Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-25-06 Otsuse kuupäev Tartu, 9. juuni 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Tõnu Anton ja Ants Kull Kohtuasi Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) hagi V. B vastu alusetu rikastumise teel saadu väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 30. novembri 2005. a otsus asjas nr 2-2109/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) esindajad Riigikohtus Kostja V. B Asja läbivaatamise kuupäev 22. mai 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu 30. novembri 2005. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
süülisus ja õigusvastasus seisneb praegusel juhul kostja pahausklikus käitumises, mis on vastuolus VÕS §-ga 6.
(1999. ja 2000. aastal) kummalgi aastal Eestis üle 183 päeva. Kuigi nendel aastatel oli kostja ebaseaduslikult vahi all, ei anna see alust asuda seisukohale, et tegemist ei ole viibimisega Eestis TuMS § 6 mõttes. Viibimist Eestis ei ole alust seostada vaid vabaduses olemisega. Ka varjupaiga taotleja viibimine riigis on hinnatav viibimisena riigis TuMS § 6 mõttes. Maksuõigusest lähtudes võib residendiks osutuda ka illegaalselt riigis viibiv isik. Vastavalt TuMS § 1 lg-le 1 maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Tulu mõiste sisustamisel ei piisa tulumaksuseaduse erinevate sätetele viitamisest. Tulumaksuseadus kui tulumaksu küsimusi reguleeriv eriseadus ei defineeri tulu mõistet. Samas ei saa maksustatavaks tuluks pidada igasugust raha laekumist. Maakohus pole tulu mõiste sisustamisel lähtunud vaid raamatupidamise seaduses toodud mõistest, kus osundatakse vara suurenemise või kohustuste vähenemise kriteeriumidele. Maakohus leidis, et tulu mõistet ei tohi tõlgendada liiga kitsalt ja arvesse tuleb võtta ka väljamakstud summa spetsiifikat, majanduslikku tähendust. "Valurahaga" kompenseeritakse vabaduse äravõtmist. Ringkonnakohtu arvates võis maakohus neid asjaolusid tulu mõiste sisustamisel arvestada. Tulu mõiste sisustamisel võib lähtuda maksuõiguse teoorias kasutatavatest tunnustest, mis võiks iseloomustada tulu: 1) sissetulek peab olema rahaliselt hinnatav, 2) sissetulek peab olema tagastamatu (tulu saaja vara peab sissetuleku saamisel suurenema), 3) saajal peab olema võimalik sissetulekut oma huvides kasutada, 4) sisetuleku tekkimine isiku majandustegevuse tulemusena � st isiku tegevuse eesmärgiks peab olema tulu saamine. Kostjale väljamakstud hüvitis ei ole maksustatav tulu, kuna hüvitis ei suurendanud isiku vara, polnud saadud tema majandustegevuse tulemusena. Hüvitise maksmise eesmärgiks on taastada isiku eelnenud olukord ja kaotatud hüve kompenseerimine rahaga. Vabaduse võtmise kompenseerimine rahaga ei ole iseenesest hinnatav veel isiku vara suurenemisena. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 4 kohaselt loetakse hüvitise maksmisega hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju.
seaduse järgi on kahjuks, mis tuleb hüvitada, saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Isikule makstakse hüvitist seitsme päevamäära suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Saamata jäänud tulu hüvitamise puhul isiku rikastub, ta saab tagastamatu sissetuleku.
§ 10 lg 2 p 3 alusel nõuda sisse maksuvõlad. Tasumisele kuuluva maksusumma sissenõudmiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse (MKS § 95). Maksuotsust saab vaidlustada maksukorralduse seaduse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.