2-05-23936
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2006.a.Tallinn, Kentmanni 13 kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-18105 (endine number 2/277-24711/05)
Tsiviilasi Menetlustoiming
OÜ hagi AS vastu võla väljamõistmiseks Menetluse taastamise avalduse lahendamine
Edasikaebamise kord
Menetluse käik ja määruse põhjendused: Harju Maakohtu menetluses oli OÜ hagi AS vastu 357495.76 krooni väljamõistmiseks. Kohus jättis hagi 21.06.2006.a määrusega läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei ilmunud 14.06.2006 kella 10.00-ks määratud istungile. OÜ esindaja esitas 05.07.2006.a. kohtule avalduse, milles palus tsiviilasjas menetluse taastamist. Avalduse kohaselt ilmus hageja esindaja 14.06.2006.a kohtuistungile kell 13.45 ning oli valmis hagiavalduse menetlemiseks. Kohtumajas saali juures, kus oli märgitud kohtuistungid, volitatud esindaja ei avastanud kohtuistungi aega kell 14.00, mis oli kirjas volitatud esindaja märkmikus, seoses sellega helistas hageja esindaja kohtuniku sekretärile ja sai teada, et istung toimus kell 10.00. Hageja volitatud esindaja on eelneval kohtuistungil kirjutanud oma märkmikusse, et uus kohtuistung toimub 14.06.2006 kell 14.00. Seda tõestavad volitatud esindaja märkmiku ärakirjad. Kohtus 14.06.2006. kell 13.55. volitatud esindaja avastas, et tegelikult ta kirjutas alla teatele, kus oli kirjas, et kohtuistung toimub 14.06.2006. kell 10.00. Hageja esindaja taotleb kohtul tunnistada inimlikku faktorit eksimusel kuna uuel kohtuistungi ajas oli arv 14 ning volitatud esindaja pani kirja nii kuupäeva kui kellaaja 14. Samas oli hageja volitatud esindajal eelmise kohtuistungi päeval palavik 37,8 kraadi ja pärast kohtuistungit ta läks koju ravile. Hageja esindaja palub lugeda eelnimetatud asjaolud mõjuvaks põhjuseks ja taastada asjas menetlus.
Kostja lepinguline esindaja on seisukohal, et hageja esindaja taotlus menetluse taastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kostja lepinguline esindaja teadlikkust istungi toimumise ajast kinnitab tema poolt eelmisel istungil antud allkiri kohtutoimikus. Seega oli hageja esindaja istungi toimumise ajast teadlik ja juhul, kui ta isegi märkis istungiaja oma märkmikusse valesti üles, lasub vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest täielikult tal endal. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja esindaja poolt istungi aja väidetav valesti ülesmärkimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse menetluse taastamiseks. Samuti jääb kostja esindajale arusaamatuks, miks hageja esindaja, saanud väidetavalt juba samal istungi toimumise päeval (so 14.06.2006) teadlikuks sellest, et ta oli istungi toimumise aja sassi ajanud, esitas menetluse taastamise avalduse alles 05.07.2006. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja esindaja väited on tõendamata ja pigem tagantjärgi väljamõeldud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 422 lg 1 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus menetluse taastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd eksimus kohtuistungi kellaja hageja esindaja kalendrisse märkimisel ei ole mõjuv põhjus ega anna alust menetluse taastamiseks. Kohus on seisukohal, et OÜ lepingulise esindaja lohakust kohtuistungi aja ülesmärkimisel ei õige lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et vastutus istungiaja valesti üles märkimisest tulenevate negatiivsete tagajärgede eest lasub täielikult hageja esindajal endal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas see, et hageja esindaja hooletus istungi aja ülesmärkimisel peaks kaasa tooma menetluse taastamise. Kohus peab silmas pidama ka poolte võrdsuse printsiipi, menetluse taastamine ühe poole esindaja kohustuste hooletu täitmise tõttu kahjustaks vastaspoole õigusi ja õiguspärast ootust ning võimaldaks asja asjatut venitamist. TsMS § 149 lg 5 kohaselt arvatakse menetluse taastamise avalduselt tasutud kautsjon avalduse rahuldamata jätmise korral riigituludesse. Hageja on tasunud menetluse taastamise avalduse esitamisel 29.09.2006.a kautsjoni 9250.00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358. Kuivõrd menetluse taastamise taotlus jäeti rahuldamata, tuleb kautsjon arvata riigituludesse.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.