lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-23931/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-23931/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2108
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 80 lg 1, 2Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 91Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusAÕS § 118 lg 1Kinnisomandi tekkimineAÕS § 83 lg 1Valdaja vastuväitedTsMS § 213Iseseisva nõudeta kolmas isikTsMS § 4Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-23931/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.01.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-23931

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2006, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Liili Lauri ja Valdo Lips

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

P.H.i hagi M.R.i vastu omandiõiguse tunnustamiseks, asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks ning kahju summas 77 704, 82 krooni hüvitamiseks Tallinna Linnakohtu 06.01.2006 otsus

Kaebuse esitaja,kaebuse liik

M.R.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

08.06.2006, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja esindaja vandeadv. Carry Plaks, kostja M.R. ja tema esindaja Jelena Metsalu

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu (kuni 01.01.2006 Tallinna Linnakohus) 06.01.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1). Vaidlustamata asjaolud

1.M.R.’ võõrandas 01.03.2004 notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel P.H.ile korteriomandi Tallinnas T5-*. Lepingu p-s 2.2.2 kinnitas müüja, et korter ei ole koormatud mitte ühegi lepingus nimetamata kolmanda isiku õigusega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega. P.H. kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 08.04.2004.
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 670 lg 1Kassatsioonitähtaeg
TsMS § 95 lg 1Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus
VÕS § 1037 lg 1Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral
VÕS § 1039Pahauskse rikkuja vastutus
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 393 lg 3Tagastamiskohustus
2.10.05.2004 sõlmisid P.H. ja M.R.’ notariaalse kokkuleppe ülalnimetatud lepingu muutmiseks. Kokkuleppe p 5.2 järgi kohustus müüja andma korteriomandi hagejale üle hiljemalt 23.05.2004. 12.05.2004 allkirjastasid M.R.’ ja P.H. vara üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti allkirjastamise hetkel ei olnud korteris teistele isikutele kuuluvat vara. Hageja vahetas korterilukud ja lahkus. Samal õhtul tagasi tulles avastas ta, et korteri ukselukk oli uuesti ära vahetatud ja korteris oli M.R.’ endine abikaasa M.R., kes keeldus korterit vabastamast ja hagejale tema omandit üle andmast. 01.06.2004 saatis hageja kostjale nõude korteriomandi üleandmiseks ja teatas, et M.R.’i ja M.R.i vaheline tasuta kasutamise leping on VÕS § 393 lg 3 alusel kostjale üles öeldud ning hoiatas kostjat, et korteri üleandmisega viivitamisel nõuab hageja temalt korteri üleandmisega viivitamise aja eest kahju hüvitamist.

Hageja nõue ja põhjendused

3.15.10.2004 esitatud hagis palus hageja tunnustada tema omandiõigust kõnesolevale korteriomandile, nõuda korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja ja keeldumisel tõsta kostja korterist välja ning mõista kostjalt hageja kasuks omandiõiguse rikkumise ja ebaseadusliku valdusega tekitatud kahju hüvitamiseks 8746,66 krooni ning kohustada kostjat hüvitama hagejale rikkumise teel saadu harilik väärtus 15 387 krooni.
4.Hagejal kui korteriomandi omanikul on tulenevalt AÕS §-st 80 õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist korteriomandile ja asja väljanõudmist ebaseadusliku valdaja valdusest oma valdusse. Hageja on korteriomandi omanik alates 08.04.2004, mil ta kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja valdab tema omandit ebaseaduslikult. Korteri müüja kinnitas hagejale, et kostjaga sõlmitud korteri tasuta kasutamise leping on üles öelnud. Ka hageja teavitas kostjat korduvalt lepingu ülesütlemisest ja nõudis korteri vabastamist. Kostja rikub korteri valdamisega hageja kui omaniku AÕS §-s 68 sätestatud õigust oma vara vallata, kasutada ja käsutada, millest tulenevalt on tal õigus nõuda ka oma vara valduse üleandmist.
5.Tulenevalt VÕS § 1043 on hagejal õigus kostjalt nõuda hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja pidi oma omandiõiguse realiseerimiseks kasutama õigusabi enne hagi kohtusse esitamist, tasudes selle eest 8746,66 krooni. 27.10.2005 täiendas hageja hagi ja suurendas oma nõuet käibemaksu võrra ning palus kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks kokku 10 321,06 krooni.
6.Hageja nõusolekuta tema omandit kasutanud kostjalt tuleb VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 alusel välja mõista rikkumise teel saadu harilik väärtus ja rikkumisega saadud tulu. Kostja kasutas hageja vara eluruumina. Samalaadse eluruumi üürimise korral tulnuks kostjal tasuda üüri 3700 krooni kuus ning sama summa oleks saanud hageja üürnikult kui ta oleks korteri turuhinnaga välja üürinud. 15.10.2004 seisuga rikastus kostja hageja arvel alusetult 15 387 krooni võrra. Menetluse käigus suurendas hageja oma nõuet ja palus kohustada kostjat hüvitama talle rikkumise teel saadu harilik väärtus perioodi 12.05.2004-17.11.2005 eest summas 67 383,76 krooni. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja ei olnud 01.03.2004 lepingu pool ega võtnud sellega endale mingeid kohustusi. Kostja sai vaidlusaluse korteri 1985. a oma töökoha kaudu. Kostja ja M.R.’i abielu lahutati 22.12.1986, vara poolte vahel ei jagatud. Nimetatud korter erastati 28.02.1996. Kostja andis M.R.’ile nõusoleku korteri erastamiseks tingimusel, et viimane lubab tal seal elada kuni talle 1-toalise korteri ostmiseni. M.R.’ ei ole kostjale korterit ostnud. Kostja ei ole sõlminud M.R.’iga tasuta kasutamise lepingut, ta kasutas korterit kaasomanikuna. Hageja ei omandanud korteriomandit heauskselt, sest ta teadis, et kostja elab korteris ja seetõttu on korteriomandi müügihind alla turuväärtuse. Kuivõrd kostja kasutab korterit õiguslikul alusel, pole ta sellega hagejale kahju tekitanud ega pea ka hüvitama hagejale rikkumise teel saadu harilikku väärtust. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
8.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 06.01.2006 otsusega. 01.03.2004 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga, 10.05.2004 kokkuleppega ja kinnistusraamatu väljavõttega leidis tõendamist, et hageja on korteriomandi omanik. Hageja omandiõigus kõnesolevale korteriomandile tekkis AÕS § 118 lg 1 kohaselt 08.04.2004, mil ta kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja väited hageja pahausksusest on paljasõnalised ja tõendamata ega saa olla pahausksuse tõendamise aluseks ka oma sisu poolest.
9.Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt olevat kostja informeerinud hagejat tema õigusest kasutada eluruumi, kuid samas ei tundnud tunnistaja hagejat ära ei hageja poolt esitatud fototabeli järgi ega isiklikult kohtuistungil (t.lk 106-108). Kuna hageja seletuse ja tunnistaja T.L. ütluste kohaselt ei kohtunud nemad kordagi kostjaga nimetatud korteris, tunnistaja A.A. ütluste kohaselt käisid korterit vaatamas teised võimalikud ostjad, saab järeldada, et kostja võis rääkida oma väidetavast õigusest korterile kellelegi teisele võimalikule ostjale. Asjaolu, et hageja ei teadnud korteriomandi ostmisel kostja väidetavast õigusest korteriomandile, kinnitab müüja kinnitus lepingu p-s 2.2.2, et korter ei ole koormatud mitte ühegi kolmanda isiku õigusega, ning see, et korter oli 12.05.2004 üleandmisel tühi. Kuna tõendamist ei leidnud kinnistusraamatu kande ebaõigsus, millest hageja oleks olnud teadlik, on hageja asja heauskne omanik.
10.Omanikul on AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Tulenevalt AÕS §-dest 81 ja 82 lg 1 pidi hageja tõendama oma omandiõigust ja seda, et tema asja valdab kostja. AÕS § 83 lg 1 kohaselt peab kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole asja omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õigus alusel. Kuna kohus leidis, et hageja on vaidlusaluse korteriomandi omanik, on tal õigus nõuda asi välja isikult, kes seda ebaseaduslikult valdab. Vaidlust ei ole selles, et korterit valdab kostja. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust kostja väited, et korter eraldati talle töökoha kaudu ja M.R.’ lubas kostjale osta 1-toalise korteri kui ta annab nõusoleku korteri erastamiseks. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal on õigus asja vallata, tuleb korteriomand tema ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ja ta eluruumist välja tõsta.
11.Kuna hageja on korteriomandi heauskne omanik ja kostja valdab korterit ebaseaduslikult, on põhjendatud kostjalt VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista hageja valduse rikkumisega talle kostja poolt õigusvastaselt tekitatud kahju. Tõendamist leidis, et hageja on olnud sunnitud oma omandiõiguse realiseerimiseks kasutama õigusabi enne hagi kohtusse esitamist, tasudes selle eest kokku 10 321,06 krooni. See on käsitletav kahjuna, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Kostja kasutas hageja omandit omaniku nõusolekuta. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit kasutanud või muul viisil rikkunud isikul on kohustus hüvitada õigustatud isikule rikkumise teel saadu harilik väärtus. VÕS § 1039 kohaselt võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda rikkujalt, kes teadis oma õiguse puudumisest või pidi sellest teadma, ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutas hagejale kuuluvat korteriomandit eluruumina. Tõendamist leidis, et perioodil 12.05.2004–17.11.2005 olnuks hagejale kuuluva korteri turuüür 3700 krooni. Kui kostja poleks hageja korteriomandit ebaseaduslikult kasutanud ja oleks samaväärse elamispinna üürinud turuhinnaga, oleks tal tulnud tasuda üürileandjale sel perioodi üüri 67 383,76 krooni. Hageja oleks samal ajal saanud oma korteriomandi turuhinnaga väljaüürimisel samas suuruses üüri. Kuna kostja rikkus hageja omandiõigust, rikastus ta hageja arvel 67 383,76 krooni võrra, mille ta peab hagejale hüvitama. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas kohtule kolmel korral taotluse käesoleva tsiviilasja peatamiseks, kuni tsiviilasja, milles kostja taotleb 01.03.2004 lepingu tühisuse tunnustamist, lahendamiseni. Taotluse rahuldamata jätmisega võttis kohus kostjalt võimaluse tõendada, et tal on õigus vaidlusalust korterit vallata, kasutada ja käsutada enne 01.03.2004 tehingu

sõlmimist. Kohus oleks pidanud andma hinnangu hageja poolt enne hagi esitamist kasutatud õigusabi otstarbekusele. Kuna apellant ei ole 01.03.2004 lepingu pool, ei pea ta maksma hagejale 7383,76 krooni. Kohtukulude määratlemisel ei juhindunud kohus kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja 2, mille kohaselt tulnuks hagejal hagi esitamisel tasuda riigilõivu 5670 krooni. Hageja tasus riigilõivu 35 610 krooni, mis on 29 880 krooni nõutust enam ja tuleb hagejale tagastada. Õigusabikulude määramisel oleks kohus pidanud lähtuma kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1. Vastus apellatsioonkaebusele

14.Hageja arvates on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15.Ringkonnakohus, kuulanud ära asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et kohtuotsus on õige ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
16.Apellandi väited linnakohtu poolt protsessinormide olulise rikkumise kohta asja lahendamisel ei ole õiged. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et ei peatanud käesoleva tsiviilasja menetlust. Menetluse peatamise alused sätestas asja lahendamise ajal kehtinud TsMS § 213, kuid ühtegi sellist alust käesolevas asjas ei esine. Menetluse peatamise alus puudub ka alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku X. peatüki sätete alusel.
17.P.H. esitas hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Vastavalt asja menetlemise ajal kehtinud TsMS § 91 pidid pooled tõendama neid asjaolusid, millele tuginesid nende nõuded ja vastuväited. TsMS § 95 lg 1 kohaselt pidi kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja täielikult. Kohus ei rikkunud protsessiõigusenorme ja asjas tehtud lahend on seaduslik ja kooskõlas TsMS §-ga 231. Kohus on taganud pooltele vastuväidete ja neid kinnitavate tõendite esitamise võimaluse ja hindas esitatud tõendeid seadusele vastavalt.
18.AÕS § 80 lg 2 alusel on omanikul õigus asi ebaseaduslikult valdajalt välja nõuda. Hageja on oma omandiõigust kirjalike tõenditega tõendanud. Kostja peab hageja poolt esitatud nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. Sellist seisukohta on väljendanud Riigikohus ka 16.06.2003 lahendis 3-2-1-68-03. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja keelduda asja väljaandmisest, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja väitis linnakohtus, et M.R.’ lubas talle muretseda ühetoalise korteri, mida ei ole senini tehtud ja sellest tuleneb kostja arvates tema õigus eluruumi kaasomanikuna kasutada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
19.Maakohus leidis õigesti, et kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks ja kohtu järeldused on kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et kostja on korteriomandi müüja M.R.’i endine abikaasa ja endine perekonnaliige, kuid pärast korteriomandi hagejale võõrandamist ei oma kostja enam iseseisvat õigust eluruumi kasutamiseks. Seega on kohus kõiki tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostjal seaduslik valdus on pärast müügilepingu sõlmimist lõppenud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas ei oma tähendust M.R.’ ja M.R.i kui endiste abikaasade

vahelised suhted ja kokkulepped korteriomandi suhtes, kuna seadusega ei ole sätestatud, et omandiõiguse üleminekul uuele omanikule säiliks endise perekonnaliikme õigus jätkata eluruumi kasutamist ilma et korteriomandi võõrandamislepingu pooled oleksid selles eraldi kokku leppinud.

20.Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ka väljamõistetud kahju hüvitise 10 321,06 krooni ja kostja poolt hagejale kuuluva eluruumi kasutamise eest 15 387 krooni väljamõistmise osas. Kostja ei ole summade suurust vaidlustanud, ega omapoolsete tõenditega ümber lükanud, vaid pidanud ebaõigeks väljamõistmist üldse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega selles osas ja leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud mõjuvaid põhjusi, miks tuleks hinnata esimese astme kohtu poolt kogutud ja hinnatud tõendeid apellatsioonimenetluses erinevalt maakohtu otsuses märgitust.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostjalt väljamõistetud riigilõivu arvutanud õigesti. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 4 järgi oli igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja esitas kostja vastu muu hulgas omandiõiguse tunnustamise nõude. Teiseks hageja nõudeks oli vaidlusealuse korteriomandi kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine. Käesoleval juhul on kohus õigesti leidnud, et omandiõiguse tunnustamise hagi näol on tegemist hinnaga hagiga ja arvestanud riigilõivu hagihinnalt, s.t vara maksumuselt. Kostja on hagile oma vastuväited esitanud ja nende kohaselt ta hagejat omanikuna ei tunnistanud, vaid pidas end korteriomandi kaasomanikuks.
23.Pooled esitasid taotluse apellatsioonimenetluses kantud kulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandil (kostjal) hüvitada vastustaja (hageja) poolt kantud põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile. Arvestades asja keerukust ja lahendamisele kulunud aega peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada hageja taotlus osaliselt ja välja mõista kostjalt 3 000 krooni vastavalt TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1.

U.Loonurm

L.Lauri

V.Lips

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.