AS-i Olerex hagi Ü. S. vastu 149 975,18 krooni nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja AS Olerex, registrikood 10136870, asukoht Tähe 116 Tartu, esindaja Liane Raave; kostja Ü. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg
4. september 2006
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS Olerex hagi Ü. S. vastu 149 975,18 krooni nõudes. Välja mõista Ü. S. lt AS Olerex kasuks 149 975 (ükssada nelikümmend üheksa tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni ja 18 senti. Jätta jõusse Tartu Maakohtu 4. mai 2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja Ü. S. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue ja selle põhjendused järgmised. AS Olerex ja OÜ Eltron Projekt sõlmisid 20. juunil 2002 müügilepingu nr 5951/1 kütuste ja muude kaupade ning teenuste ostmiseks AS Olerex tanklatest, kasutades ostude sooritamiseks krediitkaarte. Vastavalt müügilepingu punktile 2.3 tasub ostja kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega müüja poolt näidatud arveldusarvele. Vastavalt müügilepingu punktile 2.5 on müüjal arve tasumisega viivitamisel õigus peatada lepingu täitmine ja nõuda ostjalt viivist
0,3 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates võlgnevuse tekkimise päevast arvates.
27.jaanuaril 2006 algatati OÜ Eltron Projekt suhtes pankrotimenetlus, mis lõpetati
17.veebruaril 2006 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse kohaselt juriidiline isik likvideeritakse. OÜ Eltron Projekt kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud 20. juunil 2002 käendusleping Ü. S. ga. Lepingu punkt 1.1 kohaselt kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees AS Olerex ja OÜ Eltron Projekt vahel sõlmitud müügilepingu nr 5951/1 nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 150 000 krooni. Vastavalt käendajaga sõlmitud käenduslepingu punktile 2.1 võib võlausaldaja AS Olerex nõuda müügilepingu täitmist käendajalt või võlgnikult ja käendajalt ühiselt juhul, kui võlgnik ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. OÜ Eltron Projektil on tasumata järgmiste arvete eest: -30.09.2005 arve nr 505-10035869 summas 45 503,04 krooni tasumise tähtpäevaga 14.10.2005; -31.10.2005 arve nr 505-10037139 summas 55 221,67 krooni tasumise tähtpäevaga 14.11.2005; -30.11.2005 arve nr 505-10038258 summas 33 754,30 krooni tasumise tähtpäevaga 14.12.2005; -14.03.2006 arve nr 500-100003194 summas 15 496,18 krooni tasumise tähtpäevaga 28.03.2006. Kokku võlgneb OÜ Eltron Projekt AS-le Olerex 149 975,18 krooni, sellest 15 496,18 krooni viiviste eest. AS Olerex pöördus käendaja Ü. S. poole 15. märtsil 2006 teatisega, milles palus võlgnevuse likvideerida. Käendaja ei ole kohustust täitnud. Neil asjaoludel palub AS Olerex hagis Ü. S. vastu VÕS §-de 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel välja mõista Ü. S. lt võlgnevus summas 149 975,18 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja kirjalikus vastuses (tl 46-47) hagi ei tunnista, viidates järgmistele asjaoludele. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks 20. juunil 2002 sõlmitud käendusleping, mille punkt 1.1 kohaselt kohustus kostja käendajana vastutama AS-i Olerex ees AS Olerex ja OÜ Eltron Projekt vahel sõlmitud müügilepingu nr 5951/1 nõuetekohase täitmise eest. Õigusliku alusena on AS Olerex viidanud VÕS §-dele 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Kostja leiab, et viide VÕS-i sätetele on ebaõige. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-dele 2, 11 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kusjuures võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne VÕSRS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele Tsiviilkoodeksi sätted. Müügilepingu p-de 2.2 ja 2.3 kohaselt esitab müüja ostjale arve üks kord kuus ning ostja tasub kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega müüja poolt näidatud
2 (7)
arveldusarvele. Müügilepingu p 2.5 sätestab, et lepingu p-s 2.2 nimetatud arve tasumisega viivitamisel on müüjal õigus peatada ja/või lõpetada lepingu täitmine ja nõuda ostjalt viivist 0,3 % tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Sellest tuleneb, et iga AS-i Olerex, kui müüja, poolt esitatav arve on käsitletav eraldi kohustusena, mille täitmise tähtpäev on kindlaks määratud vastavas arves. Asjaolu, et iga arve puhul on tegemist eraldiseisva kohustusega, kinnitab ka see, et iga arve tasumisega viivitamise korral tekib AS-l Olerex õigus nõuda viivist iga arve eest eraldi. TsK § 211 p 2 kohaselt lõpeb käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Hagiavalduse kohaselt on AS Olerex esitanud nõude nelja OÜ Eltron Projekt poolt tasumata arve osas, millede tasumise tähtajad on alljärgnevad: - arve nr 505-10035869, tasumise tähtpäev 14.10.2005; - arve nr. 505-10037139, tasumise tähtpäev 14.11.2005; - arve nr. 505-10038258, tasumise tähtpäev 14.12.2005; - arve nr. 500-100003194, tasumise tähtpäev 28.03.2006. Seega on kolme esimese arve täitmise tähtpäevast hagi esitamise ajaks möödunud kolm kuud, mistõttu on käendus nimetatud kohustiste osas lõppenud ning AS-l Olerex nende arvete tasumiseks nõue puudub. Kui aga lähtuda Riigikohtu 13. detsembri 2000 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-15400, kus Riigikohus on väljendanud seisukohta, et TsK §-s 211 p 2 sätestatud 3 kuuline tähtaeg on käenduse lõppemise alus, mitte käendaja vastu esitatava hagi aegumistähtaeg ning sellest tulenevalt käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtpäevast arvates ei esita hagi käendaja vastu, siis lõppes kostja käendus kolme kuu jooksul peale arve nr 505-10035869 täitmise tähtpäeva, so 14. jaanuaril 2006. Selle Riigikohtu lahendiga arvestades puudub AS-l Olerex nõue kostja, kui käendaja vastu, täies ulatuses. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud, esitades põhjendused, teeb nendest järgmised järeldused.
1.Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, ega ilmumata jäämise põhjustest teatanud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud TsMS §-s 322 lg 1 sätestatud korras 3. juunil 2006 (tl 53). TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 414 lg 2 p 1, 2 kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid; 2) pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata.
3 (7)
TsMS §-s 414 lg 3 on sätestatud, et kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ka juhul, kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Kohus, arvestades TsMS §-des 410; 414 lg 1; 2 p 1,2; 3 sätestatut, leiab, et asja on võimalik sisuliselt lahendada ilma kostja osavõtuta, sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega. Kohale ilmunud hageja esindaja taotleb asja sisulist lahendamist ilma kostja kohalolekuta (tl 54-55). Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, milles on kinnitanud, et kostja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 47). Kohus leiab, et kostja on sellega väljendanud nõusolekut kirjaliku menetlusega TsMS § 414 lg 3 mõttes. Kostja on kirjalikus vastuses esitanud oma vastuväited hagile. Kostjale on saadetud ka hageja arvamus kostja vastuse suhtes (tl 53). Hageja ei ole kohtuistungil esitanud mingeid uusi asjaolusid. Kohus leiab, et sellega on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud asja sisuliseks lahendamiseks. Samuti leiab kohus, et puuduvad TsMS §-s 414 lg 2 p 1, 2 märgitud kostja osavõtuta asja lahendamist välistavad asjaolud. Kostja on kohtusse kutsutud ettenähtud korras (tl 52-53) ja kostja on avaldanud, et ei soovi osa võtta asja läbivaatamisest. Kostja on kutsutud küll eelistungile (tl 52), kuid kostja pidi arvestama, et TsMS § 398 lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna, lahendades asja sisuliselt.
2.Müügilepinguga (tl 5-7) on tõendatud, et AS Olerex ja OÜ Eltron Projekt sõlmisid
20.juunil 2002 müügilepingu nr 5951/1 kütuste ja muude kaupade ning teenuste ostmiseks AS Olerex tanklatest, kasutades ostude sooritamiseks krediitkaarte. Müügilepingu punkt 2.3 kohaselt pidi ostja tasuma kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega müüja poolt näidatud arveldusarvele. Müügilepingu punkt 2.5 kohaselt on müüjal arve tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,3 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Käenduslepinguga (tl 8-9) on tõendatud, et OÜ Eltron Projekt kohustuste täitmise tagamiseks on hageja sõlminud 20. juunil 2002 käenduslepingu Ü. S. ga. Lepingu punkt 1.1 kohaselt kohustus käendaja vastutama AS Olerex ja OÜ Eltron Projekt vahel sõlmitud müügilepingu nr 5951/1 nõuetekohase täitmise eest OÜ Eltron Projekti poolt, kusjuures käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 150 000 krooni. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt võib võlausaldaja AS Olerex nõuda müügilepingu täitmist käendajalt või võlgnikult ja käendajalt ühiselt juhul, kui võlgnik ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt.
3.Hagi on esitatud 20. juunil 2002 sõlmitud müügilepingust ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja on hagiavalduses viidanud oma nõude kvalifitseerimisel alates
1.juunist 2002 kehtivale Võlaõigusseadusele. Kostja on leidnud, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Tsiviilkoodeksis sätestatut. Selle kostja väitega on nõustunud ka hageja (tl 3-4, 46-47, 50). VÕSRS §-s 2 on sätestatud, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS-st ei tulene teisiti. VÕSRS §-s 11 on sätestatud, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne VÕSRS- i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, Tsiviilkoodeksit, kuna vaidlusalused võlasuhted tekkisid enne 1. juulit 2002.
4 (7)
4.Hageja leiab, et AS-i Olerex ja Ü. S. vahel 20. juunil 2002 sõlmitud käenduslepingu punkti 4 kohaselt kehtib käendusleping kuni võlgniku ja/või käendaja poolt müügilepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Selle sättega on pooled välistanud TsK §-s 211 p 2 ettenähtud võimaluse, et käendus lõpeb juhul, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu (tl 50). Kostja väidab, et iga AS-i Olerex, kui müüja, poolt esitatav arve on käsitletav eraldi kohustusena. Kostja leiab, et arvestades TsK §-s 211 lg 2 sätestatut, on hageja poolt nõuete esitamise tähtaeg hagiavalduses märgitud võlgnevuste suhtes lõppenud ja seetõttu on ka käendus nende kohustuste suhtes lõppenud ning hagi ei kuulu rahuldamisele (tl 47).
5.Hageja on seoses oma väidetega käenduslepingu kehtivuse kohta viidanud ka kohtupraktikale. Riigikohus on kohtuotsuses 17. märtsist 2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-21-03 ja kohtuotsuses 2. detsembrist 2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-03 selgitanud järgmist. TsK § 211 p 2, mille kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor ei esita kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, hagi käendaja vastu, tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise lõpptähtaja saabumisest, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Käenduslepingu punktide 1.1; 4 kohaselt kohustus kostja käendajana vastutama hageja ees hageja ja OÜ Eltron Projekt vahel 20. juunil 2002 sõlmitud müügilepingu nr 5951/1 nõuetekohase täitmise eest ja leping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni võlgniku ja/või käendaja poolt müügilepingujärgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Müügilepingu 5951/1 punktide 2.1, 2.2, 2.3 kohaselt on müügilepingu objektiks kütused ja muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse OÜ Eltron Projektile tanklast AS Olerex krediitkaartide alusel ning ostja OÜ Eltron Projekt tasub kauba eest üks kord kuus esitatud arvete alusel arvel esitatud maksetähtajaks. Seega on käendatavateks kohustusteks müügilepingust OÜ-le Eltron Projekt tulenevad kohustused. Kohus tõlgendab neid müügilepingu ja käenduslepingu sätteid järgmiselt. Kostja kohustus käendama kõigi müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist kuni müügilepingust tulenevate kõigi kohustuste täieliku täitmiseni. Käenduslepingus piirati käendaja vastutust ainult rahaliselt summaga 150 000 krooni. Kohus leiab, et sellega on pooled käenduslepingus leppinud kokku käendaja vastutuse lõppemises teisiti, kui on TsK §-s 211 p 2 sätestatud 3 kuuline käenduse lõppemise tähtaeg. Pooled leppisid käenduslepingus kokku, et käendus lõpeb müügilepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmisega. Arvestades seda, ei lõppenud kostja käendus kolme kuu jooksul, arvates arvetes märgitud kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, vaatamata sellele, et hagi ei esitatud kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtaja saabumisest. Ka eespoolviidatud Riigikohtu lahendite kohaselt on kohtupraktikas tunnistatud käenduslepingus sellise kokkuleppe sõlmimine seadusega kooskõlas olevaks. Neil asjaoludel ei ole kostja käendusleping kostja poolt viidatud TsK §-s 211 lg 2 sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumisega lõppenud ja käendusleping on jõus.
1.juulist 2002 kehtiva VÕS §-s 153 on sätestatud käenduse lõppemise alused, kuid selles ei ole TsK §-s 211 lg 2 sätestatuga analoogilist käenduse lõppemise alust ning puuduvad ka teised käenduse lõppemise alused, mille kohaselt võiks selle seaduse alusel olla vaidlusalune käendusleping lõppenud. Seega ei ole ka 1. juulist 2002 kehtiva Võlaõigusseaduse kohaselt kostja käendus lõppenud.
6.Hageja on esitanud kohtule hageja poolt OÜ-le Eltron Projekt esitatud arved, viiviste
5 (7)
arvestuse ja hageja kirja kostjale (tl 10-22) väitega, et OÜ Eltron Projekti poolt on hagejale tasumata müügilepingu täitmiseks üleantud kauba eest 134 479,01 krooni, mille tasumise tähtaeg on möödunud ning tasumisega viivitamisega on arvestatud viiviseid 15 496,17 krooni ning kokku on OÜ Eltron Projekti võlgnevus hagejale 149 975,18 krooni ning võlgnevus on OÜ Eltron Projekti poolt hagejale tasumata. Ka kostja ei ole hageja ettepanekul võlgnevust tasunud. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb lugeda, et kostja on omaks need faktilised asjaolud, kauba eest tasumata võlgnevuse suuruse, maksetähtajad ja viiviste suuruse. Seega on hagiavalduses märgitud ulatuses müügilepingust tulenevad kohustused tähtajaks täitmata.
7.Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses kui 150 000 krooni. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja võlgniku poolt tasumata summa, sh kohustise rikkumisest tuleneva viivise eest. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt juhul, kui võlgnik ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib võlausaldaja nõuda müügilepingu täitmist omal äranägemisel kas võlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. TsK §-de 188 lg 1; 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti ning solidaarse kohustise korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi. Seega on hagejal käenduslepingu punktide 1.2, 2.1 ja TsK §-de 188 lg 1; 207 lg 1 kohaselt õigus nõuda müügilepingust tuleneva tähtajaks täitmata kohustuse täitmist, sh viiviste tasumist, käendajalt, so kostjalt. 1. juulist 2002 kehtiva VÕS §-de 65 lg 1 ja 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus ka alates 1. juulist 2002 kehtiva Võlaõigusseaduse sätete alusel nõuda kostjalt kui käendajalt müügilepingust tulenevate kohustiste täitmist. Arvestades ka, et kohus on lugenud hageja poolt väidetud ulatuses müügilepingust tulenevate tähtajaks täitmata kohustuste rahalise suuruse tõendatuks, tuleb hagi neil asjaoludel lugeda tõendatuks ja rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 149 975,18 krooni.
9.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise abinõu kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta jõusse Tartu Maakohtu 4. mai 2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, arvestades, et puuduvad ka teised TsMS §-s 386 lg 2, 4, 5 märgitud asjaolud, mis tingiksid hagi tagamise tühistamise.
10.TsMS § 173 lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
6 (7)
TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et puuduvad TsMS §-s 162 lg 4 sätestatud asjaolud, mis tingiksid menetluskulude jagamise erinevalt TsMS §-s 162 lg 1 sätestatust. Neil asjaoludel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.
Kohtunik:
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.