Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

1(3)

2-17-1939

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja Narvas, XXX asuva korteriomandi omanik ning korteriühistu Kreenholmi 33 (hageja) liige, kuid ei täida ta ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Kostja võlgnevus moodustab 31. detsembri 2016 seisuga 917,77 eurot suuruse summa. Kostjale on arvestatud viivist määras 0,07 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivis on 79,51 eurot. Kostja võlgnevus tekkis 2016 jaanuaris (01. jaanuari 2016.a seisuga oli teenuse eest tasumise jooksev võlgnevus 144,18 eurot). Kostja ei ole teostanud ajavahemikul alates 01. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 mitte ühtegi makset kommunaalkulude ja teenustasu eest tasumiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 917,77 eurot, viivised 79,51 eurot ja tulevikus tekkiv viivis 0,07% päevas summalt 917,77 eurot alates 06. veebruarist 2017 kuni 917,77 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. 2(3)

2-17-1939 Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-23-24). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-28). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1, KÜS § 13 lg 4, KÜS § 7 lg 4, TsMS § 367, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja korteriomandi XXX, Narva majandamiskulude võlgnevuse perioodi eest 01. jaanuari 2016 kuni 31. detsember 2016, millest põhivõlg moodustab 917,77 eurot, alates 01. jaanuarist 2016 kuni

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabi kulud 83 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 83 eurot hagiavalduse koostamise ja infopäringu tegemise eest. Arvestades tsiviilasja keerukust, hageja esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 283 (200+83) eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.