lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9056/9

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-9056/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusVÕS § 111 lg 4Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhulVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

30. märts 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind

2-16-9056 AS Xxxxhagi XxxxOÜ vastu võla ja viivise nõudes 61 178,50 eurot Hageja: AS Xxxx(registrikood: xxxx, asukoht: xxxx); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht (Advokaadibüroo LINKLaw, e-post: [email protected]) Kostja: XxxxOÜ (registrikood: xxxx, asukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx) 06.12.2016 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja seaduslik esindaja xxxx Kostja nõustaja Vladislav xxxx

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja AS Xxxxkasuks võlgnevus summas 56 620,55 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja AS Xxxxkasuks viivis alates 10.06.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (56 620,55 eurot) kuni 100% ulatuses põhisummast kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja XxxxOÜ kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 199Menetlusosalise õigused
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 155 lg 1Garantii andmine
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 3Kohustuse täitmine
Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja AS Xxxxkasuks menetluskulud summas 4380 eurot (riigilõiv 1100 eurot + õigusabikulud 3280 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxOÜ’l tasuda AS Xxxxkasuks käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 56 620,55 eurot ja alates 10.06.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (56 620,55 eurot) kuni 100% ulatuses põhisummast kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja AS Xxxx ja XxxxOÜ (pankrotis) sõlmisid 10.07.2012 vanametalli ostu-müügilepingu nr 9471, mille kohaselt pidi XxxxOÜ tasuma hagejale vanametalli eest 10 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast. Hageja andis kauba üle ja väljastas vastavad arved, kuid XxxxOÜ jättis tasumata arved kokku summas 73 465,19 eurot.
3.10.06.2013 sõlmisid hageja ja XxxxOÜ’ga kaudselt seotud isik OÜ Xxxxehk kostja vanametalli ostu-müügilepingu, mille kohaselt lepiti kokku, et kostja garanteerib hageja ees hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise. Müügilepingu lisana väljastas kostja hagejale garantiikirja, mille alusel kostja garanteeris kogu võlgnevuse tasumise vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kostja tasus hagejale nõude osaliselt, tasumata on võlgnevus summas 56 620,55 eurot.
4.Hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele leides, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhistust selle kohta, et hageja oleks rikkunud müügilepingut ja mitte täitnud kauba üleandmise kohustust ning et kostjale sai teatavaks, et hageja ei kavatse täita oma lepingulist kohustust, mistõttu kostja keeldus hagejale ettemaksu tasumisest. Kostja viitab õiguskaitsevahendina VÕS § 111 lg-le 4, mille kohaselt lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool oma kohustust ei täida. Kostja on sellise vastuväite esitanud esmakordselt hagivastuses ning varasemalt seda kasutanud ei ole. Hageja on seisukohal, et taolist olukorda ei esinenud, mistõttu ei ole kostja õigus antud õiguskaitsevahendit kasutada.
5.Kostja ebausaldusväärsuse tõttu toimus kauba eest tasumine ettemaksu põhimõttel, seega pidi esmalt kostja hageja kauba eest tasuma ning alles seejärel hageja kostjale kauba üle andma. See tuleneb müügilepingu punktist 2.2. ja 6.1. Kuna kostja rikkus oma kohustusi ja ei tasunud ettemaksu, ei olnud täidetud ka kauba üleandmise eeldus ja hageja omapoolselt kohustust ei rikkunud. Garantiikirja punktist 5 tuleneb, et kui garantii andja ei täida maksegraafikut, on garantii saajal õigus esitada garantii andja vastu nõue kogu ulatuses. Seega võlgneb kostja hagejale VÕS § 155 lg 1 ja garantiikirja alusel 56 620,55 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Vastavalt garantiikirja punktile 3 sõltub garantiikirjast tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumine garantii saaja ehk hageja ja garantii andja ehk kostja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva garantii saaja kauba üleandmise kohustuse täitmisest. Hageja ei ole täitnud omapoolselt kohustust müüa kostjale vanametalli lepingus kokkulepitud koguses ja tähtajal. Vaatamata sellele, et hageja kohustus kostjale müüma vanametalli kogusummas 455 760 eurot, täitis hageja oma kohustuse summas 104 500 eurot.

Müügilepingu punkti 1.2 kohaselt on müüjal õigus muuta kauba kogust kuni 30% võrra, kuid isegi sel juhul on kostjal jäänud saamata 214 532 euro eest kaupa. Seega on kostja nõue hageja vastu müügilepingu alusel vähemalt 214 532 eurot. Kuivõrd kostjale sai teatavaks, et hageja ei kavatse täita oma lepingulisi kohustusi, tekkis tal VÕS § 111 lg 4 alusel õigus keelduda oma raha tasumise kohustusest.

8.Kostja on valmis hageja nõude summas 56 620,55 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis, kostja nõudega tasaarvestama ja ülejäänud võlgnevuse sissenõudmisest loobuma. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Poolte vahel puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Hageja ja XxxxOÜ (pankrotis) sõlmisid 10.07.2012 vanametalli ostu-müügilepingu nr 9471, mille kohaselt pidi XxxxOÜ tasuma hagejale vanametalli eest 10 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast (tl 6-11); 2) 10.06.2013 sõlmisid hageja ja kostja vanametalli ostu-müügilepingu, mille kohaselt lepiti kokku, et kostja garanteerib hageja ees hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise, lepiti kokku maksegraafikus (tl 23-32);
13.Ostu-müügilepingu nr 9471 kohaselt pidi XxxxOÜ tasuma hagejale vanametalli eest 10 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast, kokku summas 73 465,19 eurot (tl 12-22). Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
14.10.06.2013 sõlmisid hageja ja OÜ Xxxxvanametalli ostu-müügilepingu, mille kohaselt lepiti punktis 1.4 kokku, et kostja garanteerib hageja ees hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise. Müügilepingu lisana väljastas kostja hagejale garantiikirja (tl 28), mille alusel kostja garanteeris kogu müügilepingust nr 9471 tuleneva võlgnevuse tasumise vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole kooskõlas müügilepingu punktiga 2.2. (tl 23), mille kohaselt müüja ei väljasta ostjale kaupa enne, kui müüdava kauba kogusele vastava arve alusel tasumisele kuuluv summa ja garantii alusel tasumisele kuuluv summa on laekunud. Seega on pooled eraldi kokku leppinud kauba üleandmise ja selle eest tasumises, mida kinnitavad ka ettemaksu arved (tl 61, 62). Kostja ei ole ettemaksuarveid ega

garantiikirja alusel tekkinud kohustusi täitnud, hagetava summa suurust ja kujunemist ei ole vaidlustanud.

15.TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS § 199) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kostja vastuväited hagejapoolse müügilepingu rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et mittetasumine on VÕS § 111 lg 4 alusel vabandatav, sest hageja ei ole täitnud omapoolselt kohustust müüa kostjale vanametalli lepingus kokkulepitud koguses ja tähtajal. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 kohaselt andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
16.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotletud viivisenõue alates 10.06.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (56 620,55 eurot) kuni 100% ulatuses põhisummast kuni nõude kohase täitmiseni, on arvestades põhivõlgnevuse olemasolu, põhjendatud.
17.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 56 620,55 eurot ja viivis alates 10.06.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (56 620,55 eurot) kuni 100% ulatuses põhisummast kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud
18.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 61 178,50 eurot.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
20.Kuna kohus hagi rahuldas, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1100 eurot ja õigusabikulud summas 3280 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud.
23.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 25 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 130 eurot käibemaksuta, kokku summas 3280 eurot (sh 4 eurot registripäringute eest). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 3280 eurot, kokku 4380 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja