lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-5381/3

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 24.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-5381/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 1, 3, 7, 8, 9KompromissTsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamineTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedVÕS § 578Kompromissilepingu mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-5381

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-5381

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu kahjuhüvitise 2480 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

2480 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post

XXXX)

Hageja lepinguline esindaja Dmitri XXXX (A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada XXXX (hageja) ja XXXX (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Kostja tunnistab hageja nõuet summas 2480 eurot. Kostja maksab hagejale hageja menetluskulude katteks 485 eurot (millest 125 eurot on tagastamisele mittekuuluv riigilõivu osa ja 360 eurot on õigusabikulu).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.Kostja tasub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud nõuete kogusumma

eurot hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX ositi 20 osas kalendrikuu 10. kuupäevaks selgitusega: „Tsiviilasi nr 2-17-5381“ järgnevalt:

2-17-5381

1) 10.05.2017 summas 148,25 eurot 2) 10.06.2017 summas 148,25 eurot 3) 10.07.2017 summas 148,25 eurot 4) 10.08.2017 summas 148,25 eurot 5) 10.09.2017 summas 148,25 eurot 6) 10.10.2017 summas 148,25 eurot 7) 10.11.2017 summas 148,25 eurot 8) 10.12.2017 summas 148,25 eurot 9) 10.01.2018 summas 148,25 eurot 10) 10.02.2018 summas 148,25 eurot 11) 10.03.2018 summas 148,25 eurot 12) 10.04.2018 summas 148,25 eurot 13) 10.05.2018 summas 148,25 eurot 14) 10.06.2018 summas 148,25 eurot 15) 10.07.2018 summas 148,25 eurot 16) 10.08.2018 summas 148,25 eurot 17) 10.09.2018 summas 148,25 eurot 18) 10.10.2018 summas 148,25 eurot 19) 10.11.2018 summas 148,25 eurot 20) 10.12.2018 summas 148,25 eurot

1.2.1.Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma 2965 eurot on laekunud hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX.
1.3.Määruse resolutsiooni punktis 1.2. nimetatud maksetega hilinemisel üle kolme (3) kalendripäeva või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga nr 2-17-5381 (kompromisslepinguga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem määruse resolutsiooni punktis
1.2.määratud osamaksest, loetakse kompromissleping selle kohta täiendavat avaldust saatmata üles öelduks osamakse tasumise tähtpäevast ja kostja kohustub viivitamata tasuma kogu tasumata summa.
1.4.Juhul, kui kompromissleping öeldakse üles määruse resolutsiooni punktis 1.3. sätestatud alusel ja kogu tasumata summa ei ole laekunud hageja

2-17-5381 arvelduskontole viie (5) tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Pooled on kokku leppinud, et kostja allub kohesele sundtäitmisele määruse resolutsiooni punktis 1.2. nimetatud nõude osas ning kostja annab eeltooduks selle kokkuleppe allakirjutamisega oma nõusoleku. Kostja käsitleb seda kompromisslepingu täitedokumendina. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja.

1.5.Kui kostja viivitab kohustuste täitmisega, arvestatakse viivist alates maksetähtaja saabumisest kuni kohase täitmiseni 0,2 % päevas.
1.6.Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-17-5381 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot, arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe (1) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXXX (hageja) esitas 04.04.2017 Harju Maakohtule hagi XXXX (kostja) vastu kahjuhüvitise 2480 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt avastas 28.03.2016 kella 21 paiku hageja, et tema korterist XXXX oli varastatud kuldesemed. Kriminaalasjas nr 16230101567 tuvastatud asjaoludest nähtuvalt 24.03.2016 kostja laps XXXX viibis hageja korteris koos sõpradega. XXXX tunnistas oma süü üles ja selgitas, et tema võttis need ehted ja XXXX (täisealine figurant) vahendusel pantis need, et saada sularaha, mille XXXX ära kulutas. XXXX on ühtlasi selgitanud, et tema tahab ise hakata kahju hüvitama. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnal on tuvastatud varastatud asjade turuväärtus: 1) kuldsõrmus suure roosa kiviga maksumusega 1200 eurot, kuldkäekett koos väikse abiketiga maksumusega 180 eurot, kullast kõrvarõngad „Sangla“, ristikujulised maksumusega 400 eurot, kuldkõrvarõngad taimelehekujulised maksumusega 260 eurot, abielusõrmuse taoline kuldsõrmus suurus 16 graveeringuta maksumusega 170 eurot ja kullast kaelakett 50-55 cm koos südamekujulise kuloniga väärtuses kokku 270 eurot. Kokku vara maksumusega summas 2480 eurot. Hageja on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 2480 eurot. Prokuratuuri määrusega otsustati, et „kahtlustataval on kohustus hüvitada tsiviilhagi (tekitatud kahju) ning juhul kui õigusvastase teo toimepannud alaealisel endal rahalised vahendid puuduvad, siis lasub kahju hüvitamise kohustus tema seaduslikul esindajal“. Kriminaalasjas tunnistati tsiviilkostjaks kahtlustatava ema ehk kostja. Kuivõrd XXXX on alaealine, lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lg 2, 3 ja § 206 alusel kriminaalasjas nr 16230101567 menetluse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetlust lõpetavas

2-17-5381 määruses on mh kannatanule (hagejale) selgitatud, et juhul kui kannatanule kahju vabatahtlikult ei huvitata, siis on kannatanul õigus pöörduda kahju väljanõudmise hagiga tsiviilkohtusse. Kahtlustatava seaduslikel esindajatel on kohustus huvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1053.

2.Kohus võttis 07.04.2017 määrusega hagi menetlusse.
3.19.04.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada. Pooled avaldasid, et nad ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega palusid pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled avaldasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ja seda on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid pooled mh, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele tööpäevale. Lisaks taotles hageja kohtult poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
8.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab

2-17-5381 kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

9.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale tema menetluskulude katteks 485 eurot, millest 125 eurot on tagastamisele mittekuuluv riigilõivu osa ja 360 eurot on õigusabikulu, ning et kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.
10.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (28.03.2017) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 250 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX.
11.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja