav asjaolu. Hageja ei ole täitnud VÕS § 1015 kohaldamise eeldusi. Hageja ei ole piisavalt selgelt kirjeldanud, millise dokumendiga ta soovib tutvuda. Kostja valduses ei ole dokumente, mis oleksid koostatud hageja huvides. Tulenevalt ühisvara jagamisest abielusuhete lõppemise aja seisuga ei saa võimalikud hilisemad dokumendid olla koostatud enam hageja huvides. Hageja on esitanud ebakohase ja pahatahtliku hagi.
3.Harju Maakohus jättis 7. veebruari 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on VÕS § 1015 kohaldamise eelduseks see, et dokument oleks koostatud nõudja huvides või et see kajastaks nõudja ja teise isiku vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamise kulgu. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 1 p 4 kohaselt tuli hagejal esitada selgelt väljendatud nõue. Vaatamata sellele, et kohus eelistungil selgitas ja tegi ettepaneku hagejal nõuet täpsustada ning märkida, milliste kostja valduses olevate konkreetsete dokumentidega hageja soovib tutvuda, jäi hageja kindlalt seisukohale, et ta on õigustatud tutvuma kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja dokumentidega. Selline hageja nõue ei ole põhjendatud. Kõigi dokumentide esitamine oleks põhjendamatu ja kostjale koormav. Esitatud nõude rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud, kui mitte võimatu. Kuna hageja jättis nõude täpsustamata, siis ei saa hagi rahuldada ka osaliselt. Selgelt esitatud nõude puhul oleks kohtul võimalik arvestada poolte võrdsete huvidega ning hinnata konkreetse dokumendi esitamise nõude põhjendatust.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada nii menetlusõiguse normide rikkumise kui ka materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtukulud esimese

astme kohtus ja apellatsioonimenetluses. Hageja nõue oli selge. Hageja sai nõuda kõigi dokumentidega tutvumist. Kuna hagejal ei ole olnud juurdepääsu dokumentidele, ei saanud ta neid täpsemalt kirjeldada. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole hagejal õigust tutvuda kostja dokumentidega, kui poolte abielu kestab ja ühisvara on jagamata. Kohus on ekslikult samastanud kostja kui füüsilise isiku ja kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja, mistõttu lahendati nõue vale isiku vastu. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta tuvastas, et hagis väljanõutavad dokumendid ei ole koostatud hageja huvides, kuna kostja ei esitanud ühtegi dokumenti ega muud tõendit oma väite kinnituseks. Asjaolu, et kohtuotsuse täitmine võib olla kostjale koormav, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Maakohus ei vastanud kõigile hagiavalduse väidetele. Samuti jättis maakohus analüüsimata hageja esitatud tõendid ning tehes järelduse, et hagi ei ole põhjendatud, ei tuginenud maakohus ühelegi tõendile. Esimese astme kohus jättis eelistungil vastu võtmata asjas olulist tähendust omavad tõendid. Hageja taotles nende tõendite � hageja järelepärimine Xxxxx xxx xxx-xx korteri elaniku õigussuhete kohta kostjaga ning kostja kui OÜ T esindaja vastus K. K hagile OÜ T vastu ning sellele lisatud maksekorraldused ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastus hagejale � vastuvõtmist ringkonnakohtus, sest need tõendavad, et kostja on võimeline esitama kohtule valeandmeid, ja seda, et hageja jaoks on oluline tuvastada kostja ja korteri kasutaja vahelise õigussuhte täpne olemus ning selle puutumus ühisvaraga. Esimese astme kohus jättis vääralt rahuldamata ka hageja taotluse kohustada kostjat isiklikult istungile ilmuma. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. mai 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi ja vastates vaid apellatsioonkaebuse väidetele. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole põhjendanud VÕS § 1015 kohaldamise eelduseks olevat õigustatud huvi kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja dokumentide vastu. Hageja nõue oli piisavalt selge selleks, et seda menetleda, kuid nõude selgusest ei tulene automaatselt selle rahuldamise põhjendatus. Õige on hageja väide, et füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei ole identsed mõisted. Maakohus lahendas nõude kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja vastu ning seda ei muuda asjaolu, et otsuse põhjendavas osas on kostjat kord nimetatud ka füüsiliseks isikuks. Hageja jättis tähelepanuta, et hagi jäi rahuldamata seetõttu, et hageja ei tõendanud oma õigustatud huvi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seoses tekkinud dokumentatsiooni vastu. Hageja põhistas õigustatud huvi kostja dokumentidega tutvumiseks asjaoluga, et kostja on andnud kolmandale isikule tasuta kasutada poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi ning maakohtu menetluses oleva ühisvara jagamise hagi õigeks lahendamiseks on hagejal vaja saada ülevaade ühisvara koosseisust, kuna kostja võib esitada ühisvara kohta moonutatud andmeid. Kostja ei ole väidetavalt olnud hageja suhtes vajalikult siiras ning korteriomandi tasuta kasutada andmine võib

kahjustada ühisvara. Kuna maakohus jättis ühisvara jagamise menetluses rahuldamata hageja taotluse kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja dokumentide ja rea muude dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks, siis ei pidanud esimese astme kohus selle kohta esitatud tõendeid eraldi analüüsima ning eeltoodud tõendite hindamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi rikkumine. See, et hageja nõudis kostjalt teises kohtumenetluses ja kohtuväliselt kõigi kostja dokumentide esitamist ja et need nõuded on jäänud rahuldamata, ei ole dokumentide ettenäitamise hagi rahuldamise iseseisvaks aluseks. Tsiviilasjas tuvastatud asjaolu, et hageja soovib jagada kostjaga ühisvara ja koguda selleks tõendeid, ei tähenda, et sellega oleks VÕS § 1015 tähenduses tõendatud hageja õigustatud huvi tutvuda eranditult kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamisdokumentidega ja muu majandustegevusest tekkinud dokumentatsiooniga. Hageja ei tuginenud asjaolule, et tema oleks osalenud kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuses või teinud kostja kui füüsilisest isikust ettevõtjaga tehinguid tema majandustegevuse raames. Järelikult ei saanud hagi esitatud kujul rahuldada, kuna haginõue dokumentidega tutvumiseks oli mahult tunduvalt laiem kui nõude põhjenduseks esiletoodud asjaolud ning hagi pinnalt ei olnud kohtul võimalik teha järeldust, et kostja võiks olla hageja huvides koostanud ühisvarasse kuuluva korteriomandiga seonduvaid dokumente. Hagi tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjal piisas vastuvaidlemiseks väitest, et tema valduses ei ole nõutavaid dokumente ning ta ei ole vastavaid dokumente koostanud. Negatiivset väidet ei saa tõendada. Ekslik on apellandi arusaam, et hagi põhistamiseks oleks ta pidanud täpselt nimetama tutvumiseks väljanõutavad dokumendid ja tõendama nende asumist kostja valduses. Hageja pidi siduma nõude hagi alusega, milleks oli hageja väidetav õigustatud huvi tutvuda ühisvaras oleva korteriomandi kasutamisega seotud dokumentidega, ja põhistama, miks ta arvab, et sellised dokumendid eksisteerivad ja on loodud tema huvides. Hageja nõudis kostja kohustamist dokumentide esitamiseks teises tsiviilasjas läbivaatamisel oleva ühisvara jagamise hagi tõendamise vajaduse tõttu. TsMS § 282 lg 1, § 278 ja § 236 lg 3 järgi oli hageja kohustus hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada kooskõlas kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, mille kohaselt dokumentaalse tõendi esitamiseks kohustamise hagi ei saa olla vähem põhjendatud kui dokumentaalse tõendi väljanõudmise menetluslik taotlus. Hageja oletusest, et kostja ei ole olnud tema suhtes vajalikult siiras, ja kahtlusest, et kostja võib esitada ühisvara jagamisel valeandmeid, ei piisa dokumentide ettenäitamise hagi põhjendamisel hageja rikutud õiguse tõendamiseks. Ringkonnakohus jättis TsMS § 652 lg 2 ja § 238 lg 1 alusel rahuldamata hageja taotluse tõendite vastuvõtmiseks, mille vastuvõtmisest keeldus ka esimese astme kohus, leides, et need tõendid ei oma hagiga puutumust. Esimese astme kohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, kui jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat isiklikult istungile ilmuma ja vastama hageja küsimustele. Hageja ei ole kohtule avaldanud, missuguste asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks oleks kostja pidanud isiklikult seletuse andma, st ei ole tõendi vastuvõtmise taotlust põhjendanud ning sellised taotlused tuleb TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel jätta rahuldamata. Ka enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 74 lg 1 järgi võis

kohus kohustada poolt ilmuma isiklikult kohtuistungile, kui seda oli vaja asja lahendamiseks ehk teisisõnu, kui poole seletus oli vajalik asjas tähtsate asjaolude kindlakstegemiseks. Taotletud tõendi asjakohasus oli siis ja on praegu kohtu otsustada ning kolleegiumi hinnangul keeldus esimese astme kohus õigesti tõendi kogumisest. Menetlusosalise seletus ei ole alates 1. jaanuarist 2006. a enam tõendiks muidu kui teatud piiratud tingimustel vande all antuna (TsMS § 267). Hageja ei ole seda nõudnud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis ringkonnakohus hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks vajalike ja põhjendatud kohtukuludena välja 2000 krooni. Vastustaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jõudis ringkonnakohtuni avalduste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul. Kohtukulude hüvitamisel ei ole tähendust asjaolul, kes on kandnud kohtukulud menetlusosalise eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohtu otsus põhjendamata. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta. Kohus tuvastas, et poolte abielu on lahutamata ja ühisvara jagamata, samas jättis põhjendamata, miks ei ole hageja õigustatud tutvuma kostja kõigi dokumentidega. Kohus ei lükanud ümber hageja väiteid, et kostja tegevus ja/või tegevusetus ning sellega seonduv dokumentatsioon puudutab abikaasade ühisvara, s.o ühisvara kasutamist ja sellega seotud kulude katmist. Kohus ei põhjendanud veenvalt, millest ta järeldas, et abikaasade ühisvara kasutamisega seotud dokumendid ei ole koostatud hageja huvides. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka hagejalt kostja kasuks apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmisel, kui ei põhjendanud, miks on väär hageja seisukoht, et hagejalt ei saa kostja kasuks kohtukulu välja mõista, kuna kostja ei täpsustanud kohtukulude hüvitamise soovi lubatud kahe nädala jooksul arvates vastava taotluse esitamisest. TsMS § 647 lg 1 järgi võib kohtu määratud tähtaja jooksul esitada vaid avaldusi või seisukohti, mitte aga nõudeid või taotlusi. Lisaks ei ole menetlusvälisele isikule esitatud arve enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 3 tähenduses menetlusosalise kuludokumendiks.
7.Kostja kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Ringkonnakohus leidis õigesti, et vaidlus tuleb lahendada VÕS § 1015 alusel. Nimetatud sätte alusel saab hagi rahuldada juhul, kui hagejal on õigustatud huvi kostja valduses oleva dokumendiga tutvumiseks. Õigustatud huvi võib seisneda kas selles, et dokument on koostatud hageja huvides või dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Kolleegium leiab, et selle sätte alusel saab hagi mh rahuldada juhul, kui hageja õigustatud huvi tuleneb hageja ja kostja vahelistest õigussuhetest, sh

abikaasade ühisvarasuhetest.

10.Hageja põhistas oma õigustatud huvi sellega, et kostja andis poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi kolmandale isikule ilma hageja nõusolekuta tasuta kasutada ja et hagejal on vaja saada ülevaade ühisvara koosseisust ühisvara jagamise vaidluse õigeks lahendamiseks. Hagi jäi ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rahuldamata seetõttu, et hageja ei tõendanud oma õigustatud huvi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seoses tekkinud dokumentatsiooni vastu. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et hageja soov jagada kostjaga ühisvara ja koguda selleks tõendeid, ei tähenda, et sellega oleks VÕS § 1015 tähenduses tõendatud hageja õigustatud huvi tutvuda kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise dokumentidega ja muu majandustegevusest tekkinud dokumentatsiooniga. Samas jättis ringkonnakohus põhjendamatult tähelepanuta, et hageja tugines oma õigustatud huvi põhjendades ka asjaolule, et kostja andis hageja nõusolekuta poolte ühisvaraks oleva korteriomandi kolmandale isikule tasuta kasutada ja hageja soovib kindlaks määrata ühisvara koosseisu ja kulutusi. Seega ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta kõigi hageja apellatsioonkaebuse väidete kohta, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-t 5.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et korteriomand kuulub poolte ühisvara hulka, kuigi kostja ostis selle. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on PKS § 14 lg 1 järgi ühisvara, st abielu kestel ostetud korteriomand on abikaasade ühisomand asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 mõttes. Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Muu hulgas tähendab see ka õigust saada asjast kasu ning kanda asjaga seotud koormatisi ja kulutusi. Lähtuvalt PKS § 17 lg-st 1 on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt valdavad, kasutavad ja käsutavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Seega lepivad abikaasad kokku, mil viisil nad ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad. Seejuures on kummalgi abikaasal õigus kasutada korteriomandit ja saada sellest kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 mõttes. Vastavalt PKS § 14 lg-le 1 kuulub abielu ajal korteriomandist saadud kasu abikaasade ühisvara hulka. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta koostatud dokumendid on koostatud mõlema abikaasa huvides VÕS § 1015 esimese alternatiivi mõttes ning abikaasa õigustatud huvi ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta koostatud dokumentidega tutvumiseks tuleneb eespool viidatud sätetest.
12.Samuti juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et perekonnaseadus ei võimalda käsitada füüsilisest isikust ettevõtja abielu ajal omandatavat vara eraldi abikaasade ühisvarast, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on PKS § 14 järgi abikaasade ühisvara. PKS §-st 15 ega ka muudest sätetest ei tulene, et füüsilisest isikust ettevõtja vara oleks selle abikaasa lahusvara. Seega võib füüsilisest isikust ettevõtja abikaasal olla õigustatud huvi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlust puudutavate dokumentide vastu, kui need on koostatud abikaasade ühisvarasse kuuluvate esemete kohta.
13.Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 1015, sest ei arvestanud hageja õigusliku huvi kindlaksmääramisel ka abikaasade kui ühisomanike vahelist õigussuhet. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas ja millised ühisomandiga seonduvad dokumendid on kostja valduses, ning tuvastama, kas hagejal kostja abikaasana on õigustatud huvi nende dokumentidega tutvumiseks.
14.Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et haginõue dokumentidega tutvumiseks oli mahult tunduvalt laiem kui nõude põhjenduseks esiletoodud asjaolud. Nimetatu ei tähenda aga seda, et hagi tuleks sellisel juhul jätta täielikult rahuldamata. Kui haginõue oli laiem kui nõude põhjenduseks esiletoodud asjaolud, sai ringkonnakohus rahuldada hageja nõude põhjendatud osas, s.o osaliselt. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 otsustab kohus mh selle, kas hagi rahuldada või mitte. Kolleegium märgib, et hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine hõlmab eneses ka hagi osalise rahuldamise võimalust (sama tulenes otseselt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 231 lg-st 5).
15.Hageja kassatsioonkaebuse väited hagejalt kostja kasuks kohtukulude väljamõistmise ebaseaduslikkuse kohta ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei rikkunud kohtukulusid välja mõistes menetlusõiguse norme. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari 2006. a alustatud menetluses menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele varasemat seadust. Tulenevalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 3 pidi pool kohtukulude hüvitamiseks esitama kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Kirjaliku menetluse osas erisusi ette ei nähtud. Asja materjalidest nähtuvalt palus kostja 6. aprillil 2006. a esitatud vastuses apellatsioonkaebusele mõista hagejalt enda kasuks välja kohtukulud, lubades täpsustatud kohtukulude nimekirja esitada hiljemalt kahe nädala jooksul alates vastuse esitamisest (tl 75). Kuna pooled nõustusid apellatsioonkaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses, andis ringkonnakohus pooltele veel esitamata avalduste ja seisukohtade esitamiseks aega 5. maini 2006. a (tl 77). Kolleegium leiab, et kuigi kohus andis pooltele menetluse ajal kehtinud TsMS § 647 järgi tähtaja vaid avalduste ja seisukohtade esitamiseks, tuleb enne 1. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul lugeda seda tähtaega siduvaks ka enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-s 3 sätestatud kohtukulude hüvitamiseks esitatavate kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtukulude välja mõistmata jätmise alust juhul, kui pool ei esita kohtukulude nimekirja ja kuludokumente enda lubatud tähtpäeval. Nähtuvalt toimiku materjalidest mõistis ringkonnakohus kostja kasuks välja kohtukulu kostja kui füüsilise isiku nimele koostatud arve alusel (tl 82). Kolleegium märgib, et tähendust ei oma asjaolu, et kuludokument oli koostatud kostja kui füüsilise isiku, mitte aga kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja nimele. Ekslik on hageja arusaam, et sellisel juhul on tegemist kohtumenetluse välisele isikule esitatud arvega, mille alusel kohtukulusid poolele hüvitada ei saa. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole eraõiguslik juriidiline isik ning seega saab ta oma tsiviilprotsessiõigusi teostada füüsilise isikuna, nagu leidis Riigikohus ka 28. septembri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-73-06 (RT 2006, 33, 286). Seega saab kuludokumendiks TsMS § 60 lg 3 mõttes olla ka õigusabiteenuse osutamise eest

füüsilisele isikule esitatud arve. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.