Ühinguõigus › Äriregistri asjad

Vastuväidete kohaselt on tegemist töötaja lojaalsuskohustust puudutava vaidlusega vastavalt töölepinguseaduse (edaspidi TLS) §-ile 50 p 6, konkurentsiseaduse sätted ei ole asjakohased. Hageja tegelik nõue on suunatud L.L. vastu, kes on hageja juures töötades loodud sidemeid klientidega püüdnud ära kasutada oma firmat luues, mis konkureerib endise tööandjaga. L.L. poolt äriühingu asutamine, registrikannetes selle kohta muudatuste tegemine ja endise tööandjaga samal teenuseturul tegutsema hakkamine on kõik lubatavad tegevused, sest hageja ja L.L. vahel puudus konkurentsikeelu kokkulepe ja ka muud tingimused L.L. suhtes keeldude rakendamiseks. Ettevalmistava tegevuse hulka kuulub ka tekstisõnumi saatmine, ärinime valik ning reklaami avaldamine. Neid tegevusi aga ei saa omistada kostjale kui äriühingule. L.L. ja kostjale läbisegi süüdistuste esitamine ei võimalda fikseerida, millised tegevused millisele õigussuhtele alluvad ning, kas nende raames on võimalik isiku tegevust lugeda seadusi rikkuvaks. Kostja tegevusena saab käsitleda ärinime kasutamist. Kande ja registrisse kantud ärinime seaduslikkuse eest vastutab registripidaja. Seega saab ebaõige kandega tekitatud kahju ja kande muutmise nõude esitada registripidaja vastu. Ainuke piirang, mille vastu kostja ärinimi võib olla eksinud, on ÄS §-is 11 lg 1 sätestatud selge eristatavuse tingimus. Täheline ja kõlaline sarnasus ei oma tegelikkuses ülemäära suurt tähendust (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.06.2004 määrus nr 3-2-1-78-04). Liides TM on piisav, et eristada poolte ärinimesid. Sarnasele seisukohale on asunud Tartu Maakohtu registriosakond, tehes 01.08.2003 kande nime muutmise kohta. TM võib olla ka lühend sõnast „trademark“ või lihtsalt täheühend. Hageja ei ole ärinime registreerinud kaubamärgina, ärinime kaitset ei saa samastada kaubamärgi või toote/teenuse üldtunnustatud tähisega.

MAAKOHTU LAHEND

äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. TsÜS § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Äriregistrisse kanti L. L kostja juhatuse liikmena 01.08.2003, kuid juhatuse liikmeks valiti ta juba 08.07.2003 osanike otsusega. Eeltoodust tulenevalt saab ka L.L. enne juhatuse liikmena äriregistrisse kandmist tehtud toiminguid omistada kostjale. Et L.L. on enne registrikannet tegutsenud kostja esindajana ja huvides, nähtub ka 11.07.2003 ostu-müügi lepingust, mille L.L. on allkirjastanud kostja juhatajana. Lähtudes KonkS § 50 lg 1 sõnastusest, on õige hageja väide, et KonkS § 50 lg 1 ei anna kõlvatu konkurentsi ammendavat definitsiooni ning kõlvatuks konkurentsiks saab pidada ka muud ebaausat äritegevust ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid. Tõendatud on asjaolu, et kostja tegutses ebaausalt ning vastolus heade kommetega selleks, et hageja kliente teenuse pakkuja suhtes eksitusse viies panna neid sama teenust ostma endalt. Kuulutuste ja äriregistri andmebaasi väljavõtetega on tõendatud, et pooled tegutsesid ja tegutsevad vähemalt osaliselt samadel tegevusaladel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et pärast hageja juurest lahkumist hageja klientidega suheldes ei informeerinud L.L. neid sellest, et ei tööta enam hageja juures, mistõttu kliendid ei saanud aru, et tellivad teenust kostjalt, mitte hagejalt. Seda kinnitab ka Tallinna Teede AS oma kirjas vastuseks hageja järelepärimisele teenusest loobumise põhjuse kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud kõlvatu konkurentsi osutamist käesoleval ajal, tuleb jätta rahuldamata tema nõue kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamiseks. ÄS § 52 kohaselt kontrollib registripidaja ärinime vastavust seaduse nõuetele ning ÄS § 53 kohaselt teeb pädev isik kandeotsuse, millega rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Perioodil 01.08.2003 - 14.02.2005 oli kostja ärinimena registrisse kantud OÜ Feralco TM, mistõttu kostja oli õigustatud ÄS §-idest 7 ja 15 lg 2 lähtudes kasutama ärinime OÜ Feralco TM. Tõendatud ei ole ärinime kasutamine pärast äriregistris muudatuse tegemist. Kostja on 22.03.2004 esitanud avalduse kaubamärgi (kirjeldus: sõnamärk Feralco TM) registreerimiseks. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist ei saa käsitleda kõlvatu konkurentsina. Kaubamärgiseadus annab õiguse esitada avaldus kaubamärgi registreerimiseks ning Patendiamet otsustab kaubamärgi registreerimise üle. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et on avaldanud oma koduleheküljel teate: „Kaubamärgi reproduktsioon Feralco TM on patenteeritud ja kaitsmisel Riigi Patendiametis. Kaubamärk on kaitstud igas kirjas ja värvitoonis. Soovitame sarnast või analoogset sõnamärki mitte kasutada“. Teate avaldamist ei saa käsitleda kõlvatu konkurentsina, tõendatud on kostja poolt vastava taotluse Patendiametile esitamine. Kuna patendiseaduse § 5 lg 1 kohaselt kaitstakse patendiga tehnikavaldkonna leiutisi, ei saa tõsiselt võtta kostja teadet „Feralco TM“ patenteerimise kohta. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ist 3, TsMS § 60 lg 1, § 62 lg 2, arvestades hagi osalist rahuldamist ning asjaolu, et hageja loobus ühest nõudest nõude kostja poolt vabatahtliku rahuldamise tõttu, jäeti poolte õigusabikulud poolte endi kanda ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja riigilõiv 60 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

õigusabikuludest, s.o 15 930 krooni, ning mõista FTM Vara OÜ-lt Feralco Team OÜ kasuks välja kohtukulud apellatsioonimenetluses 2420 krooni (riigilõiv 60 krooni + õigusabikulud 2360 krooni). Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus kohaldanud TsMS § 60 lg 1 kooskõlas Riigikohtu poolt nimetatud sättele antud tõlgendusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas korduvalt (nr 3-2-1-99-01, nr 3-2-1-95-03) rõhutanud põhimõtet, mille järgi TsMS §-is 60 lg 1 sätestatud võimalust poole kohtukulud tema enda katta jätta ei või kohus suvaliselt kohaldada. Olukorras, kus hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk oluliselt erinevad, ei saa õigeks pidada kummagi poole kohtukulude enda kanda jätmist, vaid õige oleks kohaldada TsMS § 60 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt mõistetakse hagi osalise rahuldamise korral kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Apellandi peamisteks nõueteks ning kohtuvaidluse tegelikuks sisuks olid ärinime muutmiseks kohustamine ja kõlvatu konkurentsi osutamise tuvastamine, mis moodustasid üle 95% kõigist apellandi ja vastustaja poolt kohtule kirjalikult esitatud põhjendustest ja suulistest argumentidest. Tulevikku suunatud nõuded olid pigem täiendava ning kohtuvaidluse sisu praktiliselt mitte mõjutava tähendusega. Apellandi esindaja rõhutas esimese astme kohtumenetluse ajal korduvalt, et vastustaja poolt apellandile kõlvatu konkurentsi osutamine on saanud aset leida eelkõige tänu eksitavalt sarnase ärinime kasutamisele ning juhul, kui vastustaja muudaks oma ärinime, oleks kõlvatu konkurenti osutamine tulevikus oluliselt raskendatud. Vastustaja muutis ärinime vabatahtlikult kohtumenetluse ajal ning nõude kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks maakohus rahuldas. Seejuures maakohtu otsuse põhjendavast osast üle 90% on pühendatud nimetatud kahele nõudele. Seega hageja sisuliselt võitis kohtuasja, saavutades selle, mis oli hagi esitamise eesmärgiks. Kahte kohtu poolt rahuldamata jäetud nõuet puudutavad otsuse põhjendavas osas vaid 3 punkti, mis sisuliselt piirduvad nentimisega, et apellant ei ole eksitava ärinime kasutamise ja kõlvatu konkurentsi jätkuma osutamise kohta esitanud piisavalt tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti; hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hagi oli esitatud ärinime kaitseks, kõlvatu konkurentsi osutamise tuvastamiseks ja lõpetamise kohustamiseks, s. o esitatud olid nõuded seoses ärinimega ja seoses kõlvatud konkurentsiga. Maakohus vaidlustatud otsusega tuvastas kõlvatu konkurentsi osutamise, kuid jättis rahuldamata hagi ärinime kaitseks ning kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest, oli perioodil 01.08.2003 – 14.02.2005 kostja ärinimena registrisse kantud Feralco TM OÜ. Maakohus on tuvastanud vaidlustatud otsuses, et ärinimi Feralco TM OÜ ei ole selgesti eristatav ärinimest Feralco Team OÜ. Samas aga, kuna Feralco TM OÜ muutis oma ärinime 14.02.2005 ärinimeks FTM Vara OÜ ning tuvastatud ei olnud, et pärast muudatuse tegemist äriregistris oleks kostja kasutanud ärinime Feralco TM OÜ, jättis maakohus hagi selles osas rahuldamata. Muutes kohtumenetluse kestel oma ärinime, sisuliselt rahuldas kostja vabatahtlikult osaliselt hageja nõude, mis oli esitatud ärinime kaitseks. Kohtumenetluse kestel kostja poolt hageja nõude rahuldamine ei ole aga aluseks, mis vabastaks ta hageja poolt kantud kohtukulude tasumisest. Lähtudes sellest, et ärinime kaitseks esitatud nõuded langesid osaliselt ära seoses sellega, et kostja vabatahtlikult muutis registris oma ärinime ning maakohus rahuldas nõude kõlvatu konkurentsi osutamise tuvastamiseks, on õige apellandi seisukoht, et tema poolt maakohtule esitatud hagi rahuldati suuremas osas kui jäeti rahuldamata ja lähtudes sellest tuleb ka välja mõista kostjalt hageja kasuks esimese astme kohtus kantud õigusabikulu. Kui lugeda, et ärinime kaitseks esitatud nõuded moodustasid poole ja seoses kõlvatud konkurentsiga esitatud nõuded moodustasid poole hagist kui tervikust, siis saab lugeda hagi rahuldatud osaks 60 % (s. h ärinime vabatahtlik muutmine ja kõlvatu konkurentsi osutamise tuvastamine) ning rahuldamata osaks 40 % (s. h ärinime kaitse ja kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamine). Seoses eeltooduga tuleb ka hageja poolt maakohtule esitatud taotlus õigusabikulu osas rahuldada osaliselt, s. o 60 % ulatuses, ning kostjalt välja mõista hageja kasuks esimese astme kohtus kantud õigusabikulu 10 620 krooni. Kostja poolt esimese astme kohtus kantud õigusabikulu oli 12 744 krooni, sellest 40 % moodustab 5097.60 krooni ning vastavalt TsMS §-ile 60 lg 1 tuleks see summa välja mõista hagejalt. Tehes tasaarvestuse, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulu (10 620 – 5097.60 = 5522.40) 5522.40 krooni. Apellatsiooniastmes on apellant taotlenud menetluskulude 2420 krooni väljamõistmist. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldatud osa, kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt ning vastustajalt tuleb välja mõista apellandi kasuks 1621.40 krooni (s. o 67 % 2420 kroonist).

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.