lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-39-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.05.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-39-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.05.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1696
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 551 lg 2, 3, 4TsK § 556 lg 1, 2TsK § 539TsK § 540TsMS § 229Tõendi mõiste

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-17697/28Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-39-06 Otsuse kuupäev Tartu, 24. mai 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi J. M hagi J. M vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-167/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. M kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja J. M (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema lepinguline esindajad Riigikohtus esindaja vandeadvokaat Anne Tammer, kostja J. M (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva Asja läbivaatamise kuupäev 24. aprill 2006. a Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva. Istungit protokollis Ragne Rebane. Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2005. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroole Valdma & Partnerid J. M kassatsioonkaebuselt 23. detsembril 2005. a tasutud kautsjon 500 (viissada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja abikaasa L. M suri xx.xxxxxxxxxx xxxx. a. Kostja esitas notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Notar andis kostjale seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on L. Mi vara pärijaks poeg J. M. Pärandvara, millele pärimisõiguse tunnistus anti, koosneb suvilast, kasvuhoone kütteruumist ja kasvuhoonest ning erastamisväärtpaberiarvest. Hooneregister registreeris suvila seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel kostja nimele. Tartu Maakohtule esitatud hagis taotles hageja tsiviilkoodeksi (TsK) § 536 lg 1 p 1, § 540, § 551 lg-te 2 ja 3 ning § 563 lg 2 alusel omandiõiguse tunnustamist 3/4 osale suvilast, kasvuhoone kütteruumist ja kasvuhoonest. Hagiavalduse kohaselt ehitasid abikaasad suvila abielu kestel. Seega oli see hageja ja L. M ühisvara. L. M pärandas notariaalse testamendiga temale kuuluva suvila võrdsetes mõttelistes osades kostjale ja K. J. Hageja on sündinud xxxx. aastal ja ta on töövõimetu. Seega pärib hageja sundosana 1/6 osa suvilast. Kuna K. J ei võtnud pärandit vastu, läheb tema pärandiosa hagejale ja kostjale, kummalegi 1/12 mõttelist osa suvilast. Hageja võttis pärandi vastu, asudes pärandvara faktiliselt valdama ja valitsema.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et kuna osa pärijatest olid testamendist teadlikud, kuid ei teinud pärimistunnistuse väljaandmiseni ühtegi avaldust, kuigi notar neile vastava üleskutse saatis, siis ei saa testamendijärgset pärimist kohaldada. Testamendijärgse pärimise korral sai K. J osast pool minna hagejale üle üksnes hageja vastava avalduse esitamisega. Hageja ei ole pärandit vastu võtnud.

Hageja on minetanud õiguse nõuda omandiõigust ühisvara poolele osale. Enne 10. oktoobrit 1999. a pidi üleelanud abikaasa tegema notarile avalduse ühisvara osa eraldamiseks ja omandiõiguse tunnistuse väljaandmiseks. Avalduse tegemata jätmine tähendas omandiõigusest loobumist kostja kasuks. Õigus sundosale ei võrdu õigusega mõttelisele osale kinnisasjast. Hageja oleks saanud esitada üksnes rahalise nõude pärandi avanemise hetke seisuga, mida ta teinud ei ole.

3.Tartu Maakohus rahuldas hagi ning tunnustas hageja omandiõigust 3/4 osale suvilast, kasvuhoone kütteruumist ja kasvuhoonest. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ning § 17 lg 1 ja § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvaras võrdseks. Suvila on omandatud hageja ja L. M abielu kestel, seega oli suvila hageja ja L. M ühisvara. Tähtsust ei oma asjaolu, kas pärandaja üleelanud abikaasa on taotlenud oma osale omandiõiguse tunnistuse väljaandmist või mitte. Maakohus leidis, et kuna hageja ja testamendis nimetatud K. J olid testamendist teadlikud, aga K. J ei ole esitanud avaldust testamendi järgi pärandi vastuvõtmiseks ega hageja taotlenud õigust sundosale, ei saa kohus asjas rakendada testamendijärgset pärimist. Hageja ja kostja on mõlemad pärandaja seadusjärgsed esimese ringi pärijad. Pärandvaraks on pool suvilast, millest hageja seadusjärgse pärijana päriks 1/4. Kohus luges tõendatuks, et hageja võttis TsK § 551 lg-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul pärandi vastu, asudes pärandvara faktiliselt valdama ja valitsema. Pärandi vastuvõtt selleks õigustatud isiku poolt tähendab ühtlasi pärandi omandamist. Sellest tulenevalt tunnustas maakohus hageja omandiõigust pärimisõiguse alusel 1/4 osale suvilast. Kokku tunnustas kohus hageja omandiõigust 3/4 osale suvilast.
4.Apellatsioonkaebuses palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnustataks hageja omandiõigust 1/2 osale suvilast, kasvuhoone kütteruumist ja kasvuhoonest. Kostja leidis, et kuivõrd K. J loobus pärandi vastuvõtmisest, tuli tema pärandiosa jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Hageja pidanuks juurdekasvu alusel temale kuuluva 1/4 osa pärandist vastu võtma avalduse esitamisega. Kuna hageja avaldust ei teinud, pidi see osa pärandist minema kostjale, kes tegi notarile avalduse pärandi vastuvõtuks. Hageja ja kostja olid suuliselt kokku leppinud suvila omandiõiguse üleminekus kostjale. Kokkuleppe tulemusena vormistati notari juures pärimisõiguse tunnistus kostja nimele, selle alusel tehti hooneregistris vajalikud kanded. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse motiive hageja omandiõiguse tunnustamisel 1/2 osale (otsuses ekslikult märgitud 1/4 osale) L. M pärandvarast. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei välista pärandi vastuvõtmisel pärimise aluses eksimine kostja õigust pärida testamendi järgi ja hageja õigust pärida sundosa TsK § 540 alusel. Ringkonnakohus luges tõendatuks, et kostja on testamendijärgse pärijana oma pärandiosa vastu võtnud avalduse esitamisega notarile ja K. J on testamendijärgse pärijana oma pärandiosast loobunud. Samuti leidis tõendamist, et hageja on sundosa saajana oma pärandiosa vastu võtnud vara valitsema ja valdama asumisega. Ringkonnakohus leidis, et pärandvara valitsemine võib elamu (suvila) puhul seisneda ka selles elamises ja elamu hoolduse korraldamises ilma, et vastavad rahalised vahendid tuleksid pärijalt endalt. Hagejal, kes oli pärandi avanemise ajal

kõrges eas ja ei töötanud, on TsK § 540 alusel pärandaja töövõimetu abikaasana õigus saada sundosa, mis moodustab 1/6 osa L. M pärandist (s.o 2/3 osa 1/4 osast, mis kuulunuks talle seadusjärgsel pärimisel). Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta oli hagejaga suuliselt kokku leppinud kogu elamu omandiõiguse üleminekus kostjale. Samuti ei ole tõendatud, et hageja on avaldanud soovi oma pärandiosast kostja kasuks loobuda. Ringkonnakohus leidis, et hagejal on õigus TsK § 556 lg 1 alusel seadusjärgse pärijana pärida ka pärandi seda osa, mille pärimisest üks testamendijärgne pärija loobus. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kohaldatav TsK § 551 lg 4, sest hageja ei ole isikuks, kelle pärimisõigus tekib ainult siis, kui teised pärijad jätavad pärandi vastu võtmata, hagejal on ka sundosa saamise õigus. Kuivõrd TsK § 551 lg 2 teise lause järgi loetakse pärija kogu pärandvara vastu võtnuks ka juhul, kui ta asus valitsema või valdama pärandvara mingit osa, tuleb hageja lugeda seadusjärgse pärijana pärandi vastuvõtnuks ka testamendijärgse pärija poolt loobutud osas. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt päriksid testamendijärgsed pärijad kumbki 1/6 mõttelist osa suvilast. Kuna üks testamendijärgne pärija ei ole pärandit vastu võtnud, läheb tema pärandiosa vastavalt TsK § 556 lg-le 1 üle hagejale ja kostjale võrdsetes osades. Arvestades, et lisaks nimetatud pärandiosale on hagejal veel õigus sundosale 1/6 osa ulatuses pärandist, on põhjendatud tunnustada hageja omandiõigust lisaks talle kuuluvale 1/2 osale veel 1/4 (1/12 + 1/6) osale suvilast.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnustataks hageja omandiõigust 1/2 osale suvilast, kasvuhoone kütteruumist ja kasvuhoonest. Kostja leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti TsK § 540. Õigus sundosale tähendab võlaõiguslikku nõudeõigust, mitte õigust mõttelisele osale kinnisasjast. Kassatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas ringkonnakohus valesti TsK § 551 lg-t 2. Kuna õigus sundosale tähendab nõudeõigust teatud rahasumma maksmiseks, ei saa sundosaõigus olla seotud konkreetsete esemete valdamisega. Kui hageja õigus testamendijärgse pärija loobutud pärandiosale tekkis pärandiosa valdama asumise teel, on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et pärandvara valitsemine võib elamu (suvila) puhul seisneda üksnes selles elamises ja selle hoolduse korraldamises. Pärandi vastuvõtmiseks ei ole pärija tegevus, mille eesmärgiks on vara alalhoidmine. Tõendatud on, et rahalised vahendid pärandvara korrashoiuks andis kostja. Hageja saab olla pärandvara alalhoidja, mitte selle korrashoidja ja parendaja. Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud ka menetlusõiguse norme, jättes analüüsimata osa tema apellatsioonkaebuse väiteid ning otsuse motiveerimata.
7.Hageja palub kassatsioonkaebusele esitatud kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
8.Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus on õigesti selgitanud, et pärandi avanemise ajal kehtinud TsK § 539 järgi võis pärandaja jätta testamendiga kogu oma vara või selle osa ühele või mitmele nii seadusjärgsete pärijate ringi kuuluvale kui ka mittekuuluvale isikule ning jätta osa või kõik seadusjärgsed pärijad pärimisõigusest ilma. TsK § 540 sätestas, et sõltumata testamendi sisust pärisid pärandaja alaealised või töövõimetud lapsed (sh lapsendatud), samuti töövõimetu abikaasa, töövõimetud vanemad (lapsendajad) ja tema ülalpeetavad mitte vähem kui 2/3 osast, mis oleks igaühele neist kuulunud seadusjärgsel pärimisel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on õigustatud pärima sundosa.
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TsK § 556. Ringkonnakohus leidis, et hagejal on õigus TsK § 556 lg 1 alusel pärida seadusjärgse pärijana pärandi seda osa, mille pärimisest oli üks testamendijärgne pärija loobunud. Ringkonnakohus on jätnud aga tähelepanuta sama paragrahvi 2. lõikes sätestatu, mille kohaselt, kui pärandaja pärandas testamendiga kogu oma vara tema poolt nimetatud pärijatele, läheb pärandiosa, mis oleks kuulunud väljalangenud pärijale, teistele testamendijärgsetele pärijatele ja jagatakse nende vahel võrdsetes osades. Seega välistab TsK § 556 lg 2 seadusjärgse pärija pärandiosa juurdekasvu, kui kogu pärandvara pärandati testamendijärgsetele pärijatele, aga üks pärija oma osa vastu ei võta. Sellest sättest tulenevalt läheb väljalangenud pärijale kuulunud pärandiosa teistele testamendijärgsetele pärijatele ja jagatakse nende vahel võrdsetes osades. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul selle seisukohaga arvestada.
12.Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väitele, et õigus sundosale tähendab võlaõiguslikku nõudeõigust, mitte õigust mõttelisele osale kinnisasjast, märgib kolleegium, et kohus on hageja poolt nõutava pärandiosa suuruse küsimuses seotud hageja nõudega (vt tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-05 � RT III 2005, 14, 137). Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 229 lg-le 1 ei võinud kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei olnud esitatud. Sama põhimõte on sätestatud alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS §-s 439. Hagiavalduses palus hageja tunnustada tema omandiõigust 3/4 osale suvilast, kasvuhoone kütteruumist ja kasvuhoonest. Eeltoodust tulenevalt pidi kohus tunnustama hageja omandiõigust mõttelisele osale pärandvarast.
13.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud TsK § 551 lg-t 2. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et TsK § 551 lg-s 2 sätestatu järgi võib pärija pärandi vastu võtta, asudes valitsema või valdama mõnd pärandvarasse kuuluvat asja, ja et pärijal on olemas tahe pärandvara vastu võtta (vt nt tsiviilkolleegiumi 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-05 � RT III 2005, 44, 434). Seejuures nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et pärandvara valitsemine võib elamu puhul seisneda ka selles elamises ja elamu hoolduse korraldamises. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.