Kohtulahend

2(6)

nimetanud korteriühistu juhatuse liikme nime, kellega ta väidetavalt kokkuleppe sõlmis. Hageja väite kohaselt selline kokkulepe puudub. Hageja nõue on põhjendatud nii põhivõla kui ka viiviste osas. 01.12.2003 sõlmis KÜ K17 ja FIE V.K. lepingu kostjalt võla sissenõudmise teenuse osutamiseks (t lk 5). Lepingutasu oli 600 krooni, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud VÕS § 115 alusel. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata, kuna kostja ei tõendanud kahju suurust. Üldsõnalise lepingu järgi ei ole võimalik tuvastada, kas kõik ehitus-remonttööd, mis kostja korteris K17-* teostati, olid põhjustatud väidetavast mittekvaliteetselt teostatud maja paneelide vuukide remondist. 15.01.2003 objekti ülevaatuse akti koostas B.Š. OÜ-st T.E.. Ülevaatuse juurde ei kutsutud korteriühistu juhatuse liikmeid ning kuna ei ole teada, kas aktis märgitud järeldus on tehtud spetsialisti poolt, ei saa lugeda tõendatuks, et vuukide remonditööd põhjustasid kostjale kahju. Akende vahetusega kostja korteris ei tegelenud korteriühistu, tööd tellis kostja ise. Kahju tekkimise ohu avastamisel pidi kostja hea usu põhimõttest tulenevalt omalt poolt tegema kõik mõistliku, et talle kahju ei tekiks. Kostja pidi koheselt teavitama korteriühistut temale kahju tekitamise ohust, et vältida edaspidist kahju tekkimist. Hageja väite kohaselt pöördus kostja korteriühistu juhatuse poole esmakordselt 19.03.2003 (t lk 137). Kostja 30.10.2002 avalduse kättesaamist hageja eitas ning puuduvad muud tõendid kostja pöördumisest korteriühistu poole kuni 2003 kevadeni. Hageja seletuse kohaselt reageeris korteriühistu kostja avaldusele kohe, kutsudes kohale remonttöid teostanud ehitusettevõtte töötajad, kes kontrollisid olukorda ning teostasid lisatöid, et kõrvaldada vee läbijooksmine edaspidi seal, kus olid vanad vuugid. 2003 mais käis tööde teostaja vaatamas ka kostja korterit ning kostja talle pretensioone ei esitanud. Kostja esitatud 03.04.2005 leping remondi- ja ehitustööde teostamiseks korteris K17-* ei tõenda, et remondi- ja ehitustööd 2005 aastal olid põhjustatud korteriühistu tellitud paneelide vuukide täitmisel teostatud mittekvaliteetsest tööst. Remondi- ja ehitustööde lepingu sõlmimine ei tõenda iseenesest kahju olemasolu. Tõendamist ei leidnud korteriühistu süü kostjale väidetava kahju tekitamisel. Kostja tuginemine VÕS §-le 1054 on põhjendamatu. Tõendamata on asjaolu, et KÜ K17 kasutaks vuuke remontinud OÜ-d B.-E. pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks vastuhagi osas on põhjendamatu. Kostja seletuste kohaselt sai ta tekitatud kahjust teada 2002.a sügisel. Kuna kuupäevaliselt ei ole võimalik kindlaks teha kahju avastamise aega, on alusetu väita, et 10.10.2005 esitatud vastuhagi on aegunud. Apellatsioonkaebuse põhjendused V.Z. palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning palus uue otsusega vastuhagi rahuldada. OÜ T.E. teostas kostja korteris remondi, mis valmis augustis 2002. Augustis 2002 teostas korteriühistu maja seinapaneelide vahede remondi. Oktoobris 2002 tuli kostja korterisse paneelide 3(6)

vahelt vihmaniiskus, millest kostja teatas korteriühistule ja palus puudused kõrvaldada. Avalduse pani kostja korteriühistu postkasti. Sügisese vihma ja talvise lumesaju ning lume sulamisega seoses tuli korterisse pidevalt niiskus ja hallitus. Kostja kutsus kokku komisjoni, sh suusõnaliselt korteriühistu juhatuse liikmed, kes kohale ei tulnud ning 15.01.2003 toimus korteri ülevaatus, mille käigus koostati objekti ülevaatuse akt. Aktiga tuvastati, et ebakvaliteetselt teostatud välimiste paneelivuukide teostuse ja aknaraami välisviimistluse tegemata jätmise tõttu on vihmavesi ja niiskus sattunud vuukide kaudu korterisse, mis tekitas defekte. Ehitusfirma esindaja teatas kostjale, et uus remont läheb maksma 35 000 krooni, mispeale pöördus kostja korteriühistu poole suuliselt ning kirjalikult 19.03.2003 ja palus hüvitada ebakvaliteetse remonttööga põhjustatud kahju. Korteriühistu esindajad käisid kostja korteris ning vaatasid üle tekitatud kahju ja lubasid kahju kompenseerida. Hiljem tegid korteriühistu esindajad rahaliste vahendite puudumise tõttu kostjale ettepaneku kompenseerida kahju selliselt, et kostja tasub korteri remondi eest ise ning hiljem tasaarvestatakse korteriga seotud kulutused ja kostjale tekitatud kahju. Kostja nõustus ettepanekuga ja kokkulepe jõustus. Seetõttu ei tasunud kostja korteriühistuga kokkuleppel korteril lasuvaid makse alates 2003 aprillist. Korteriühistu ei teostanud järelevalvet remonttööde teostamisel. Ebakvaliteetsete remonttööde tõttu sai kannatada kostja kahe toa seinad, aknad, põrandakate, mööbel, kardinad ja muu kodune vara. Korteriühistu ei esitanud kostjale pretensioone selles osas, et kostja korteri eest ei tasunud, mis tõendab poolte suulist kokkulepet. Hageja ei arvestanud viiviseid aprilli, mai, juuni, augusti ja septembri 2003 osas, mis samuti tõendab suulist kokkulepet. 2003 mais ja juunis teostati taas vuukide remont ning puuduste kõrvaldamisega tegeles sama firma OÜ B.-E., kes teostas remondi 2002.a. Kuna OÜ B.-E. ei teostanud esimesel korral kvaliteetseid remonttöid, pidi hageja teostama järelevalvet. Kostja möönis, et pärast remonti, mis teostati mais 2003, käis tema juures OÜ B.-E. esindaja. Kuna sel aastaajal vihma ega lund ei sadanud, mistõttu niiskust ega vee tilkumist ei avastatud, ei olnud kostjal alust pretensioone esitada. Kuna korteriühistuga oli suusõnaline kokkulepe tasaarvestuse tegemiseks ning korteriühistu oli uuesti teostanud vuukide remondi, tellis kostja uuesti korteri remonditööd OÜ-lt T.E.. 29. detsembriks 2003 valmisid remonditööd summas 35 670 krooni, millest kostja palus teha tasaarvestuse 35 000 krooni osas. Pärast seda kordus sama probleem – kui sadas vihma ja lund, voolas vesi paneelidevahelistest pragudest sisse ning tekitas kostja korterile kahju. Kostja teavitas uuesti korteriühistu esindajat tekitatud kahjust summas 35 000 krooni, kuna kannatada said samad toad samadest kohtadest. Kostja palus korduvalt kompenseerida talle tekitatud kahju. Kostja tegi uue remondi ise aprillis-mais 2005. Suvel 2005 teostati kolmandat korda paneelide vuukide remont. Remondi teostas sama firma ning kostja korterile tekitati kolmandat korda kahju. Korteriühistu teostas kostja korteri ülevaatuse 01.02.2006. Korteriühistu esindaja nägi kahjustatud kohti ning tuvastati üleliigne niiskus. Ka kolmandal korral ei teostanud korteriühistu remondifirma tegevuse üle ehitusjärelevalvet. KÜ K17 on kasutanud OÜ-d B.-E. oma majandustegevuses pikaajaliselt. Kostja palus hagejalt välja mõista VÕS § 1050 ja 1054 alusel 70 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ K17 ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

4(6)

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud vastuhagi rahuldamata. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane juhul, kui kahju tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Nõude rahuldamiseks pidi kostja tõendama alljärgnevate asjaolude esinemist: kostjale kahju tekkimine, tekkinud kahju ja hageja tegevuse või tegevusetuse vaheline põhjuslik seos ning hageja poolt kostjale kahju tekitamise õigusvastasus. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kolleegium, leiab, et kostja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud hageja tegevuse tõttu kahju. Kostja väidete kohaselt oli hageja tegevuse tõttu tekkinud tema korteri välimistel seintel hallitus ja siseviimistlus oli saanud kahjustusi. Hageja on nõustunud, et kostja korter on niiske ja kahe toa akna ümbrusse on tekkinud hallitus. Hageja väidetel võis hallitus olla tekkinud puudulikust ventilatsioonist kostja korteris, kuna kostja on vahetanud aknad ja puudub ventilatsioon. Õige on maakohtu järeldus, et ainuüksi esitatud remonttööde lepingute järgi ei ole võimalik tuvastada, kas hageja korteris oli vuukidest läbijooks ja kas selle tagajärgede likvideerimiseks on kostja pidanud tegema kulutusi. Kostja ja OÜ T.E. vahel 03.11.2003. a sõlmitud töövõtulepingust nr 03-18 ei nähtu, et lepingu alusel tehtud tööd oleksid seotud läbijooksu tõttu tekkinud kahju likvideerimisega. Lepingu p 1 kohaselt oli lepingu objektiks kostja korteris remondi- ja ehitustööde tegemine vastavalt esitatud plaanidele ja skeemidele ning selgitavale kirjale, kuid neid dokumente kohtule esitatud ei ole. Apellandi poolt esitatud 03.04.2005. a leping ei tõenda samuti kostjale hageja tegevuse tõttu kahju tekkimist. Kostja on kahju olemasolu ja suuruse tõendamiseks esitanud 15.01.2003. a objekti ülevaatuse akti. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus on õige, et aktist ei tulene, milline kahju ja millises määras on tekkinud hageja tegevuse tõttu. Aktis on küll välja toodud, et esialgne kahju 35 000 krooni, kuid aktist ei selgu, millest see summa koosneb. Õige on see, et kahju tekkimisest 2002. a sügisel oleks kostjal tulnud koheselt informeerida hagejat, kuid tõendatud on hageja poole pöördumine alles 19.03.2003.a. (t. l. 137). Apellandi väide, et esimene pöördumine hageja poole oli 2002. a oktoobris on tõendamata. Hageja eitab kostja poolt enda informeerimist ja kostja ei ole tõendanud, millisel moel tehtud avaldus üle anti. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kutsunud korteriühistu juhatuse liikmeid 15.01.2003. a kahju suurust üle vaatama. Kostja väide, et ta teavitas hageja juhatuse liikmeid suuliselt, on tõendamata. Hageja on selgitanud, et peale 19.03.2003 käisid hageja juhatuse liikmed kostja korteris ja tuvastasid, et üks koht akna juures oli hallitanud, kuid hageja arvates võis olla see tingitud uute akende tõttu korteris ventilatsiooni puudumisest. Kostja väide, et hageja juhatuse liikmed nõustusid arvestama tasa tema nõude ühistu vastu kahju hüvitamiseks hageja nõudega kostja vastu, on üldsõnaline ja tõendamata. Kostja pole ka apellatsioonkaebuses välja toonud, kellega hageja juhatuse liikmetest on ta vastavaid läbirääkimisi pidanud ja kes andis nõusoleku tasaarvestuseks. Vastavalt korteriühistuseaduse § 2 lg-le 1 on korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud

5(6)

korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandite esemeks olevate ehitiste mõtteliste osade ühiseks majandamiseks vajalik tegevus on paneelelamu vuukide ja katuse remont. Seega eeltoodud tööde mittekohase teostamisega kostja korteriomandile kahju tekitamise eest on vastutav hageja. Juhul, kui hageja kasutas oma kohustuse täitmiseks teist isikut, vastutab tulenevalt VÕS § 1054 lg-st 2 tekkinud kahju eest hageja. Õige on maakohtu järeldus, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1054 lg 1, kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks kasutanud OÜ-d B.-E. pidevalt oma majandustegevuses. Töövõtulepingu alusel elamule remonttööde tegemine ja hilisem garantiitööde teostamine ei ole piisav, et tuvastada OÜ B.-E. pidev kasutamine hageja majandustegevuses. Apellant on lisanud apellatsioonkaebusele fotod korteris olevatest väidetavatest kahjustustest. Asja arutamisel maakohtus ei ole kostja fotosid esitanud. Apellant ei ole põhjendanud kaebuses, miks ta ei esitanud fotosid asja arutamisel maakohtus ja hageja ei ole nõustunud tõendite juurdevõtmisega, mistõttu tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 jätab kolleegium esitatud fotod tähelepanuta. Samadel põhjustel tuleb jätta tähelepanuta apellandi poolt TsMS § 647 lg 1 järgi antud tähtajal esitatud uued tõendid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väidete ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid ja lg 2 kohaselt võib kohus menetlusosalisele teha ainult ettepaneku tõendite esitamiseks. Kolleegium märgib, et kostjal oli piisavalt aega, et maakohtu menetluse ajal esitada oma nõuet põhistavad tõendid. 22.03.2004 on kostja esitanud oma vastuväited hagile, väites, et tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu. 10.10.2005 esitas kostja kohtuistungil vastuhagi ja maakohus andis talle aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 12.10.2005. Kostja ei ole pidanud vajalikuks oma nõuet rohkem tõendada. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lgtest 1 ja 8 tuleb apellandi apellatsioonimenetluse kohtukulud, mis koosnesid riigilõivust, jätta tema enda kanda. Vastustaja kulu õigusabile summas 1 000 krooni tuleb apellandilt kuni 01.01.2006 kehtinud TsÜS § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista apellandilt.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Kai Kullerkupp

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.