lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-03-582/10

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.09.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-03-582/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 214 lg 1TsK § 215 lg 1TsÜS § 58 lg 1Dokumendid päraldisenaTsK § 173 lg 1TsK § 174TsK § 206 lg 1TsMS § 228NõustajaTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 62 lg 1Menetlustähtaja arvutamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2006 Tallinn

Tsiviilasja number

2-03-582

Tsiviilasi

S AS hagi R.Si vastu 327 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 10.12.2004 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

05. september 2006, avalik kohtuistung

Menetlusosalised esindajad

ja

nende S AS, esindaja adv Jaanus Tehver R.Si, esindaja adv Mart Sikut

Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 10.12.2004 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista R.Silt (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) 327 000 (kolmsada kakskümmend seitse tuhat) krooni S AS (reg kood xxxxxxxx, ) kasuks.
3.Välja mõista R.Silt kohtukulud 55 566 (viiskümmend viis tuhat viissada kuuskümmend kuus) krooni 70 senti S AS kasuks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TSÜS § 58 lg 1Dokumendid päraldisena
1.
14.10.2003 kohtule esitatud hagiavalduses palus S AS välja mõista R.Silt võla 351 333,42 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja AS R 12.05.1997 x kaardi lepingu, mis andis AS-le R õiguse tasuda x kaardiga x logoga tähistatud bensiinijaamades erinevate kaupade ja teenuste eest. Ostude eest tasumiseks väljastas hageja AS-le R hiljem arved ja need tuli tasuda vastavalt sõlmitud lepingu 3. peatüki p-le 2. Alates 2000.a maist jättis AS R hageja esitatud arved tasumata, viidates makseraskustele.
2.23.08.2000 allkirjastasid hageja ja kostja võlakirja, mille kohaselt R.Si kohustus täitma kõik AS R kohustused, mis tulenesid hagejaga sõlmitud x kaardi lepingust. Hagejale teadaolevalt on AS R majandustegevus peatatud ja tal ei ole vara, mistõttu hageja ei pea otstarbekaks esitada nõuet AS R vastu ning nõuab võla tasumist üksnes kostjalt. Võlakiri nägi ette, et kostja võtab enda kanda AS R kohustused juhul, kui

ettevõte satub likviidsuskriisi, pankrotistub või ei ole mõnel muul viisil võimeline tasuma võetud kohustusi hageja ees. Hagejale teadaolevalt on AS R maksevõimetu ning järelikult on olemas alus kostja vastutuse kohaldamiseks. Hagi esitamise ajal võlgnes AS R hagejale 351 333,42 krooni. Kostja vastuväited

3.Kostja hagi ei tunnistanud. Käendaja vastutus lõpeb tsiviilkoodeksi (TsK) § 211 p 2 kohaselt kolme kuu jooksul maksetähtpäeva tekkimisest (so 23.11.2000), kuid igal juhul ühe aasta möödumisel käenduslepingu sõlmimise päevast. Seega lõppes kostja vastutus hageja ees hiljemalt 23.08.2001, hagi esitati aga alles 14.10.2003, seega enam kui kaks aastat pärast nõude esitamise tähtaja lõppu. TsK §-s 214 sätestatud garantii on kohaldatav üksnes juriidilise isiku suhtes. Sellest tulenevalt ei saa garandiks olla ja garantiikirja välja anda füüsiline isik. Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt kui füüsiliselt isikult AS R võla tasumist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Kohus jättis hagi rahuldamata. TsK § 215 kohaselt on garantii garandi täiendav vastutus. Garant vastutab ainult siis, kui võlgnevust ei saa kustutada võlgniku vahendite arvel. TsK § 214 lg 1 kohaselt loeti garantiiks lepinguga ette nähtud ühe organisatsiooni (so juriidilise isiku) kohustust kustutada teise organisatsiooni (ka juriidiline isik) võlgnevus täielikult või osaliselt kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Seega on garantii kohaldatav ainult juriidilise isiku suhtes ning garandiks ei saa olla ega garantiikirja välja anda füüsiline isik. Järelikult puudub hagejal alus nõuda kostjalt kui füüsiliselt isikult AS R võla tasumist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5.S AS palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 nõudeid. Kohus jättis otsuse põhjendavas osas käsitlemata hageja väite, et tal on õigus nõuda kostjalt kohustise täitmist 23.08.2000 võlakirja ja selle koostamise ajal kehtinud TsK § 174 alusel, mis keelas võlgnikul kohustise täitmisest ühepoolselt keelduda. Kohtuvaidluses rõhutas hageja eraldi, et võlakirjast tulenevad kohustused kuuluvad TsK § 173 lg 1 ja § 174 alusel täitmisele isegi siis, kui lugeda TsK § 214 antud asjas kohaldamisele mittekuuluvaks.
6.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, jättes alusetult kohaldamata TsK § 173 lg 1 ja § 174 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1. Kohus on otsuses viidanud üksnes TsK §-dele 214 ja 215, kuid teiste normide kohaldamata jätmise kohta põhjendused puuduvad. TsÜS § 58 lg 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja –kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. On vaieldamatu, et võlakirja näol on tegemist õigustoiminguga ning et sellest õigustoimingust on tekkinud tsiviilõigused ja – kohustused. Kohustise tekkimise aluseks oleva tehingu kehtivust kumbki lepingupool vaidlustanud ei ole.
7.TsK § 173 lg 1 ja § 174 kuuluvad koos TsÜS § 58 lg-ga 1 selles asjas igal juhul kohaldamisele kui kohustisõiguse üldsätted. Kuna kostja ei ole võlakirjast tulenevaid kohustusi täitnud, siis kuulub hagi nende sätete alusel rahuldamisele isegi juhul, kui mõni kohustise eriliike reguleeriv säte lugeda konkreetse kohustise suhtes mittekohalduvaks. Seisukoht, et kohustis ei ole käsitletav garantiina TsK § 214 mõttes,

ei tähenda, et poolte vahel ei eksisteeri üldse mingit tsiviilõigussuhet. Asudes seisukohale, et TsK §-d 214 ja 215 ei ole antud asjas kohaldatavad, oleks kohus vastavalt TsMS § 228 ja § 231 lg 4 mõttele pidanud lahendama küsimuse ka sellest, millist seadust tuleb pooltevahelisele suhtele kohaldada. Selle küsimuse jättis kohus põhjendamatult lahendamata.

8.TsK §-d 214 ja 215 on asjas kohaldatavad, sest 23.08.2000 võlakirjas fikseeritud kohustus vastab olemuselt garantii tunnustele. Põhimõtet, et TsK § 214 lg 1 järgi oleks garantiikohustus saanud tekkida ainult kahe juriidilise isiku vahel, kohtupraktikas tunnustatud ei ole. TsK §-de 214 ja 215 õigel kohaldamisel oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
9.R.Si palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
10.Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2005 otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 10.12.2004 otsus muutmata. Riigikohtu 19.10.2005 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2005 otsus ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
11.Asja uuel läbivaatamisel vähendas hageja nõuet, paludes kostjalt välja mõista 327 000 krooni, kuna menetluse kestel on AS R (likvideerimisel) tasunud võlast 24.04.2006 11 333,42 krooni ja 04.09.2006 13 000 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et linnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
13.Hageja nõue põhines 23.08.2003. a võlakirjal, mille kohaselt kostja võtab enda kanda AS-i R kohustused juhul, kui ettevõte satub likviidsuskriisi, pankrotistub või ei ole mõnel muul põhjusel võimeline tasuma võetud kohustusi S AS-i ees (t/lk 18). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et käesoleval ajal on AS-i R võlg S AS-ile 327 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas seda võlakirja saab lugeda AS-i R kohustuste käendamiseks TsK §-de 206 - 211 järgi, garantii andmiseks TsK §-de 214 ja 215 järgi või annab võlakiri hagejale õiguse nõuda kostjalt AS-i R kohustuste täitmist TsK §de 174 ja 175 järgi ning kuni 1. juuni 2002 kehtinud TSÜS § 58 lg 1 alusel.
14.Ringkonnakohus leiab, et 23.08.2000 võlakirjal ei ole käenduslepingu tunnuseid. Vaidlusaluse lepingu (võlakirja) sõnastusest järeldub, et selle eesmärgiks oli kostja täiendav vastutus hageja ees (kostja täidab AS R kohustused hageja ees siis, kui nimetatud äriühing ei ole võimeline oma kohustusi täitma). Selliselt määratletud kohustis vastab TsK § 214 lg-s 1 sätestatud garantii, mitte TsK § 206 lg-s 1 sätestatud käenduslepingu mõistele.
15.Linnakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et garantii on TsK § 214 lg 1 järgi kohaldatav ainult juriidilise isiku suhtes ning füüsiline isik ei saa garandiks olla ega garantiikirja välja anda, mistõttu puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjalt kui füüsiliselt isikult AS R võla tasumist. Ringkonnakohus selle käsitusega ei nõustu. Riigikohus on oma otsustes (ts asjad nr-d 3-2-1-9-03, 3-2-1-86-05) väljendanud seisukohta, et lähtuvalt garandi staatusest TsK järgi, kus garantiinõue on seotud

tagatava kohustusega, ei oma asjaolu, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, garantiilepingu kehtivuse seisukohalt tähendust.

16.Kuna ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune leping on garantiileping ja see on kehtiv, siis tuleb kostja vastutuse tekkimise alusena teha kindlaks, kas AS-i R maksejõuetus on tõendatud, ehk kas on põhjendatud hagi esitamine kostja kui garandi vastu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et AS R on likvideerimisel (likvideerijaks on kostja) ja tal ei ole mitmel aastal olnud majandustegevust. Asjaolu, et nimetatud äriühingul puudub vara, mille arvel võlga tasuda, on tõendatud 2003.a, 2004.a ja 2005.a majandusaruannetega. Nii oli seisuga 31.12.2004 tema põhivara 0 krooni, raha 4 krooni ja vara 5493 krooni. Samal ajal oli äriühingul kohustusi 590 988 krooni suuruses summas, äritulude summa 0 krooni ning omakapital miinuses 585 495 krooni suuruses summas. 2005.a lõpus oli põhivara 0 krooni ning omakapitali miinus 585 487 krooni, käive ja äritegevus puudusid. 2005.a majandusaasta aruandes on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et tal kui omanikul (ainuaktsionäril) puudub raha miinuses oleva omakapitali sissemaksmiseks. Asjaolud, et AS R (likvideerimisel) on 2006.a teinud kaks makset, millega vähendas võla suurust 24 333,42 krooni võrra ning et kostja nimetatud äriühingu likvideerijana ei ole esitanud pankrotiavaldust, ei tõenda iseenesest seda, et AS R (likvideerimisel) on maksejõuline, nagu kostja ringkonnakohtu istungil väitis. Selliseid tõendeid, mis võimaldaks teha kostja soovitud järeldust äriühingu maksejõulisuse kohta, asjas esitatud ei ole. Seega vastutab kostja TsK § 215 lg 1 järgi garandina AS R (likvideerimisel) kohustuse täitmise eest ning hagi kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 19 000 krooni, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 19 000 krooni ning TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulud, arvestades seaduses sätestatud 5% piirmäära, mis hõlmab kõiki kohtuastmeid. Arvestades TsMS § 62 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ning asjaolu, et osa võlast tasuti hagejale alles teistkordse apellatsioonimenetluse kestel ning hinnates hageja esindaja poolt tehtud töö mahtu kolmes kohtuastmes, peab ringkonnakohus õigeks ja õiglaseks arvestada hüvitamisele kuuluva õigusabi suurust lähtuvalt esialgsest hagisummast. Kostjalt tuleb välja mõista hageja õigusabikulude hüvitamiseks seadusega lubatud maksimumsumma, s.o 17 566,70 krooni.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja