Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja hageja nõue

1-116-11). 28.09.2016 kohtuistungil märkis kostja, et korteriomanik võib keelduda maksmisest, kui korteriühistu on rikkunud oma kohustusi. Maakohtu otsus

Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Kulude põhjendatust ja vajalikkust arvestades mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 896 eurot 80 senti ja hagejalt kostja kasuks 13 eurot 20 senti. Apellatsioonkaebus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub alates aprillist 2009 Tallinnas, Lõime 22-13 korteriomand ja et elamus on moodustatud korteriühistu, mille liige kostja on. Pooled ei vaidle, et elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt puudub kaasomanikul õigus ainuisikuliselt otsustada kaasomandisse kuuluva asja üle. Kaasomandi puhul toimub asja valdamis-, kasutamis- ja käsutamisõiguse teostamine kaasomanike kokkuleppel, selle puudumisel enamuse otsuse alusel. Seega kuulub igale kaasomanikule ainult teatud osa ühisest otsustamisõigusest ehk õigus osaleda ühise asja suhtes otsuse tegemisel. Vaidlust ei olnud pooltel selles, et kostja korteris on radiaatorid eemaldatud ühtsest keskküttesüsteemist. Vaidluse all oli, kas kostjal oli selleks õigus ja kas tal oli sel põhjusel ka õigus keelduda küttearvete tasumisest. Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu poolt tuvastatut, et hageja juhatus ega üldkoosolek ei olnud andnud kostjale luba radiaatorite keskküttesüsteemist eemaldamiseks. Samuti nõustub apellatsioonikohus maakohtuga selles, et kostja ei tõendanud mõjuva põhjuse esinemist radiaatorite eemaldamiseks küttesüsteemist. Kostja ei informeerinud hageja juhatust ega elamut teenindavat hooldusfirmat veeavariist ja kostja ei lükanud seda hageja väidet menetluses ümber. Väidetavast veeavarii toimumisest sai hageja teada alles kohtumenetluses. Küll aga tõendas hageja dokumentaalsete tõenditega, et kostja soovis korteris üle minna gaasiküttele ja seetõttu demonteeris remondi käigus radiaatorid küttesüsteemist lahti. Nimelt oli kostja 28.09.2009, 01.10.2009 ja 13.10.2011 pöördunud hageja juhatuse poole avaldusega nõusoleku saamiseks korteri üleviimiseks autonoomsele gaasiküttele. 5.12.2011 avalduses palus kostja vähendada küttearvet, sest tema korteris puuduvad seoses remondiga ajutiselt radiaatorid oktoobrist novembrini. Lisaks on kostja tunnistanud radiaatorite demonteerimist 14.02.2012 avalduses ja 28.09.2016 toimunud kohtuistungil, kui selgitas, et radiaatorid olid eemaldatud seetõttu, et tal oli soov panna korterisse gaasiküte. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt asuvad radiaatorid siiani korteris, ei oma asja lahendamisel tähendust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei vabane elamu küttekulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe. Kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kuna antud asjas puudus korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes, oli kostjal kohustus maksta hagejale kütteteenuse eest vastavalt talle kuuluva korteriomandi reaalosa suurusele. Asjaolu, et hageja ei ole seni nõudnud kostjalt kaugküttesüsteemi radiaatorite taastamist, ei anna kostjale alust kütte eest vähem tasuda. Eelnevaga seonduvalt on Riigikohus 31.01.2014 otsuses nr 3-2-1-166-13 selgitanud, et sõltumata korteris radiaatori eemaldamisest, tuleb kostjal KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja järgi tasuda hagejale kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Nimetatut ei mõjutanud kolleegiumi hinnangul ka see, millistel asjaoludel korterist radiaator eemaldati, sest radiaatori eemaldamiseks ei olnud teiste korteriomanike nõusolekut, mis AÕS § 74 lg 1 järgi oli korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi muutmiseks vajalik. Lisaks avaldas Riigikohus, et kütteteenuse eest korteriomandi reaalosa suuruse järgi tasu nõudmine ei

olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui ta oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav (Riigikohtu 8.10.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 23). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise või apellatsioonimenetluses uue lahendi tegemise. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.