lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-1347/13

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1347/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1509
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 50 lg 2, 3Kinnisasi ja vallasasiVÕS § 244 lg 1, 6Ostueesõiguse mõiste ja teostamineAÕS § 256Ostueesõiguse mõisteAÕSRS § 13 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 208Kostja asendamine ja kaasamineTsMS § 348 lg 1Kohtuistungi käikTsMS § 351 lg 1Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2006 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-1347

Tsiviilasi

I.T. ja O.B. hagi I.L. vastu müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. juuni 2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. oktoober 2006

Menetlusosalised ja nende

Apellant-kostja: I.L., esindaja advokaat Valli Murde

esindajad

Vastustajad-hagejad: I.T. ja O.B. a, esindaja advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Kolmas isik: Valga Linnavalitsus, esindaja Janar Kuus Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 19. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 2-05-1347 täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus

menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Valga linnas X 9 asuvate ehitiste kaasomanikeks on O.B. 1/6, I.T. 2/6, M V 1/6 ja Valga linn 2/6 osas kaasomandist. 23.02.2005 müügilepinguga Valga linn müüs ja kostja ostis 2/6 mõttelist osa ehitisest, mille koosseisu kuuluvad elumaja (registrikood 111015031), laut (registrikood 1110150312), kuur (registrikood 111015033), käimla (registrikood 111015034), käimla (registrikood 111015035), laut (registrikood 111015037), varjualune (registrikood (111015038), käimla (registrikood (111015039), kasvuhoone (registrikood 111015040), varjualune (registrikood (111015041), kasvuhoone (registrikood 111015040), varjualune (registrikood 111015041), käimla (registrikood 111015042) asukohaga Valga X 9. Lepingu eseme müügihind oli 22 000 krooni. 09.03.2005 teatas Valga Linnavalitsus hagejatele müügilepingu sõlmimisest. 28.03.2005 esitasid hagejad notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse, milles avaldasid, et soovivad ühiselt kasutada ostueesõigust ning omandada võrdne osa lepingu esemest ning ühtlasi tegid kostjale ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 11.04.2005 kell 12.30 Valga notar Katri Kutsari büroos ja palusid tal tulla nimetatud ajal asjaõiguslepingut sõlmima. Hagiavalduse kohaselt kandsid hagejad 11.04.2005 X 9 2/6 mõttelise osa müügihinna, s.o 22 000 krooni Valga notar K. Kutsari notarikontole. Kostja ilmus küll 11.04.2005 Valga notari K. Kutsari büroosse, kuid keeldus asjaõiguslepingu sõlmimisest. Hagejad palusid kanda nendele üle 23.02.2005 Valga Linnavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud Valgas X 9 asuvate ehitiste 2/6 suuruse mõttelise osa müügilepingust tulenevad ostja õigused ja kohustused.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 01.07.20262-25-9155/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 208Müügilepingu mõiste
VÕS § 250Ostueesõiguse teostamise tähtaeg
VÕSRS § 16 lg 2Ostueesõigus
2.Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagejate nõue on aegunud. Vastuväidete kohaselt on müügilepingu esemeks 2/6 mõttelist osa ehitistest, mis on registreeritud ehitusregistris. AÕSRS § 13 lg 1 kohaselt ei ole kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sh pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. TsÜS § 50 lg 2 kohaselt asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seega on müügilepingu eseme näol tegemist vallasasjaga. TsÜS § 50 lg 3 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Seaduse säte, mille kohaselt ostueesõiguse teostamise korral kinnistamata ehitise suhtes oleks kohaldatav kinnisasja kohta sätestatu, puudub. VÕS §-st 250 tulenevalt saab ostueesõigust vallasasja suhtes teostada kahe nädala jooksul. Antud juhul oleks ostueesõiguse teostamise avaldus tulnud esitada hiljemalt 22.03.2005. Hagejate avaldus on tehtud 28.03.2005. Järelikult hagejate ostueesõigus lõppes 22.03.2005.
3.Valga Linnavalitsus leidis, et hagi on põhjendatud. Kuna VÕSRS § 16 lg 2 räägib ehitisest, siis võib järeldada, et nimetatud sätte mõte on kehtestada nii vallas- kui ka kinnisasjadele ühesugune ostueesõiguse teostamise tähtaeg ehk kaks kuud. Seega on hagejad esitanud ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegselt.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas hagi ning kandis I.T. ele ja O.B. ale üle
23.veebruaril 2005 Valga Linnavalitsuse ja I.L. vahel X 9 asuvate ehitiste 2/6 suuruse mõttelise osa müügilepingust tulenevad omandaja õigused ja kohustused. Otsuse kohaselt on hagejad ühise ostueesõiguse teostamise avalduse esitanud 28.03.2005. Valga linn müüs mõttelise osa ehitistest 23.02.2005. Seega on hagejad teostanud ostueesõigust tähtaegselt, s.o ettenähtud kahe kuu jooksul. Kostja vastuväited hagi aegumise osas ei ole asjakohased. Kohaldamisele kuulub VÕSRS § 16 lg 2, mis sätestab, et ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast VÕS §-s 249 nimetatud teate saamist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.I.L. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 19. juuni 2006 otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus vääralt tõlgendanud VÕSRS § 16 lg 2. Vaidlust ei ole selles, et kõnealuste ehitiste 2/6 suuruse mõttelise osa puhul on tegemist vallasasjaga AÕSRS § 13 lg 1 tähenduses. Kohus ei ole märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt tegi ta järelduse, et kahe kuuline ostueesõiguse teostamise tähtaeg on kohaldatav ka vallasasja puhul. Kuna seadusandja ei ole VÕSRS §-s 16 lg 2 eristanud vallasasja ja kinnisasja, siis on selle paragrahvi sätted kohaldatavad ainult kinnisasja puhul, sest VÕS § 250 kohaselt kahe kuuline ostueesõiguse teostamise tähtaeg on kohaldatav ainult kinnisasjade puhul. Seega pidi kohus kohaldama TsÜS § 142 lg 1 sätteid ning jätma hagi rahuldamata aegumise tõttu. Apellant märgib veel järgmist. VÕS § 244 lg 1 kohaselt on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Seega on tegemist müügilepingu sõlmimisega VÕS § 208 tähenduses. AÕSRS § 13 lg 1 kohaselt võib ehitist või selle osa vallasasjana võõrandada kuni 01.03.2006. Kohtuotsus on tehtud 19.06.2006. Seega kohtuotsuse jõustumisel võivad hagejad omandada müügilepingust tulenevad ostja õigused ja kohustused ning sel juhul oleks tegemist AÕSRS § 13 lg 1 sätestatud tähtaja eiramisega.
6.O.B. ja I.T. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebuse väited asjakohased. VÕS § 250 sätestab ostueesõiguse teostamise tähtajad klausliga: „kui seaduses või lepinguga pole ette nähtud teistsugust tähtaega.“ VÕSRS § 16 lg 2 kohaselt kehtestati ehitise, korteriomandi, eluruumi jms ostueesõiguse teostamise tähtaeg – kaks kuud pärast VÕS §-s 249 nimetatud teate saamist. Tegemist on erandiga VÕS § 250 mõttes. VÕSRS §-s 16 lg 2 nimetatud objektid on vallasasjad. Seadusandja pidas nimetatud sätte kehtestamisel silmas asjaolu, et lähitulevikus väljuvad ehitised kui vallasasjad tsiviilkäibest (alates 01.03.2006). Seni olnuks aga VÕSRS §-s 16 lg 2 nimetatud vallasasjade ostueesõiguse tähtaegade eristamine kinnisasjade vastavatest tähtaegadest väär ning õigustatud subjektide huve riivav.
7.Valga Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 250 teeb küll vahet vallasja kinnisasja ostueesõiguse teostamise tähtaegadel, kuid ainult siis, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕSRS §-s 16 lg 2 on ostueesõiguse teostamiseks ette nähtud teistsugune tähtaeg. Kuna VÕSRS § 16 lg 2 räägib ehitisest, siis võib järeldada, et nimetatud sätte mõte on kehtestada nii vallas- kui ka kinnisasjadele ühesugune ostueesõiguse teostamise tähtaeg ehk kaks kuud. VÕSRS §-s 16 lg 2 sätestatud kahe kuulist ostueesõiguse teostamise tähtaega tuleb kohaldada nii vallas- kui ka kinnisasjadele, sest tegemist on erisättega. Seega esitasid hagejad ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt soovisid hagejad kanda nendele üle 23.02.2005 Valga Linnavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud Valgas X 9 asuvate ehitiste 2/6 suuruse mõttelise osa müügilepingust tulenevad ostja õigused ja kohustused. Ostueesõigus on VÕS § 244 lg 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping. Seega on ostueesõiguse teostamise tagajärjeks kaks sama sisuga müügilepingut ostueesõigusega koormatud eseme ostmiseks. Sellega eristub kehtiv ostueesõiguse regulatsioon AÕS § 256 varasema redaktsiooni järgsest käsitlusest ostueesõiguslase astumisest ostja asemele müügilepingusse. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille järgi on asja müümisel müüja põhikohustuseks asja valduse üleandmine ja ostjale omandi ülemineku võimaldamine, ostja põhikohustuseks aga ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine. Ostueesõiguse teostamisega kaasnevad seega müügilepingust tulenevad võlaõiguslikud nõuded müüja vastu. Hagejatel on ostueesõiguslastena õigus nõuda müüjalt tema kohustuste täitmist ning kohustuste rikkumise korral rakendada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 järgi. Ostueesõiguslase ja ostja vahel ostueesõiguse teostamisest võlasuhet ei teki, st ostueesõiguslasel puuduvad nõuded esialgse ostja vastu ja vastupidi. VÕS § 244 lg 6 alusel on ostueesõiguslasel võimalik nõuda müüjalt asja üleandmist ka siis, kui müüja on selle juba üle andnud esialgsele ostjale, sest omandi käsutustehing on tühine ja müüja on seega jätkuvalt asja omanik nagu ta oli seda ka enne asja käsutamist. TsMS § 348 lg 1 kohaselt kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähendust (kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 171 lg 1). TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Eeltoodud sätetest tuleneb kohtu kohustus tagada menetlusosalistele asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine sellisel viisil, mis võimaldaks asja sisuliselt lahendada. Kuna ostueesõiguse teostamisega ei teki võlasuhet ostueesõiguslase ja esialgse ostja vahel, siis tulnuks maakohtul hagejale selgitada, et hagejal on seoses ostueesõiguse teostamisega võimalik esitada nõue müüja vastu. Antud juhul maakohus seda ei teinud. TsMS § 208 sätetest tulenevalt on esimese astme kohtus võimalik kostja asendamine.

Ringkonnakohus loeb eelkirjeldatud rikkumisi menetlusõiguse normide oluliseks rikkumiseks ning kuna neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb vaidlustatud maakohtu otsus tühistada ja asi saata TsMS § 656 lg 2 teise lause alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas uut sisulist lahendit, siis ei võta ringkonnakohus ka seisukohta menetluskulude osas. Menetluskulude jaotuse otsustab esimese astme kohus asja uue sisulise läbivaatamise käigus.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja