Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-39-06 Otsuse kuupäev Tartu, 24. mai 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi J. M hagi J. M vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-167/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. M kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja J. M (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema lepinguline esindajad Riigikohtus esindaja vandeadvokaat Anne Tammer, kostja J. M (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva Asja läbivaatamise kuupäev 24. aprill 2006. a Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva. Istungit protokollis Ragne Rebane. Resolutsioon
Hageja on minetanud õiguse nõuda omandiõigust ühisvara poolele osale. Enne 10. oktoobrit 1999. a pidi üleelanud abikaasa tegema notarile avalduse ühisvara osa eraldamiseks ja omandiõiguse tunnistuse väljaandmiseks. Avalduse tegemata jätmine tähendas omandiõigusest loobumist kostja kasuks. Õigus sundosale ei võrdu õigusega mõttelisele osale kinnisasjast. Hageja oleks saanud esitada üksnes rahalise nõude pärandi avanemise hetke seisuga, mida ta teinud ei ole.
kõrges eas ja ei töötanud, on TsK § 540 alusel pärandaja töövõimetu abikaasana õigus saada sundosa, mis moodustab 1/6 osa L. M pärandist (s.o 2/3 osa 1/4 osast, mis kuulunuks talle seadusjärgsel pärimisel). Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta oli hagejaga suuliselt kokku leppinud kogu elamu omandiõiguse üleminekus kostjale. Samuti ei ole tõendatud, et hageja on avaldanud soovi oma pärandiosast kostja kasuks loobuda. Ringkonnakohus leidis, et hagejal on õigus TsK § 556 lg 1 alusel seadusjärgse pärijana pärida ka pärandi seda osa, mille pärimisest üks testamendijärgne pärija loobus. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kohaldatav TsK § 551 lg 4, sest hageja ei ole isikuks, kelle pärimisõigus tekib ainult siis, kui teised pärijad jätavad pärandi vastu võtmata, hagejal on ka sundosa saamise õigus. Kuivõrd TsK § 551 lg 2 teise lause järgi loetakse pärija kogu pärandvara vastu võtnuks ka juhul, kui ta asus valitsema või valdama pärandvara mingit osa, tuleb hageja lugeda seadusjärgse pärijana pärandi vastuvõtnuks ka testamendijärgse pärija poolt loobutud osas. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt päriksid testamendijärgsed pärijad kumbki 1/6 mõttelist osa suvilast. Kuna üks testamendijärgne pärija ei ole pärandit vastu võtnud, läheb tema pärandiosa vastavalt TsK § 556 lg-le 1 üle hagejale ja kostjale võrdsetes osades. Arvestades, et lisaks nimetatud pärandiosale on hagejal veel õigus sundosale 1/6 osa ulatuses pärandist, on põhjendatud tunnustada hageja omandiõigust lisaks talle kuuluvale 1/2 osale veel 1/4 (1/12 + 1/6) osale suvilast.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.