Harju Maakohus
Kohtunik
Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja
18.10.2006.a, Tallinn
koht Tsiviilasja number
2-05-1547
Tsiviilasi
xxx Ehitused hagi xxx vastu 103 464,75 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (registrikood xx asukoht xxx), hageja esindaja vandeadvokaat Kalev Saare, kostja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) ning kostja esindajad Vladimir Komjakov ja Andrus Räppo
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Kalev Saare ning kostja esindajad Vladimir Komjakov ja Andrus Räppo
Kohtuistungi toimumise
14.09.2006.a
aeg
Hagi rahuldada. Välja mõista xxx (registrikood xxx asukoht xxx) 103 464,75 (ükssada kolm tuhat nelisada kuuskümmend neli krooni ja seitsekümmend viis senti) xxx (registrikood xxx asukoht xxx) kasuks. Kohtukulude jagamine
Välja mõista xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) kohtukuludena riigilõiv 7 000 (seitse tuhat) krooni ja õigusabikuludest 5 173,23 (viis tuhat ükssada seitsekümmend kolm krooni ja kakskümmend kolm senti) xxx (registrikood xxx asukoht xxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.09.2004.a turvateenuse lepingu nr 34/04, mille kohaselt kohustus kostja võtma valve alla hageja ehitusobjekti. Lepingu olemusest tulenevaks eesmärgiks oli tagada mehitatud valvega ehitusobjekti kaitse ning sellel paiknevate varaliste väärtuste säilimine. 18.10.2004.a sai hageja teate ehitusobjektil paiknenud plaatvibraatori DPU 5045 H kadumisest. Seade kuulus AS-ile Ehitustööriist ja oli hageja kasutuses rendilepingu alusel. Seade läks kaduma nädalavahetusel 16.10.2004.a-18.10.2004.a. Seadme kaotsimineku uurimiseks algatatud kriminaalmenetlus ei andnud tulemusi ja menetlus lõpetati, kuna ei kuriteo toimepanijat ei õnnestunud kindlaks teha. Hageja hüvitas AS-ile Ehitustööriist seadme maksumuse summas 135 700 krooni. Hageja leiab, et kostja on seadme kaduma mineku tõttu rikkunud pooltevahelist turvateenuse lepingut ja põhjustanud sellega hagejale otsest varalist kahju. Hageja tegi 22.03.2005.a koostatud kirjaga poolte vahelise turvateenuse lepingu järgselt hageja poolt kostjale tasumisele kuulunud 32 235,25 krooni ulatuses tasaarvestuse hageja poolse kahju hüvitamise nõudega. Tasaarvestuse järgselt jäi hageja nõudeks kostja vastu 103 464,75 krooni, mille hageja palub kostjalt eeltoodu põhjal välja mõista. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostjat informeerinud kaduma läinud tööriista valvatavale territooriumile toomisest ega andnud seda kostja valve alla. Seadme kohta puudub kanne valvežurnaalis. Hageja kohustus teatada kostjale valve alla antud seadmetest ja need valvežurnaalis fikseerida tuleneb pooltevahelisest lepingust ja selle lisadest. Kostja leiab samuti, et seade on läinud kaduma ajal, mil kostja ei pidanud ehitusplatsi valvama. Vastavalt lepingule pidi kostja teostama ehitusobjektil valvet kella 19:00-07:00 ning pühapäeval ja riiklikel pühadel ööpäevaringselt. Muul ajal toimus objektil töö ning hageja pidi ise tagama oma vara säilimise. Hageja väitel teatati talle seadme kadumisest 18.10.2004, mis oli esmaspäev.
Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja tunnistajate ütlused, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik ning lepinguga võetud kohustused tuleb vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 täita nii nagu kokku lepitud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kohustuse rikkumine ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 on lepingu rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eemärgiks kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseksolevat asjaolu ei oleks esinenud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 13.09.2004.a turvateenuse lepingu nr 34/04, mille põhjal võttis kostja valve alla hageja ehitusplatsi. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja rentis pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal alates 13.10.2004.a AS-lt Ehitustööriist plaatvibraatorit DPU 5045 H ning et hageja on seadme tagastamise võimatuse tõttu pidanud hüvitama AS-ile Ehitustööriist seadme maksumuse 135 700 krooni ja tasaarvestanud oma nõude kostja vastu 32 235,25 krooni ulatuses. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kõnealuse seadme kaal ületas 100 kg. Kostja väide, et hageja ei ole kostja poolt valvatavale ehitusplatsile renditud seadet toonud ega andnud seda kostja valve alla, on ümberlükatud tunnistajate Anti Lakspere, Viktor Kulluse ja Lauris Saare ütlustega. Kõik ärakuulatud tunnistajad on kinnitanud, et kõnealune seade toodi kostja poolt valvatud ehitusplatsile (tl 90-92 ja 148-149). Seadet transportinud tunnistaja Viktor Kulluse sõnul toodi seade 13.10.2004.a. Anti Lakspere ja Lauris Saare ütluste kohaselt paigutati kaduma läinud seade sama nädala laupäeval, nagu pärast iga selle nädala tööpäeva lõppu, valvuri soojaku kõrvale (tl 90-91 ja 148-149). Kohus ei jaga kostja seisukohta, et hageja oleks pidanud kaduma läinud seadme kostjale eraldi üle andma ja selle valvežurnaalis fikseerima. Kostja selline arvamus ei ole kooskõlas pooltevahelise turvateenuse lepingu lisaks nr 3 oleva turvatöötaja valve eeskirja p-ga 12, mille kohaselt loeti kõik üle 100 kg kaaluvad seadmed kostja vastutavale valvele üleantuks automaatselt iga valve vahetuse algusega. Kostja poolt viidatud valvežurnaali pidamist käsitlev turvatöötaja valve eeskirja p 14 ei sisalda kohtu hinnangul hagejale täitmiseks määratud kohustusi. Hageja poolt töötamise käigus objektile toodud suuremate seadmete, töövahendite või materjalide kohta valvežurnaali märke tegemise kohustus lasus selgelt turvatöötajal, kelle tööülesandeid eeskirja p 14 reguleerib. Kohus on üksmeelel hageja seisukohaga, et turvateenuse lepingu lisaks nr 3 oleva turvatöötaja valve eeskiri on turvateenuse lepingu osa ning selles sätestatud valve korraldus on ühes lepinguga täitmiseks kohustuslik. Kostja väide, et kõnealune seade läks kaduma tööpäeval, kui kostja ei pidanud hageja ehitusplatsi valvama, on vastuolus tunnistajate Anti Lakspere ja Lauris Saare ütlustega, kes on mõlemad kinnitanud, et seadme kadumine avastati esmaspäeva hommikul enne tööpäeva
algust (tl 148-149). Kostja mõttekäik, mis samastab seadme kadumise avastamise hetke seadme tegeliku kadumisega, eksib loogikareeglite vastu. Pooled on turvateenuse lepingu p-s 7.2 kokku leppinud, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest ning on kohustatud hüvitama hagejale sellest tingitud kahju kogu ulatuses. Lepingu lisaks nr 3 oleva turvatöötaja valve eeskirja p-des 13, 16, 17 ja 26 on kostja võtnud endale selge kohustuse kontrollida, et valvatavalt objektilt ei viidaks välja hagejale kuuluvat vara ilma hageja kirjaliku loata, tagada kõrvaliste isikute valvatavale objektile mittepääsemine ning keelata väljaspool tööaega töömaal autode ja isikute viibimine, eriti aga igasuguse materjalide ja tööriistade äravedu ilma vastutava töödejuhataja igakordse loata. Kohus jagab hageja seisukohta, et kuna kostja poolt võetud valvekohustusele vaatamata on valvatud ehitusplatsilt kõnealune seade kaduma läinud, on kostja pooltevahelist turvateenuse lepingut rikkunud. Hagejale on seadme maksumuse hüvitamise näol tekkinud otsene varaline kahju ning kahju on tekkinud kostja poolt valvekohustuse täitmata jätmise tagajärjel. Kohtu hinnangul oli kostja valvekohustuse vastuvaidlematuks eesmärgiks hagejale tekkinud sellelaadse kahju ärahoidmine ning valveteenuse osutajana pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et võetud valvekohutuse rikkumise võimalikuks tagajärjeks on vara kaotsimineku tõttu hagejale kahju tekkimine. Kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud. Eeltoodu põhjal tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi hinnaks märgitud 103 464,75 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kotjalt mõista hageja kasuks välja viimase poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv (tl 7) ja õigusabikuludest (tl 136-142) 5 173,23 krooni.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.