TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

AVALDUSE ASJAOLUD

Tallinna Linn esitas 20.04.2006 kohtule avalduse M.Leestkoste määramiseks, milles taotles M.Leestkostjaks määrata tema venna V.L. M.Lon vaimse puudega isik, kes oma puude tõttu ei ole võimeline oma elu korraldama. M.Lelab koos emaga V.A, kes kõrge ea ja liikumist piirava haiguse tõttu ei suuda oma tütre eest hoolt kanda. M.Lon lapseeast alates vaimne alaareng. Arstliku ekspertiisi otsusega on talle määratud raske puue. M.Lei ole saanud haridust, ta ei oska lugeda ega kirjutada, ei tunne arve ega rahatähti. Samuti ei ole ta võimeline andma allkirja, vajab kõigis igapäevastes toimingutes täielikku ööpäevaringset juhendamist. M.Lon terve elu elanud koos oma emaga ja olnud tema hooldada ning juhendada. Ema kõrge ea tõttu soovib M.Leestkostjaks saada vend V.L, kes seni on samuti oma õe hooldamisest osa võtnud. M.Lvaimne seisund ei võimalda tal kaitsta oma isiklikke ja varalisi õigusi, ta vajab pidevat hooldust ja järelevalvet. M.Lei ole oma tegevuse eest vastutav, suhtub oma tegevusse ebaadekvaatselt ning ei suuda oma tegude tähendusest kestvalt aru saada ja neid juhtida.

EELNEV MENETLUS

Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. 25.08.2006 teostatud ekspertiisi alusel ekspert Peeter Valvur andis arvamuse, et M.Lkannatab nõrgamõistuslikkuse all (mõõdukas vaimne alaareng e. imbetsilsus), mida diagnoositi tal juba lapseeas. See on püsiv haiguslik seisund, mille tõttu M.Lei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Eestkostja ülesanneteks on tagada M.Lööpäevaringne hooldus ja järelevalve. M.Lei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus, kuid tema ärakuulamine väljaspool kohtuistungit tõenäoliselt ei kahjusta tema tervist. M.Lei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline teostama valimisõigust. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulas M.Lväljaspool kohtuistungit ära 13.septembril 2006.a. kohtu ruumes. Kohus arutas Maie Luigiga eksperdi arvamust ja eestkostja määramise vajadust. Kohus veendus, et M.Lpuudub oma kindel arvamus. ta on sõbralik, suhteliselt usaldav ja kergesti mõjutatav. M.Lkinnitas, et ei ole koolis käinud, lugeda ja kirjutada ta ei oska, rahanumbreid ei tunne. M. Luig oli nõus, et tema eestkostjaks määratakse tema vend V.L. Poliitikast ja valimisõiguse teostamisest M.Lenda väidetel huvitatud ei ole, valimas ei ole ta kunagi käinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohus arutas asja puudutatud isiku V.A osavõtuta, kes on kõrges eas (sündinud 1923.a.) ja haiguse tõttu liigub ainult toa piires. V. A on eestkoste määramise menetlusest teadlik. Kohtuistungil kõik kohalolnud menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik V.Lkinnitas soovi, et teda määrataks M.L eestkostjaks. M.L esindaja riigi õigusabi korras advokaat E. T –Š on samuti seisukohal, et eestkoste määramine on M.L huvides ning toetas V.Li eestkostjaks määramist. Adv. T–Š leidis, et on M.L tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks, M. L ei ole võimeline teostama valimisõigust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. M.Lvend V.Lon andnud nõusoleku enda määramiseks Maie Luigi eestkostjaks. V.Lon ka varem pidevalt M.Leest hoolitsenud. PerekS § 96 sätestatud, eestkostjaks määramist takistavad asjaolud V.L puhul puuduvad. Kohus leiab, et M.Ltuleb eestkostja määrata TsMS § 526 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks. Eestkoste tuleb seada M.Lkõigi asjade ajamiseks ja lugeda M.Lvalimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.