lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-1203/8

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-1203/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1914
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 702 lg 2Teistmise alusedVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1203

Tsiviilasi

MA hagi AS-i E vastu töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2017. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja MA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja AS E (registrikood XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2017. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud MA kanda. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagiavaldus
1.MA (hageja) esitas 20. jaanuaril 2017. a Pärnu Maakohtule hagi AS-i E (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks alates 4. augustist 2013. a kuni 31.

detsembrini 2016. a ühekordse hüvitisena summas 13 795,91 eurot ning alates 1. jaanuarist 2017. a igakuiselt summas 361,20 eurot kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt töötas hageja kostja ja tema õiguseellaste juures 1. juulist 1968. a kuni 1. veebruarini 1973. a pagarina, 11. jaanuarist 1993. a kuni 30. oktoobrini 1998. a leivakioski müüjana, 1. novembrist 1998. a kuni 4. jaanuarini 2006. a taignatöötleja, pagarina ning 4. jaanuarist 2006. a kuni 31. detsembrini 2009. a meistrina. Kõikidel ametikohtadel oli hageja töö sisuks muu hulgas ka taigna valmistamine ning hageja töö oli füüsiliselt raske. 19. veebruaril 2010. a diagnoositi hagejal kutsehaigus, mis on tingitud kostjapoolsetest töölepingu rikkumistest.
3.Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisikomisjoni 25. septembri 2013. a otsuse nr 102133 kohaselt on hagejal tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses 4. augustist 2013. a kuni 31. augustini 2016. a. Sotsiaalkindlustusameti 18. juuli 2016. a otsusega nr 1368098 on hagejal tuvastatud alates 31. augustist 2016. a jätkuv kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses. Hageja leiab, et kostja on töölepingut rikkunud, mille tagajärjel kujunes hagejal välja diagnoositud kutsehaigus. Kutsehaiguse tõttu kaotas hageja püsivalt töövõime 30%-i ulatuses ja ühtlasi sissetuleku. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 20. veebruari 2017. a määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
5.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on hageja 19. juunil 2012. a esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasjas nr 2-12-27765) ja palunud kostjalt välja mõista kutsehaigusega põhjustatud kahju eest hüvitist 7414,61 eurot ning alates 1. juunist 2012. a igakuiselt kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni 291,17 eurot, mida tuleb indekseerida. Nimetatud asjas tegi Pärnu Maakohus 1. augustil 2014. a otsuse, millega rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja 3. märtsist 2010. a kuni 3. augustini 2013. a kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks ühekordse hüvitisena 21 460,77 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2014. a otsusega tühistati eelmärgitud maakohtu otsus osaliselt ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8090,97 eurot. Kohus jättis rahuldamata nõude ajavahemiku 3. märtsist 2010. a kuni 3. augustini 2013. a eest hüvitise saamiseks 8090,97 eurot ületavas osas ning täies ulatuses perioodilise hüvitise nõude alates 4. augustist 2013. a eest. Kohtuotsusest nähtuvalt jäeti igakuine hüvitis alates 4. augustist 2013. a välja mõistmata põhjusel, et puudus Sotsiaalkindlustusameti otsus selle kohta, et alates 3. augustist 2013. a põhjustab kutsehaigus hagejale püsivat töövõime kaotust. Hageja 29. jaanuari 2015. a kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2014. a otsusele jättis Riigikohus 6. aprilli 2015. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja seda vaatamata asjaolule, et hageja lisas kassatsioonkaebusele Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisikomisjoni 25. septembri 2013. a otsuse nr 102133 selle kohta, tal on tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses 4. augustist 2013. a kuni 31. augustini 2016. a. Riigikohus jättis 29. juulil 2015. a menetlusse võtmata ka hageja teistmisavalduse tsiviilasjas nr 2-12-27765, milles hageja TsMS § 702 lg 2 punktile 9 tuginedes taotles Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2014. a otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja perioodilise hüvitise nõude alates 4. augustist 2013. a. Teistmisavaldust põhjendas hageja asjaoluga, et talle sai alles pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist teatavaks tõend, mille olemasolu korral oleks maa- või ringkonnakohus teinud teistsuguse lahendi ja mõistnud välja perioodilise

hüvitise alates 4. augustist 2013. a. Hüvitis jäi välja mõistmata, kuna puudus Sotsiaalkindlustusameti otsus, et kutsehaigus põhjustab hagejale 4. augustist 2013. a edasiulatuvalt püsivat töövõime kaotust.

6.Lisaks on hageja esitanud 19. novembril 2015. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasjas nr 2-15-17472) ja palunud kostjalt välja mõista perioodi 4. augustist 2013. a kuni 31. oktoobrini 2015. a eest ühekordne hüvitis 8778,71 eurot ja alates 1. novembrist 2015. a igakuine hüvitis kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni summas 341,40 eurot, mida tuleb indekseerida. Tsiviilasjas 2-15-17472 asus hageja seisukohale, et varasemas menetluses jätsid kohtud tema nõude alates 4. augustist 2013. a tekkinud saamata jäänud tulu hüvitamiseks sisuliselt läbivaatamata. Kohus jättis 11. jaanuari 2016. a määrusega hagi menetlusse võtmata. Hageja esitas 26. jaanuaril 2016. a maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 14. juuli 2016. a määrusega rahuldamata. Hageja esitas 29. juulil 2016. a Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, mille Riigikohus jättis 31. oktoobri 2016. a määrusega menetlusse võtmata.
7.Maakohus selgitas, et tsiviilasjas nr 2-12-27765 rahuldas maakohus 1. augusti 2014. a kohtuotsusega hageja nõude osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2014. a otsusega (jõustus Riigikohtu 6. aprilli 2015. a määrusega) tühistati maakohtu otsus osaliselt ja seda väljamõistetud ühekordse hüvitise suuruse ja perioodi osas. Samas jättis ringkonnakohus muutmata maakohtu kohtuotsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude alates 4. augustist 2013. a perioodilise igakuise hüvitise saamiseks. Nii maa- kui ringkonnakohus hindasid oma otsustes hageja tervisekahju hüvitamise nõude põhjendatust kogu esitatud nõude ulatuses ja jõudsid järeldusele, et hageja töövõime ja sissetuleku kaotus pärast 3. augustit 2013. a on tõendamata. Seega on kohtud sisuliselt lahendanud hageja nõude hüvitise saamiseks ka alates 4. augustist 2013. a ning seda olenemata asjaolust, et hageja on 20. jaanuari 2017. a hagiavaldusele lisanud uue tõendi – Sotsiaalkindlustusameti 18. juuli 2016. a otsuse nr 1368098, millega on hagejal tuvastatud alates 31. augustist 2016. a kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole Sotsiaalkindlustusameti 18. juuli 2016. a otsuse näol tegemist uue asjaoluga, mis muudaks hagi alust.
8.Eeltoodut arvestades jõudis kohus seisukohale, et olemas on jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sellest tulenevalt jättis kohus hagiavalduse TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebus
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus analüüsinud, kas esitatud avaldus on sama eseme ja alusega, rikkudes sellega TsMS § 465 lg 2 p 8. Hageja hinnangul ei ole antul juhul tegemist sama nõude lahendamisega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes, kuna puudub jõustunud kohtulahend ja lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
11.Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Antud tsiviilasjas on esitatud hagiavalduse põhilise faktilise asjaoluna, et kostja rikkus poolte vahelist töölepingut, mille tagajärjel on hagejal tekkinud kahju. Samuti on hagiavalduse aluseks esitatud asjaolu, et ei esinenud vääramatut jõudu (VÕS § 103 lg 1), mis välistaks lepingu rikkumisest tuleneva kostja

vastutuse. Lisaks tugineb hageja tõigale, et lepingu rikkumisega tekitatud kahju oli kostjale ettenähtav ja kooskõlas töölepingust tuleneva kohustuse eesmärgiga. Hageja märgib, et samade poolte vahel puudub kohtulahend, mis on tehtud töölepingu rikkumise alusel. Seega keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 1 punkti 4 alusel.

12.Tsiviilasjades nr 2-12-27765 ja nr 2-15-17472 ei ole tehtud lahendit, mille aluseks on samade poolte vaheline vaidlus töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasjas nr 2-12-27765 jõustunud lahendi aluseks oli õigusvastane käitumine, s.t lepinguvälise kohustuse rikkumine. Viidatud kohtuasjas analüüsis kohus hagi põhjendatust deliktilise vastutuse sätete (VÕS § 1043 jj) järgi. Seega ei olnud hageja hinnangul tsiviilasjas nr 2-12-27765 jõustunud lahendi aluseks töölepingu rikkumine, millest tulenevalt on käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavalduse faktiline ja õiguslik alus erinev tsiviilasjaga nr 2-12-27765. Seega ei ole tegemist sama nõude lahendamisega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes.
13.Tsiviilasjas nr 2-15-17472 oli menetluses tsiviilasjas nr 2-12-27765 jõustunud otsuse muutmise nõue. Hageja leiab, et käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole kohtuotsuse muutmine. Seega on käesoleva kohtuasja ning tsiviilasja nr 2-15-17472 esemed diametraalselt erinevad, millest tulenevalt ei ole antud juhul tegemist sama nõude lahendamisega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes. Vastus määruskaebusele
14.Kostja vastust määruskaebusele ei esitanud. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 4 tuginedes õigesti keeldunud hageja 20. jaanuaril 2017. a esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui samade poolte vahel vaidluses sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Põhjendamatu on avaldaja käsitlus, justkui varasemates asjades jõustunud kohtulahendid, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta, ei põhine samal alusel.
18.TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluse moodustavad nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Praeguses asjas esitatud hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist alates 4. augustist 2013. a kuni püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni, tuginedes kostja poolsele töölepingu rikkumisele, mille tagajärjel kaotas hageja töövõime 30 % ulatuses.
19.Tsiviilasjas nr 2-12-27765 tugines hageja kostja deliktilisele vastutusele ja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise, kuna hagejal on kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 30 %. Viidatud tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsustest nähtuvalt leidsid kohtud, et töövõime kaotus alates 4. augustist 2013. a on tõendamata ning hagi perioodilise kahjuhüvitise väljamõistmiseks alates 4. augustist 2013. a jäeti rahuldamata.
20.Tsiviilasjas nr 2-15-17472 esitas hageja samadel asjaoludel sama nõude, mis oli esitatud ka tsiviilasjas nr 2-12-27765. Hageja esitas enda väitel uue asjaoluna

Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekpertiisikomisjoni 25. septembri 2013. a otsuse, mille kohaselt on tal tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses 4. augustist 2013. a kuni 31. augustini 2016. a, kuna ta sai selle otsuse kätte

28.jaanuaril 2015. a. Tsiviilasjas nr 2-15-17472 tehtud maa- ja ringkonnakohtu määrustest nähtuvalt ei võimaldanud uue tõendi esitamine alustada uut menetlust.
21.Seega on tsiviilasjas nr 2-12-27765 tehtud jõustunud lahendiga juba lahendatud samade poolte vahel sama eseme kohta ja samal alusel esitatud vaidlus. Kuivõrd sama vaidluseseme osas on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-27765, on maakohus põhjendatult jätnud avalduse TsMS § 371 lg 1 p-i 4 alusel menetlusse võtmata.
22.Määruskaebuse väited, mille kohaselt seekordses hagis tugineb hageja kostja lepingulisele rikkumisele, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus hagi lahendamisel seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust asjas tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ise. Seega olenemata sellest, millisele õiguslikule alusele tuginedes hageja hagiavalduses toodud kahju hüvitamise nõude esitab, kvalifitseerib hageja nõude hagis esiletoodud asjaolude alusel kohus. Eeltoodust tulenevalt ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust asjaolu, et erinevalt tsiviilasjas nr 2-12-27765 esitatud hagiavaldusest, taotleb hageja praeguses asjas esitatud hagiavalduses esitatud nõude rahuldamist deliktilise vastutuse asemel lepingulisel alusel.
23.Kuna maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Toimikust nähtuvalt ei ole kostja praeguses tsiviilasjas menetlusdokumente esitanud, mistõttu määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjal määruskaebemenetluses puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium