2-05-23808
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2006. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-23808
Tsiviilasi
xxx hagi FIE xxx vastu töövõtulepingu tagasinõudmiseks ja viiviste väljamõistmiseks • Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • esindaja Danil Lipatov • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • esindaja vandeadvokaat Raul Ainla 21. juuni 2006. a
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
alusel
saadu
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud hageja xxx kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx xxx vastu hagi, milles palus kostjal välja mõista töövõtulepingu alusel tasutud 13 000 krooni ja viivised 14 400 krooni. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt sõlmisid pooled 10.03.2005 töövõtulepingu, mille kohaselt kostja pidi koostama arhitektuurse eelprojekti koos tuletõrje, tervisekaitse ja vallavalitsuse kooskõlastustega ehitusloa saamiseks. Kostja koostas juriidilise lepingu. Kostja kutsetegevuseks on projektide koostamine ja ta pidi teadma, et lepingu kohaselt peab ta võtma ka kooskõlastused. Hageja pidi kostjale tasuma tehtud töö eest 16 000 kr. Hageja tasus 15.03.2005 kostjale 6000 kr, 29.04.2005 3500 kr ja veel 3500 kr. Kokku on hageja tasunud kostjale töö eest 13 000 kr.
Töövõtulepingu p 4 kohaselt oli töö täitmise tähtaeg 30. mai 2005. Kostja lepingut nimetatud tähtajaks ei täitnud. Hageja oli nõus pikendama kostjale antud tähtaega. Kostja ei täitnud oma kohustusi ka hageja antud lisatähtajal 2005. a novembriks. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja ei ole hagejale kirjalikult teatanud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest ning ei taotlenud lepingu tähtaja pikendamist. Hageja ei ole enam huvitatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu jätkamisest. Leping lõppes kirjaliku pretensiooni esitamisega kostjale 2005. a novembris. Kostja soovis 2005. a novembris kostjale üle anda lepingu sõlmimisel kostjale antud dokumendid. Valmis projekti ei ole kostja tahtnud hagejale üle anda. 04.11.2005 ei olnud hagejal enam kostja projekti vaja ja ta ei vaadanud, mida kostja pakkus. Pabereid vastu ei võtnud, kuna kostja rääkis, et ei saa vallast kooskõlastust võtta. Hageja leiab, et on lepingust taganenud ning tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel 13 000 kr tagastamist. Samuti soovib hageja kostjale viiviste (0.5% lepingusummast päevas) välja mõistmist 01.06.2005 kuni 01.12.2005 eest summas 14 400 kr. Hageja seletas kohus, et tema kostjaga täiendava tähtaja andmisel viivistest ei rääkinud.
Kostja Viigi Saksakulm vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei kuulu kostja pädevusse kooskõlastuste andmine või nende taotlemine. Kooskõlastuste hankimine oli hageja kui kinnistu omaniku õigus. Kostja funktsioon sai olla vaid abistav ning kostja on seda ka teinud. Kostja ei täitnud töid esialgselt kokku lepitud ajaks 30.05.2005, sest asus tööle Rae valda. Peale 30.05.2005 kohtus ta hagejaga ja pooled leppisid tööde üleandmiseks kokku lisatähtaja novembri alguseks. Seega muutsid pooled töö valmimise tähtaega ning kostja ei ole lepingut rikkunud. Pooled muutsid lepingu tingimust, hageja ei andnud täiendavat tähtaega. Lepingutähtaja muutmine oli tingitud projekteerimistingimuste muutmisest kolmel korral. Kostja läks vallavalitsusse eskiisiga, mis oli tellijaga kooskõlastatud. Kuna vahepeal oli vana maja ära lammutatud, nõudis vald uusi projekteerimistingimusi. Kostja lähtus projekteerimisel vanast majast. Teistes projekteerimistingimustes oli muudetud krundi hoonestusala. Kostja protesteeris projekteerimistingimused ja palus anda välja kolmandad projekteerimistingimused, mille sai kätte 13.10.2005 a. Probleemiks oli hageja isetegevus, kuna hageja teostas kinnistul ilma lammutusloata lammutustöid ning ehitas vale kaldega katuse. Hageja ei olnud seadustanud kinnistul asuvat purskkaevu, ei olnud liitunud elektrivarustuse saamiseks ning projektil puudusid naabrite allkirjad. Pooled leppisid kokku, et kuna kostja ületas lepingus ettenähtud tähtaja, siis projekteerib ta abihoone ilma rahata. Hageja pole kostjale volitust andnud, millega kostja saaks minna vallavalitsusse kooskõlastuste saamiseks. Tervisekaitse talitusest ei olnud kooskõlastust vaja ja vallavalitsus ei andnud kooskõlastust enne, kui hageja on puurkaevu seadistanud, esitanud lammutusprojekti suvila kohta, esitanud elektrivarustuse liitumislepingu koopia ning naabrite allkirjad projektile ja nende kooskõlastused. Kostja seletas hagejale, milliseid dokumente on vaja. Kostja püüdis hagejale projekti üle anda 03. ja 04.11.2005, kuid hageja keeldus seda vastu võtmast. Lepingust taganemist ei ole toimunud, hageja pole kostjale selle kohta avaldust esitanud. Kostja ei vaielnud vastu, et hageja lõpetas lepingu 18.11.2005.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2005 lepingu suvila ümberehituseks arhitektuurse eelprojekti koostamiseks. Tegemist on töövõtulepinguga. VÕS § 635
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja kohustus koostama hagejale projekti ning hageja kohustus tasuma selle eest. Nimetatud asjaolu tõendab ka kohtule esitatud leping (tl 5). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja on kostjale tasunud kokku 13 000 kr (tl 6-8) ning vaidlusalune leping lõppes 2005. a novembris. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, millised olid töövõtulepingu järgi kostja ülesanded ja kas kostja on lepingu täitnud, milline oli lepingu täitmise tähtaeg, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu järgi saadu tagastamist ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja ülesanded ja lepingu täitmine Kohtule esitatud lepingu p 1 kohaselt on lepingu objektiks hagejale kuuluva suvila ümberehitus elamuks. Lepingu p 2.1 määratleb tehtava töö järgnevalt: koostatakse arhitektuurne eelprojekt koos tuletõrje, tervisekaitse ja vallavalitsuse kooskõlastustega ehitusloa saamiseks. Kostja on väitnud, et lepingujärgne eelprojekt on tal valmis. Hageja ei ole kostja seda väidet ümber lükanud ega ka vastupidist väitnud. Seega ei ole poolte vahel selles osas vaidlust, vaidlus on vaid kooskõlastuste osas. Hageja leiab, et kostja pidi lepingust tulenevalt võtma projektile ka kooskõlastused. Kostja leiab, et kuna tal hageja volitust ei olnud, ei saanud ta kooskõlastusi ka võtta. Lisaks seletas kostja, et tuletõrje kooskõlastuse oli ta võtnud ning tervisekaitse kooskõlastust ei olnud vaja võtta. Kohus leiab, et lepingut grammatiliselt tõlgendades pidi kostja koostama hagejale eelprojekti ning võtma sellele ka lepingus nimetatud ja vajalikud kooskõlastused. Kostja ei ole tõendanud, et poolte tegelik tahe oli teistsugune, kui lepingust nähtub. Lisaks sellele arvestab kohus ka asjaoluga, et hageja ütlustest nähtuvalt on kostja ise lepingu koostanud ning seega ka lepingu sõnastuse valinud. Kostja ei ole hageja vastavaid väiteid vaidlustanud. Asjaolu, et poolte arusaama järgi oli kooskõlastuste võtmine kostja kohustus, tuleneb ka kostja käitumisest – kostja on võtnud projektile tuletõrje kooskõlastuse. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud vallavalitsuse 08.02.2005 korralduse nr 93 p 1.11 määrati, et ehitusprojekti peavad koostama ja/või kontrollima ehitusseaduse (edaspidi ES) 47 nimetatud spetsialistid, kes vastutavad projekti koostamisel arvestatavate keskkonna nõuete ning tuletõrje ja tervisekaitse eeskirjade täitmise eest. Korralduse p 1.12 kohaselt tuleb ehitusprojekt enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada Harjumaa Päästeteenistusega ja tehnovõrkude valdajatega (tl 46-47). Seega ei nähtu lepingu sõlmimise ajal kehtinud projekteerimistingimustest, et projekti oleks pidanud kooskõlastama eraldi veel vallavalitsusega. Nimetatud nõuet ei tulene ka ehitusseadusest. ES § 23 lg 2 sätestab ehitusloa saamise eeldusena, et tuleb esitada ehitusloa taotlus, esitada ehitusprojekt (mis on koostatud või kontrollitud §-s 47 nimetatud spetsialisti poolt) ning tasuda riigilõiv. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hoolimata poolte vahel sõlmitud lepingu sõnastusest ei olnud kostjal kohustust võtta vallavalitsuselt projektile eraldi kooskõlastust. Lepingust ei nähtu ka kostja kohustust esitada vallavalitsusele ehitusloa taotlus. Kostja ütluste kohaselt on ta projektile tuletõrje (ehk siis projekteerimistingimuste järgi Harjumaa Päästeteenistuse) kooskõlastuse võtnud. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Lisaks eelnevale pidi kostja lepingu kohaselt võtma ka tervisekaitse kooskõlastuse. Vallavalitsuse 08.02.2005 korraldusest nähtuvalt tuli ehitusprojekti lasta kontrollida ES § 47 nimetatud spetsialistil, kuid tervisekaitse kooskõlastuse vajadust polnud välja toodud. Kuna kontrollimine ja kooskõlastus on oma olemuselt erinevad tegevused, ei saa väita, et projektile oleks pidanud võtma tervisekaitse kooskõlastuse. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks pidanud laskma projekti kellelgi kontrollida. Lisaks poolte poolt kokkulepitule on vallavalitsuse tingimustes nõue kooskõlastada projekt tehnovõrkude valdajatega. Kuna pooled ei ole sellise kooskõlastuse võtmist omavahelises lepingus kokku leppinud, ei tekkinud kostjal ka vastavat kohustust. Ei saa väita, et hageja kinnistule minevad tehnovõrgud kuuluvad Saue vallale ning järelikult on tegemist vallavalitsuse kooskõlastusega.
Saue vallavalitsus on määranud 09.08.2005 ja 04.10.2005 hagejale kuuluvale kinnistule uued projekteerimistingimused (tl 48-50). Nimetatud tingimustesse on kooskõlastuste osas lisandunud nõue kooskõlastada projekt piirinaabritega. Kohus leiab, et kuna pooled ei ole sellises tingimuses kokku leppinud ning neid projekteerimistingimusi töövõtulepingu sõlmimise ajal ei eksisteerinud, ei saanud kostjalt oodata ka projekti piirinaabritega kooskõlastamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on täitnud oma lepingujärgsed kohustused – s.t koostas eelprojekti ning võttis sinna kooskõlastused. Mõlemad pooled seletasid, et kostja andis hagejale nimekirja nendest toimingustest ja kooskõlastustest, mida hageja peab ise tegema – näiteks naabritelt nõusoleku saamine, puurkaevu seadustamine, liitumislepingute sõlmimine. Nimetatud nõuded tulenesid Saue vallavalitsuse 09.08.2005 korraldusest nr 586 (kehtetuks tunnistatud järgneva korraldusega) ning 04.10.2005 korraldusest nr 772. Kuna kostja ei ole poolte vahel sõlmitud lepinguga võtnud endale kohustusi nende toimingute tegemiseks, ei saanud hageja temalt seda ka nõuda. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 3. ja 4. novembril 2005. a proovis kostja hagejale lepingut puudutavaid pabereid üle anda. Hageja ei võtnud pabereid vastu. Hageja on kohtus seletanud, et ta ei vaadanud, kas kostja soovis talle üle anda projekti ning ei tea, mis paberid need olid. Kuna kostja oli hagejale seletanud, et ta ei saa ise kõiki kooskõlastusi võtta, leidis hageja, et töö ei olnud valmis ning keeldus selle vastuvõtmisest. Hageja viitas VÕS § 645 lg-le 1, mille kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui:
kokkulepet sõlmides, mis liiki tähtajas pooled kokku leppisid. Hageja ei suutnud ka tunnistaja ütlustega tõendada, et kostjale anti projekti tegemiseks just täiendav tähtaeg. Seega ei pidanud ka kostja aru saama, et pooled ei ole muutnud lepingus kokku lepitud töö valmimise tähtaega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et pooled muutsid vaidlusaluse lepingu p 4 kokku lepitud töö tähtaega ning määrasid uueks tähtajaks 2005. a november. Kostja täitis oma lepingujärgsed kohustused tähtaegselt. Hagejale lepingu järgi saadu tagastamine Hageja on taotlenud kostjalt lepingu järgi saadu väljamõistmist. Mõlemad pooled on leidnud, et leping lõppes 2005. a novembris. Hageja leidis hagis, et pooled jõudsid 2005. a novembris kokkuleppele lepingu lõpetamiseks. Samas hagis viitas hageja ka VÕS § 189 lg-le 1, kust tulenevad lepingust taganemise tagajärjed. Kohtus jäi hageja selle juurde, et on lepingust taganenud. Kostja ei osanud kohtus öelda, kas ja mis alusel on leping lõppenud, kuid väitis, et hageja ei ole kostjale taganemisavaldust esitanud. Tulenevalt VÕS §-st 188 lg 1 taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on kohtule esitanud kostja poolse projekteerimistöö lõpetamise variantide pakkumise 04.11.2005 (tl 9), hageja vastuse kostja pakkumisele 18.11.2005 (tl 10) ja kostja 23.11.2005 vastuse hagejale (tl 11). Kirjavahetusest nähtub mõlema poole valmisolek leping lõpetada kokkuleppel. Ühestki esitatud hageja kirjast ei nähtu, et hageja oleks teinud kostjale taganemisavalduse. Kohus leiab, et taganemisavalduseks ei saa pidada kohtumenetluses võlaõigusseaduse taganemist reguleerivatele paragrahvidele viitamist. Hageja peaks vähemalt menetluse kestel teatama kostjale, et ta on lepingust taganenud. Hageja seda teinud ei ole. Kuna hageja ei ole esitanud taganemisavaldust, ei saa kohus hinnata ka selle põhjendatust. Samas juhib kohus hageja tähelepanu ka sellele, et VÕS § 188 lg 2 kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lisaks sellele on töövõtjal VÕS § 655 lg 1 kohaselt õigus nõuda töövõtulepingu tellijapoolsel ülesütlemisel kokkulepitud tasu. Seega ei esine asjaolusid, mis välistaksid tellijal tasu maksmise kohustuse tekkimise. Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 ning § 637 lg 3, 4 on hagejal tekkinud kohustus kostjale töötasu maksta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu järgi pidi hageja tasuma kostjale 16 000 ning on tasunud 13 000. Kuna kostja ei ole vastuhagi 3 000 krooni väljamõistmiseks esitanud, ei võta kohus ka selles osas seisukohta. Hageja nõue kostjale lepingu alusel tasutud 13 000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt viiviste väljamõistmine Hageja on taotlenud kostjalt lepingu p 4 alusel viiviste 14 400 krooni väljamõistmist alates 01.06.2005 kuni 01.12.2005. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi. Seega eeldab VÕS § 113 lg 1, et tegemist oleks rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega. Kuna kostjal ei ole tekkinud hagejale raha tasumise kohustust, võiks hageja nõutava summa puhul olla tegemist leppetrahviga kostja poolse lepingu rikkumise puhuks. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Nii viivis kui leppetrahv eeldavad, et teine pool oleks lepingut rikkunud. Kuna kohus on juba asunud seisukohale, et kostja on täitnud oma lepingujärgsed kohustused ning teinud seda tähtaegselt, ei ole hagejal ka seadusest tulenevat õigust kasutada kohustuse rikkumisega kaasnevaid õiguskaitsevahendeid. Hagi kostjalt viiviste 14 400 kr väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud
Kohus jätab tulenevalt TsMS §-st 162 kõik kohtukulud ja kohtuvälised kulud hageja kanda.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.