2-06-16181
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2006, Jõhvis
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
V N eestkoste määramine.
Menetlustoiming
Eestkostja määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
01. september 2006
Menetlusosalised
Algataja:
Eesti Vabariik (Viru Maakohtu kaudu)
Puudutatud isik:
V N (IKxxx)
Puudutatud isik:
S K (IKxxx)
Puudutatud isik:
L V (RKxxx)
Viru Maakohus oma 28. juuni 2006 määrusega algatas menetluse V N eestkostja määramiseks. Viru Maakohtu 15. mai 2006 kohtumäärusega oli V N määratud kohtupsühhiaatria ekspertiis. , mille kohaselt: − kostja ei põe vaimuhaigust, kuid tal esineb segatüüpi vaskulaarne nõdrameelsus, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida; − kostja ei olnud ekspertiisi teostamise ajal võimeline teostama ka lihtsamaid toiminguid, mis on vajalikud tema eluliste vajaduste rahuldamiseks, seega peab eestkostja hoolitsema selle eest, et kostjal oleksid olemas vajalikud tingimused tema elukvaliteedi tagamiseks; 1(3)
− kuna kostjal ei ole vaimne seisund aasta tagasi esinenud insuldist oluliselt paranenud, ei ole alust arvata, et lähemal ajal tema seisund võiks paraneda. Kui see siiski juhtub, on vajalik tema seisundi korduv läbivaatus ja korduv hooldusvajaduste otsustamine; − kohtulik ärakuulamine võib kostja tervisele mõjuda halvasti; − kostja tervislik seisund ei võimalda tema osalemist kohtuistungil. 28. juuni 2006 Viru Maakohtu määrusega määrati V N esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaadi vanemabi I G.
Kohtuistungil palub V N määratud esindaja määrata isikule eestkostjaks S K, kes on V väimees. S K annab oma nõusoleku eestkostjaks määramiseks. Puudutatud isik Lüganuse vallavalitsus kohtuistungile ei ilmunud, kuid esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nad nõus, et V N määratakse eestkostjaks S K, kuna viimane on oma nõusoleku andnud.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist /tl. 6-7/ nähtub, et V N ei põe vaimuhaigust, kuid tal esineb segatüüpi vaskulaarne nõdrameelsus, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Isik ei olnud ekspertiisi teostamise ajal võimeline teostama ka lihtsamaid toiminguid, mis on vajalikud tema eluliste vajaduste rahuldamiseks, seega peab eestkostja hoolitsema selle eest, et kostjal oleksid olemas vajalikud tingimused tema elukvaliteedi tagamiseks V N ei ole vaimne seisund aasta tagasi esinenud insuldist oluliselt paranenud, ei ole alust arvata, et lähemal ajal tema seisund võiks paraneda. Kui see siiski juhtub, on vajalik tema seisundi korduv läbivaatus ja korduv hooldusvajaduste otsustamine. Kooskõlas TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V N tütre abikaasa S K on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta.
Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
2(3)
Eeltoodu alusel määrab kohus V N eestkostjaks S K kuni 14. septembrini 2009.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. V N ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab V N hääleõiguse.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.