Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 29.06.2005. a esitas OÜ Ahagi JB vastu 788,04 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga Q-GSM lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga 09.10.1999. a kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 394,02 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII alusel kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile Tele2 Eesti viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja andmetel jättis kostja lepingujärgsed maksed AS-ile Tele2 Eesti tasumata, kusjuures põhivõla suurus on 394,02 krooni. Eeltoodule lisandub viivis. Hagiavalduse kohaselt loovutas Tele2 Eesti AS oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006. a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 394,02 krooni, viivised 394,02 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 100 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 39,40 krooni. Kostja on 15.02.2006. a kirjalikus vastuses hagile taotlenud võlgnevuse tasumist igakuiselt 100 krooni suuruste maksetena. Hageja esindaja on 10.05.2006. a täpsustanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja esitanud täiendavate tõenditena poolte vahel 25.06.1998. a sõlmitud Q-GSM liitumislepingu nr 10013026 ning lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefoniside kasutamise tingimused. Hageja esindaja seletuse kohaselt kostja kasutas teenuseid ja tasus nende eest korrapäraselt, kuni otsustas 09.07.1999. a lepingu lõpetada. Leping lõpetati 04.08.1999. a ning lepingu allkirjastamisel võttis kostja endale kohustuse tasuda kõik arved mobiilside kasutamise eest. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata 394,02 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o. kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud ning § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Järelduvalt Q-GSM lepingust nr 10013026 sõlmis kostja mobiiltelefonisideteenuste kasutamiseks lepingu, kusjuures lepingu lahutamatuks osaks on Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused. Nimetatud tingimuste p 4.1.2 alusel kohustus kostja talle osutatud teenuste eest maksma ning p 7.4 järgi maksega viivitamise korral viivist tasuma. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on kostja põhivõlg 394,02 krooni (kõneteenuste eest 388,75 krooni ning telefonimaksete osas 5,27 krooni) ja viivis 394,02 krooni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi lähtudes nõudest poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Muuhulgas on selliseks asjaoluks kreeditori kahju olemasolu ja nõutava viivise ülemäärane suurus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-1-98 ja 3-2-01-41-02). Kohus leiab, et kostja on oma kirjalikus vastuses hagi tunnistanud ja nõustunud võlgnevuse tasuma. Kohus loeb põhivõla 394,02 krooni ulatuses eeltooduga tõendatuks ning viivisenõude esitatud suuruses põhjendatuks. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus leiab, et võlgnevuse väljamõistmine kostjalt maksegraafiku alusel on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele, 788,04 krooni (põhivõlg 394,02 krooni ja viivis 394,02 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

riigilõiv 100 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 39,40 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 139,40 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 166,40 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.