lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18424/9

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-18424/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 1032 lg 1Nõude ulatusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-12137/81Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.04.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18424

Tsiviilasi

OÜ Xxxxhagi OÜ Xxxx vastu 65 890 euro ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

71 161,20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Johannes Moor, Moor & Silm Law Firm, e-post: [email protected] Kostja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx Kirjalikus menetluses

Asja arutamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ ́lt Xxxx OÜ Xxxx kasuks 65 890 eurot.
3.Välja mõista OÜ ́lt Xxxx OÜ Xxxx kasuks viivised põhivõlgnevuselt (65 890 eurolt) alates hagi esitamisest, so 07.12.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni OÜ Xxxx poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud OÜ Xxxx kanda.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
Välja mõista OÜ ́lt Xxxx OÜ Xxxx menetluskulu kokku summas 1 580 eurot (riigilõiv 1 100 eurot, õigusabikulud 480 eurot) OÜ Xxxx kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Pankrotis OÜ Xxxx(registrikood xxxx) (edaspidi Xxxx) tegi püsiva maksejõuetuse ajal kostjale kolm makseülekannet: 19.12.2013 makse summas 30 000 eurot selgitusega „Arve nr. 320“ ning 20.12.2013 maksed summas 22 890 eurot selgitusega „Arve nr. 320 III osamakse“ ning summas 13 000 eurot selgitusega „Arve nr 320 II osa“. Kostja on maksete kaudu alusetult rikastunud. Xxxxi pankrotimenetluse raames kogutud dokumentidest ei nähtu maksete põhjendatust, puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid Xxxxi ja kostja vahel õiguslikku suhet. Eeltoodud maksete ajal oli nii Xxxxi kui kostja juhatuse liikmeks Xxxx(isikukood xxxx). 12.02.2016 esitas Xxxxi pankrotihaldur kostjale kohustuse täitmise nõude, mida kostja senini täitnud ei ole. 10.06.2016 omandas hageja Xxxxi pankrotimenetluses korraldatud enampakkumiselt alusetust rikastumisest tuleneva Xxxxi nõudeõiguse summas 65 890 eurot. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 1028 lg 1 järgi kostjalt alusetult saadu välja ning hageja nõude ulatus on VÕS § 1032 lg-st 1 tulenevalt 65 890 eurot. Kostja vastus hagile
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagejast ja hageja nõudest kuuleb kostja juhatuse liige Xxxxesimest korda. Puudub igasugune info ja dokumendid maksete kohta. Kostja praegusel juhatuse liikmel Xxxx ́l puudub kontakt kostja omanikuga aastast 2014. Kostjal puudub majandustegevus ja vara.

Kohtu põhjendused

3.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Käesolevas tsiviilasjas on vaidlusküsimuseks, kas kostja on vaidlusaluste maksete kaudu alusetult rikastunud ning kas hagejal on õigus nõuda VÕS § 1028 lg 1 järgi kostjalt alusetult saadu välja.
6.Hagiavalduse asjaolude kohaselt pankrotis OÜ Xxxx(Xxxx) tegi püsiva maksejõuetuse ajal kostjale kolm alusetut makseülekannet: 19.12.2013 makse summas 30 000 eurot selgitusega „Arve nr 320“ ning 20.12.2013 maksed summas 22 890 eurot selgitusega „Arve nr 320 III osamakse“ ning summas 13 000 eurot selgitusega „Arve nr 320 II osa“. Ülekannete toimumise tõendamiseks on hageja esitanud Xxxxi SEB Panga konto väljavõtte, millelt nähtub, et Xxxxi kontolt on kostjale eeltoodud kuupäevadel vastavad summad kirjeldatud selgitusega üle kantud (tl 7). Hageja on oma nõude esitamise õigust tõendanud tsiviilasjas 2-13-56625 17.06.2016 koostatud vara enampakkumise aktiga, millelt nähtub, et hageja omandas nõudeõiguse kostja vastu summas 65 890 eurot tulenevalt 30.05.2016 avaldatud enampakkumisest (tl 53-54). Samuti nähtub eäriregistri väljavõttest, et Harju Maakohtu 21.02.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-56625 kuulutati välja Xxxxi pankrot 21.02.2014 ning 25.08.2016 kohtumäärusega samas tsiviilasjas on lõpetatud Xxxxi pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist (tl 13). 30.05.2016 on avaldatud Xxxxi pankrotihalduri poolt pankotiseaduse (PankrS) § 13 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lg 2 alusel müügi teade 65 890 euro suuruse nõudeõiguse kostja vastu müümiseks (teadaande number 958682). Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu. Hageja leiab, et kostja on Xxxxi poolt tehtud alusetute maksete tulemusena alusetult rikastunud VÕS § 1028 lg 1 alusel ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 1032 lg 1 järgi kostjalt tagasi alusetult ülekantud 65 890 eurot. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus märgib, et on oma 06.03.2017 määruses pooltele selgitanud, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on selgitanud, et käesolevas asjas kehtib tavapärane tõendamiskoormis, kuid vaidlusaluseid asjaolusid tuleb siiski pooltel tõendada. Hageja pidi tõendama, et kostja on rikastunud, rikastumine on toimunud Xxxxi soorituse teel ning tehtud sooritus on ilma õigusliku aluseta. Hageja leiab, et alusetu rikastumise alusel saadu tagasinõudmise eeldused VÕS § 1028 lg 1 mõttes on kostja suhtes täidetud, kuna kostja on rikastunud (kostja on saanud varalist kasu summas 65 890 eurot), kostja rikastumine on toimunud Xxxxi soorituse teel (Xxxxi on kostjale teinud makseid kokku summas 65 890 eurot) ning tehtud sooritus on õigusliku aluseta, kuna puuduvad mistahes tõendid Xxxxi kohustuse kohta summas 65 890 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 1028 kohaldamiseks analüüsib kohus, kas Xxxx soovis saadu üleandmisega täita oma olemasolevat või tulevikus tekkivat kohustust saaja ees ning kas on tõendatud, et kohustust ei olnud tegelikult olemas. Kohus leiab, arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid ning, et alusetu rikastumise nõue on esitatud juriidilise isiku poolt juriidilise isiku vastu, et käesolevas asjas on VÕS § 1028 lg 1 kohaldatav. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hinnata käesolevas asjas juriidilise isiku tahet kohustuse täitmiseks. Kuivõrd Xxxx täitis raha ülekandmisega juriidilise isiku rahalisi kohustusi, mis tulenesid maksete selgituse kohaselt arvest nr 320, saab asuda seisukohale, et Xxxx tegi kostja

kontole 19.12.2013-20.12.2013 makseid kokku summas 65 890 eurot olemasoleva kohustuse, st arvest nr 320 tulenevate Xxxxi rahaliste kohustuste täitmiseks, sõltumata asjaolust, kas füüsiline isik, kes makseid vahendas, soovis täita arvest nr 320 tulenevaid kohustusi Xxxxi ees või mitte. Eäriregistri väljavõtetest nähtub tõepoolest, et Xxxx(xxxx) on kostja osanik ja ajavahemikul 16.07.2013-31.12.2013 ka kostja juhatuse liige (tl 9-11) ning et Xxxxoli lisaks Xxxxi osanik ja alates 27.11.2013 ka Xxxxi juhatuse liige (tl 13-14), kuid käesolevas asjas pooled ei vaidle makseid füüsiliselt sooritanud isiku ega tema tahte üle arvete tasumiseks ning eeltoodud asjaolul pole ka käesolevas asjas kohtu hinnangul tähtsust. Lisaks eeltoodule peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tehtud sooritus olema õigusliku aluseta. Hageja on selgitanud, et Xxxxi pankrotimenetluse raames kogutud dokumentidest ei nähtu vaidlusaluste maksete põhjendatust, puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid Xxxxi ja kostja vahel õiguslikku suhet. Hageja on ka selgitanud, et kostja majandustegevuse puudumise tõttu on ilmne, et kostja ei ole Xxxxile mingisugust teenust osutanud või kaupa müünud. Hageja on tõendanud, et kostja majandusaasta aruande kohaselt ajavahemikul 01.01.2013-31.12.2013 kostjal majandustegevust ei toimunud (tl 26-35), samuti ei toimunud kostjal majandustegevust 01.01.2014-31.12.2014 (tl 36-44). Samuti on hageja tõendanud, et maksed Xxxxilt kostjale kokku summas 65 890 eurot on ajavahemikul 19.12.2013-20.12.2013 üle kantud (tl 7-8). Kohus märgib, et on oma 06.03.2017 määruses kostjale selgitanud, et kostja kohustus on tõendada, et Xxxxilt saadu on saadud õigusliku alusega. Mingeid dokumente kostja eeltoodu tõendamiseks kohtule käesolevas asjas esitanud ei ole. Kostja praegune juhatuse liige Xxxxon kostja vastuväitena väitnud üksnes seda, et kuuleb hageja nõudest esimest korda ning kostja praegusel juhatuse liikmel Xxxx ́l puudub kontakt kostja omanikuga aastast 2014. Kohus selgitab, et käesolevas asjas on nõue esitatud juriidilise isiku poolt juriidilise isiku vastu, mistõttu kostja praeguse esindaja teadmine hageja nõudest ega kontaktide olemasolu kostja endise omaniku ja praeguse juhatuse liikme vahel ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja pidi hageja nõude rahuldamata jätmiseks tõendama, et kohustus, mida täideti, oli tegelikult olemas. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et raha ülekanded Xxxxilt kostjale 19.12.2013-20.12.2013 kokku summas 65 890 eurot on toimunud mingi õigussuhte alusel. Kostja ei ole tõendanud, et Xxxxil oli kohustus, mis oli arve nr 320 aluseks. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on tõendatud. Xxxxi kontolt on tehtud alusetud väljamakseid kostja kontole 19.12.2013-20.12.2013 kokku summas 65 890 eurot. Kostja ei ole tõendanud maksete aluseks oleva kohustuse olemasolu. 12.02.2016 on Xxxxi pankrotihaldur saatnud kostjale õigusliku aluseta saadu tagastamise nõude (tl 22-24). Kostja ei ole tõendanud maksete tagastamist. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Hageja nõue hõlmab üksnes saadu tagastamist. Käesolevas asjas pole nõude rahuldamisel tähtsust, kas kostjal on majandustegevus ja vara. Kohus rahuldab hageja nõude ning kostjal tuleb VÕS § 1028 lõikest 1 ja VÕS § 1032 lõikest 1 tulenevalt tagastada hagejale 65 890 eurot. Hageja on palunud kohtul lisaks välja mõista viivised summalt 65 890 eurot alates hagi esitamisest 07.12.2016 kuni alusetult saadud summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagi esitamisest 07.12.2016 kuni 65 890 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras (käesoleva otsuse tegemise hetkel 8% aastas). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on vastavalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 4) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 100 eurot (tl 45) ning hageja lepingulise esindaja kulu summas 600 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, samuti on põhjendatud hageja õigusabikulu. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Hageja on Maksuja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri järgi käibemaksukohustuslane, mistõttu määrab kohus õigusabikulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu kokku summas 480 eurot (600 eurot-20%) ning menetluskulu kokku summas 1 580 eurot (480+1100). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja