lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-186/18

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-186/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1428
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 24 lg 2ITVS § 25 lg 1TLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 88 lg 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTLS § 95 lg 1ÜlesütlemisavaldusTLS § 97 lg 2Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajadToiduS § 28

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-186/30Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-186

Hagi ese

XXXX XXXXXXi hagi OÜ Jaoskond vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks

Tsiviilasja hind

906 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

Hageja: XXXX XXXXXX; isikukood XXX; elukoht XXX.

•

Kostja: OÜ Jaoskond; registrikood 12973021; asukoht Tamme 3, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, 61715, Tartumaa. Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Illart Kivisalu; e-post XXX

Istung

23. märts 2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXX XXXXXX hagi OÜ Jaoskond vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks.
2.Tuvastada, et OÜ Jaoskond tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
3.Lõpetada OÜ Jaoskond ja XXXX XXXXXX töösuhe alates 15. novembrist 2016.
4.Mõista OÜ-lt Jaoskond XXXX XXXXXX kasuks välja töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitis 840 eurot ja haigushüvitis 66 eurot 16 senti. Välja mõistetud summa on brutosumma, millest OÜ Jaoskond peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
5.Jätta menetluskulud OÜ Jaoskond kanda. Määrata XXXX XXXXXX menetluskulude suuruseks 0 eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.XXXX XXXXXX (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ Jaoskond (kostja) vastu avalduse. Hageja palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg-te 1 ja 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 1260,3 eurot ja haigushüvitis 95,8 eurot.
2.Avalduse kohaselt algas poolte töösuhe 1. augustil 2016. Hageja oli 19.-22. septembrini 2016 ja alates 24. oktoobrist 2016 haiguslehel. 31. oktoobril kandis kostja hageja pangakontole raha, makse selgitusse oli märgitud lõpetamine 15 pv okt ja 6 puhkepäeva. Kostja teatas vastuseks hageja küsimusele, et tegemist on lõpparvega ja kostjal soovitati hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda. Kosja ei teavitanud hagejat töölepingu ülesütlemisest enne seda, kui hageja kostjale järelepärimise esitas.
3.Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei esitanud kostjale tööle asudes tõendit enda püsiva töövõimetuse kohta. Hageja ei ole läbinud toitlustusasutuses töötamiseks vajalikke koolitusi.
4.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 6. detsembri 2016. a otsusega nr XXX hageja avalduse osaliselt ja tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu 15. novembrist 2016. a, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 840 eurot (bruto) ja haigushüvitise 66,16 eurot (bruto). Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitised töövaidluskomisjoni väljamõistetust suuremas summas.
5.Kostja esitas 4. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul töövaidluskomisjoni otsuse tühistada.

KOHTU SEISUKOHT

6.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Samas jõustub ITVS § 25 lg 1 kohaselt

2/4

töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. ITVS § 24 lg 2 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale.

7.Praeguses asjas on hageja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse. Kostja on esitanud avalduse, milles palub töövaidluskomisjoni otsuse tühistada. Arvestades eelnevalt toodut käsitleb kohus kostja taotlust taotlusena hageja avalduse läbivaatamiseks kohtus hagina. Arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise ulatust menetleb kohus järgmisi hageja nõudeid: nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, nõue TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 840 euro saamiseks ja nõue haigushüvitise 66,16 euro saamiseks.
8.Kohus lahendab esmalt hageja nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellega seoses hüvitise saamiseks. TLS § 95 lg 1 kohaselt peab ülesütlemisavaldus olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkuv avaldus on tühine. Praeguses asjas on pooled esitanud vastakaid seisukohti selles osas, kuidas ülesütlemine toimus. Kostja on kohtule saadetud kirjalikes seisukohtades leidnud, et ta ütles töölepingu suuliselt üles. Kohtuistungil väitis ta, et ülesütlemine toimus e-kirjaga (tvk tl 8). Hageja leiab, et e-kirja ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja nimetatud e-kirja ei saa pidada ülesütlemisavalduseks. Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Praeguses asjas on kostja saadetud e-kiri sõnastatud küll segaselt, kuid kohtu hinnangul võis, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-s 1 sätestatud tõlgendamisreeglitest, hageja sellest mõistlikult järeldada seda, et kostja on juba varasemalt temaga töölepingu üles öelnud. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et ekiri oli saadetud vastuseks hageja küsimusele, miks talle kostja oli rahasumma (lõpparve) üle kandnud. Samuti on kostja olnud enne kohtuistungit, mil talle selgitati ülesütlemise vorminõuet, olnud ise seisukohal, et ülesütlemine toimus suuliselt. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et tööleping oli TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuet järgides üles öeldud, on töölepingu ülesütlemine vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja hageja nõue ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb rahuldada.
9.Kohus märgib, et asjas esitatud materjalide pinnalt ei olnud kostjal ka sisuliselt alust töölepingut hagejaga erakorraliselt üles öelda. Kostja on peamise ülesütlemise alusena toonud välja asjaolu, et hageja ei olnud läbinud toitlustusasutuses teenindajana töötamiseks vajalikke koolitusi. Samas toiduseaduse (ToiduS) § 27 lg 4 ja § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töötajate toiduhügieenikoolituse kohustatud korraldama käitleja, st kostja. Seega isegi kui hagejal oli vajalik koolitus läbimata, oli see tingitud kostja enda tegematajätmisest. Kostja väited, mis puudutavad hagejal tervisetõendi puudumist, on esitatud pärast kohtuistungit, st hilinenult ja kohus neid ei arvesta. Samas märgib kohus, et ka sisuliselt ei ole need väited usutavad, kuna töösuhte kestel kehtinud ToiduS § 28 lg-te 1-4 kohaselt pidi töötajal olema tervisetõend juba enne tööle asumist ja ilma selleta ei oleks kostja tohtinud hagejat üldse tööle lubada. Sellest hoolimata töötas hageja kostja juures kolm kuud. Seega saab järeldada, et tal oli tervisetõend olemas. Igal juhul on nii koolituse kui ka tervisetõendi puudumine sellised puudused, mida hageja oleks saanud lihtsalt kõrvaldada. Seega oleks kostja igal juhul enne

3/4

töölepingu ülesütlemist pidanud TLS § 88 lg 3 kohaselt hagejat hoiatama ja andma talle võimaluse töötamise takistused kõrvaldada.

10.Hageja on palunud töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töösuhte ajast, kui see oleks lõppenud lepingu kehtiva ülesütlemise korral. Kuigi praeguses asjas ei ole vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust esitatud, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada töösuhe 15. novembrist 2016, st TLS § 97 lg 2 p 1 järgse etteteatamistähtaja möödumisel kostja e-kirja saatmisest, millest nähtus, et kostja hinnangul on töösuhe lõppenud. Kohus mõistab sellest tulenevalt TLS § 109 lg 1 kohaselt hageja kasuks välja hüvitise. TLS § 109 lg 1 kohaselt peaks hüvitis olema eelduslikult töötaja kolme kuu keskmise töötasu suuruses. Pooled kinnitasid istungil, et hageja kolme kuu keskmine bruto töötasu oli 1260,3 eurot. Samas on kohus seotud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles hageja hüvitisenõue jäeti osaliselt rahuldamata. Seega ei ole kohtul võimalik mõista välja suuremat hüvitist kui 840 eurot. Kohtu hinnangul tuleb hagi nimetatud ulatuses rahuldada. Töövaidluskomisjon vähendas hüvitist mh põhjusel, et poolte töösuhe kestis lühikest aega. Seega ei ole põhjendatud sel põhjusel täiendavalt hüvitist vähendada. Muid põhjuseid hüvitise vähendamiseks kohus ei näe, arvestades asjaolu, et ülesütlemiseks puudusid nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused.
11.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja haigushüvitise nõue. Kostja nõustus kohtuistungil hageja välja toodud asjaoludega, et hageja oli haiguslehel ajavahemikul
19.septembrist 2016 kuni 22. septembrini 2016 ja 24. oktoobrist 2016 kuni 8. novembrini 2016. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Kostja on tunnistanud, et ta hagejale haigushüvitist ei maksnud. Samuti ei vaidle pooled hüvitise suuruse üle. Seega tuleb hagi ka selles osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja brutosummas 66,16 eurot.
12.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kuna hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, tuleb nende suuruseks määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja