Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-24-5848/26

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-24-5848/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.03.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1540

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-13

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-05-14

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-08-06

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-08-05

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-08-26

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-08-22

Viidatud sätted

Riigi Teataja

PankrS § 29 lg 8 TsMS § 150 lg 1, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused TsMS § 201 lg 2Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-24-5848/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.02.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ14529431(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-5848

Kohtuasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Kasak Solutions OÜ (likvideerimisel) vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres Kostja Kasak Solutions OÜ (likvideerimisel, registrikood 12772558), seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Andres Hermet

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda.

3.Rahuldada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ avaldus riigilõivu tagastamiseks.

4.Tagastada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-le hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning kanda see Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ arvelduskontole nr EE677700771003173962 (LHV Pank). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Sarnased lahendid

Võlaõigus

20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

TsÜS § 45 lg 2Juriidilise isiku lõppemine

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 12.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Kasak Solutions OÜ (likvideerimisel) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9591,30 eurot ja viivise summas 144,13 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata.

3.12.11.2024 teavitas ajutine pankrotihaldur Andres Hermet, et Harju Maakohtu 31.10.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15885 on võetud menetlusse kostja avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet.

4.Harju Maakohus palus 29.01.2025 hagejal seoses asjaoluga, et 10.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15885 lõpetati kostja pankrotimenetlus raugemisega, esitada seisukoht menetluse jätkamise osas.

5.Hageja kinnitas 13.02.2025 seisukohas, et jääb hagiavalduse juurde. Maakohtu määrus ja põhjendused

6.Harju Maakohus jättis 28.02.2025 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6.1.Määruse põhjenduste kohaselt on kohtute infosüsteemist nähtuvalt kostja esitanud 18.10.2024 pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-24-15885). Harju Maakohtu 10.01.2025 määrusega otsustas kohus lõpetada pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus otsustas, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus kostja registrist kustutada. Kohtumäärus on jõustunud 28.01.2025. Kuivõrd kohus on otsustanud tsiviilasjas nr 2-24-15885, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus kostja likvideerida ja registrist kustutada, siis ei ole võimalik kohtul kostja vastu esitatud nõuet edasi menetleda ning hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

6.2.Kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata mitte hagejast tulenevatel põhjustel, tuleb hagi menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Hageja ei vastuta sellises olukorras hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (RKTKm 06.01.2010, nr 3-2-1-154-09, p 14).

Määruskaebus

7.Hageja esitas 18.03.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ega määranud tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivu. Hageja palub teha uue määruse, millega saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt määrata, et hagejale tuleb tagastada menetluses tasutud riigilõiv.

7.1.Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui jättis hagi läbi vaatamata. Kostja pankrotiavalduse menetluses 10.01.2025 tehtud määrus pankrotimenetluse lõpetamise kohta ei ole kostja sundlõpetamise määrus. Hagi läbi vaatamata jätmiseks peab olema seadusest tulenev alus, mida praegusel juhul TsMS § 423 kohaselt ei esine. Ainuüksi asjaolu, et kostja ajutine pankrotihaldur esitas registripidajale avalduse kostja äriregistrist kustutamiseks ei ole aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja seisukohta toetab ka kohtupraktika. Riigikohus on lahendi nr 2-18-187 p-s 8 leidnud, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei ole sellist olukorda.

8.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis menetlusosaliste menetluskulud endi kanda ega määranud tagastada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata ning sellest tulenevalt tuleks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõiv. Kuna maakohus ei ole riigilõivu tagastamist eraldi käsitlenud, järeldab hageja, et kohus on jätnud menetluskulud ka riigilõivu osas poolte endi kanda. Kui kohus peaks jätma maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas muutmata, tuleb hagejale siiski TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastada menetluses tasutud riigilõiv. Menetluse edasine käik

9.Maakohus küsis määruskaebuse osas seisukohta kostja ajutiselt pankrotihaldurilt Andres Hermetilt, kes leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna ajutine haldur peab kostja kustutama äriregistrist PankrS § 29 lg 8 alusel.

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

11.1.Harju Maakohus on 10.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15885 lõpetanud kostja pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning on kohustanud ajutist pankrotihaldurit võlgniku likvideerima ja registrist kustutama. Määrus jõustus 28.01.2025. Pankrotiseaduse § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku

registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.

11.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 1 1 teise lause kohaselt kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on menetlusosaline käimasolevas kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad peavad isiku registrist kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku pankrotimenetluse raugemisel tema registrist kustutamise taksituseks osalemine poolena tsiviilkohtumenetluses. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku § 2 lg 3 kohaselt lõpeb äriühingu õigusvõime äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul puudub vara.

11.3.Riigikohus on leidnud, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seda põhjusel, et hageja või kostja õigusvõime kaotamise korral kaotab ta TsMS § 201 lg 2 kohaselt ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Hagimenetlus ei saa toimuda ilma ühe pooleta. Samuti ei saa õigusvõimetul isikul tekkida kohtuotsuse alusel õigusi ja kohustusi, st hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki enam saavutada (RKTKm 05.02.2024, 2-18-187 p 8).

11.4.Õiguskirjanduses on selgitatud, et olukorras, kus juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse menetlus on raugenud, kuid võlgnik on vaatamata sellele pooleks kohtumenetluses, peaks ajutine haldur tegema jõupingutusi, et kohtumenetlus PankrS § 29 lgs 8 sätestatud tähtaja sees lõpetada. Näiteks võib ajutine haldur ühe argumendina tugineda asjaolule, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus on raugenud ning seega on tuvastatud, et võlgnikul puuduvad vahendid isegi tema pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (vt Varul, P jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 29 p 9.3.4.3, lk 374). Praegusel juhul on ajutine haldur toetanud hagiavalduse läbi vaatamata jätmist.

11.5.Arvestades eeltoodut on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et seoses asjaoluga, et kostja pankrotimenetlus on raugenud ning kostja kustutatakse PankrS § 29 lg 8 alusel registrist, ei ole hagiga soovitud eesmärki enam võimalik saavutada, mistõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

11.6.TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tagastatakse riigilõiv menetlusosalise vastava avalduse alusel, mistõttu ei olnud maakohtul hagi läbi vaatamata jätmisel võimalik hagejale riigilõivu omal algatusel tagastada. Samuti ei pidanud maakohus sellega arvestama menetluskulude jaotamisel. Avalduse riigilõivu tagastamiseks on hageja esitanud määruskaebuses. Kuna praegusel juhul jääb hageja hagiavaldus läbi vaatamata, tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel 12.04.2024 tasutud riigilõiv summas 840 eurot.

12.Kuna hagi läbivaatamata jätmine oli põhjustatud kostjast, siis peab ringkonnakohus, olenemata määruskaebuse rahuldamata jätmisest, põhjendatuks jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1, TsMS § 162 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja