Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt esitas hageja . a Patendiametile taotlused registreerida hageja nimele sõnamärgid D ja L klassis 29 liha ja lihatoodete osas kogu klassi ulatuses. . a tegi Patendiamet otsuse, millega registreeris tähise D taotlus nr ja tähise L taotlus nr klassis 29 kaubamärgina OÜ (käesoleval ajal OÜ) nimele kaupade loetelus: liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid. Samas otsuses lähtuvalt Kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 12 lg 6.2 ja § 7 lg 1 p 3 keeldus Patendiamet registreerimast tähist D ja L klassis 29 kaupade *lihatooted, kalkunilihast keeduvorst, poolsuitsuvorst, grillvorst, sink, kanavorst, broilersink, viinerid, sardellid * osas. Tähiste D ja L registreerimisest keeldumise otsustust hageja ei ole vaidlustanud. 28.01.2002 esitas kodumaine juriidiline isik AS (edaspidi Komisjon) vaidlustusavalduse Patendiameti otsuse peale, millega registreeriti hageja nimele tähised D ja L klassis 29 kaupade *liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, naksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid* osas. Komisjon rahuldas oma otsusega nr. ja otsusega nr. AS vaidlustusavaldused ning tühistas Patendiameti otsuse kaubamärgi D (taotlus nr. ) ja kaubamärgi L (taotlus nr. ) registreerimise kohta klassis 29 loetletud kaupade: liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid osas OÜ (endine OÜ) nimele ja kohustas P jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades. Alates kehtiva tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 65 lg 2 ning KaMS § 72 lg 5 kohaselt kuulub vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni kehtinud KaMS sätted ning alates kehtivad menetlusnormid. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lg 2 kohaselt võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras esitada hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Hagejat, vaidlustusavalduse menetlusosalist, ei rahulda komisjoni otsus ja ta soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluses. KaMS § 4 lg 1 kohaselt on kauba- ja teenindusmärk (edaspidi Kaubamärk) tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest või teenustest. KaMS § 5 lg 3 annab kaubamärgi registreerimine selle omanikule õiguse nõuda, et ilma tema loata ei kasutataks õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade kaupade või teenuste tähistamiseks majandus- või äritegevuses. KaMS § 7 sätestab absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Poolte vahel on vaidlus, kas esinevad KaMS § 7 lg 1 p 3, 4 ja 6 sätestatud alused kaubamärgi D ja L registreerimisest keeldumiseks klassis 29 kaupade *liha, valmistooted, nimelt pasteet,

suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid* (edaspidi hagiavalduses lühendatud loetelu *liha, valmistooted...*) osas hageja nimele. Hageja on seisukohal, et i otsus kaubamärgi D ja L registreerimise kohta hageja nimele klassis 29 eelpool toodud kaupade osas on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused P otsuse tühistamiseks ning kaubamärkide registreerimisest keeldumiseks. KaMS § 7 lg 1 p 3 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Hageja on seisukohal, et puuduvad KaMS § 7 lg 1 p.3 sätestatud alused, mis keelaksid kaubamärgi D ja L registreerimiseks klassis 29 hagiavalduses toodud kaupade osas hageja nimele. Hageja on seisukohal , et tähis D ja L ei osutu klassis 29 hagiavalduses toodud kaupade (*liha, valmistooted*) osas üksnes kauba liiki näitavaks tähiseks. Markeerides eelpool osundatud kaupu (*liha, valmistooted*) tähisega D või L ei ole võimalik väita, et tegemist oleks kindla koostise ja maitseomadustega vorstitootega. Hageja peab vajalikuks märkida, et ei ole teinud otsustust registreerida kaubamärk D ja L keedu-, suitsu- ega muu vorsti tähistamiseks. Eeltoodut arvestades ei oma vaidluse lahendamise ja tähiste D ja L registreerimisel klassis 29 eelpool loetletud kaupade (*liha, valmistooted*) osas tähtsust asjaolul, et vorstisorti D ja L on toodetud aastakümneid ning tegemist kindla retseptuuri ja maitseomadustega vorstitootega, kuivõrd hageja ei soovi kaubamärgi D ja L registreerimist keedu-, suitsu- ega muu vorsti tähistamiseks. Vastupidi, hageja soovib kaubamärgi D ja L registreerimist klassis 29 kaupadele (*liha, valmistooted... *), mida ei ole võimalik käsitleda vorstitoodetena. Asjaolu, et ajalooliselt seostatakse tähiseid D ja L mingi kindla koostise ja maitseomadustega vorstitootena ning need tähised ei ole vorstitoote kaubamärgina registreeritud, ei anna KaMS § 7 1g.1 p.3 tähenduses alust tähiste D ja L registreerimiseks klassis 29 kaupade (*liha, valmistooted... *) hageja nimele. Kaubamärgi funktsioon on täidetud, kui kaubamärk eristab ühe tootja samaliigilise toote teise tootja samaliigilisest tootest. Kostja on senises menetluses asunud seisukohale, et tähiste D ja L puhul on tegemist liiginimetusega ja seetõttu on selliste tähiste kasutamine ja registreerimine kaubamärgina lubamatu. Selline seisukoht ei ole õige. Hageja on seisukohal, et liigiga on tegemist juhul, kui kaubamärk on toodud liiginimetusena vastava valdkonna mõnes klassifikatsioonis. Tähised D ja L ei ole toodud liiginimetusena mitte üheski teadaolevas klassifikatsioonis. Kuna kohtuvälises menetluses ei ole tõendatud, et tähis D ja L oleks kaupade *liha, valmistooted... * osas liiki näitav tähis, ei kuulu KaMS § 7 lg l p.3 kohaldamisele. Hageja soovib kaubamärki oma toodetele, mis eristaksid tooteid teiste tootjate samaliigilistest toodetest, see õigus tuleneb seadusest ja seda ei saa keelata. KaMS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses. Hageja on seisukohal, et puuduvad KaMS § 7 lg 1 p 4 sätestatud alused kaubamärgi D ja L registreerimisest keeldumiseks klassis 29 kaupade *liha, valmistooted... * osas hageja nimele. Kohtuvälises menetluses on kostja ja komisjon osundanud asjaolule, et tähiseid D ja L

seostatakse tavapärases keelekasutuses teatud vorstitootega. Käesolevas vaidluses ei soovi hageja tähiste D ja L registreerimist kaubamärgina vorstitoodetele, mida tavapärases keelekasutuses teatatakse Di- või L vorstina, vaid konkreetsest vorstitootest erinevatele kaupadele. Hageja on seisukohal, et tähiste D ja L registreerimine klassis 29 kaupadele * liha, valmistooted* osas hageja nimele ei eksita tarbijat KaMS § 7 1g 1 p 6 mõttes. Tarbija võib tõesti seostada tähiseid D ja L ennekõike teatud vorstitootega, kuid mingil juhul ei ole tegemist tarbija eksitamisega, kui kaubamärki D või L kasutatakse vaidlusesemeks olevate kaupade *liha, valmistooted...* markeerimisel. Hageja on seisukohal, et just vaidlusesemeks olevate kaupade osas kaubamärkide registreerimisega on võimalik eristada erinevate tootjate toodangut ning korrastada sellega ka turgu ning selle läbi kaitsta tarbijat. Ei ole võimalik väita, et eesti tarbija ei teeks vahet Di- või Lvorsti ja kaubamärgiga D või L kaitstud pasteedi, näksi või siis lihapalli vahel. Poolte vahel puudub vaidlus osas, millega jättis registreerimata hageja nimele kaubamärgi D ja L klassis 29 kaupade *lihatooted, kalkunilihast keeduvorst, poolsuitsuvorst, grillvorst, sink, kanavorst, broilerisink, viinerid, sardellid* osas. See aga ei tähenda seda, et kuna jättis oma otsusega osa kaupade osas klassis 29 kaubamärgi registreerimata, on keelatud ka kaupade *liha, valmistooted...* osas kaubamärkide D ja L registreerimine hageja nimele. Nõustuda tuleb sellega, et kaupade puhul, mille osas registreeriti kaubamärk D ja L ning kaupade mille puhul keelduti registreerimisest, on tegemist lihatoodetega üldises tähenduses, kuid samas on tegemist erineva lihast (üldnimetus) valmistatud toodanguga, mille eristamiseks teiste tootjate toodangust hageja oma toodetele kaubamärki registreerida soovibki. Nii võiks analoogiana tuua näite kaubamärkide kasutamisest tehnika vallas, kus raadiote ja telerite puhul on tegemist üheliigiliste kaupadega, samas on erinevad äriühingud kaitsnud vastavas klassis oma kaubamärgid (S , G jne) nii raadiote kui ka telerite osas. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad KaMS § 7 lg 1 p.3, 4 ja 6 sätestatud alused kaubamärgi D ja L registreerimisest keeldumiseks hageja nimele klassis 29 kaupade *liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid* osas. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KaMS § 4 lg 1, § 6 lg 1 ja § 13 lg 6 palub hageja tunnustada OÜ õigust registreerida kaubamärk D ja L oma nimele klassis 29 kaupade * liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid* osas. Kostja vastus Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja peab seda põhjendamatuks. Hagiavalduses on hageja leidnud, et TA otsus, millega keelduti täielikult registreerimast hageja nimele kaubamärke D ja L toodetele klassis 29, oli ebaõige. Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsustes leiti, et taotletud kaubamärke hageja nimele registreerida ei saa, kuna esineb üheaegselt mitu absoluutset kaubamärgi registreerimist keelavat alust, viidates seejuures kuni .a. kehtinud Kaubamärgiseaduse §-le 7 lg 1 p. 3, 4 ja 6. Kuni 30. aprillini 2004.a. kehtinud Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p. 3 sätestas, et kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka ja

otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Vastavalt sama seaduse §-le 7 lg 1 p 4 ei registreeritud kaubamärkidena tähiseid, mis koosnesid üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse või majandus- ja äritegevuses. Kooskõlas Kaubamärgiseaduse §-ga 7 lg 1 p 6 ei registreeritud tähiseid, mis oma olemuselt võisid tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. Ühtlasi sätestas tolleaegse Kaubamärgiseaduse § 4 lg 1, et kaubamärk on tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Hageja on oma hagiavalduses möönnud, et vorstisordid D ja L on tarbijate hulgas olnud tuntud juba aastakümneid ning et tarbijate jaoks on tegemist kindla retseptuuri ja maitseomadustega vorstitootega. Hageja ei ole vaidlustanud Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni poolt tuvastatud asjaolusid, mille järgi on vastavate nimetustega vorsti endises ENSV-s GOST-i alusel toodetud aastakümneid ning tootmist on jätkanud EV mitmed lihakombinaadid. Toodete põhiomadused on aastakümnete jooksul jäänud samaks. Markeerides vorstitooteid tähistega L või D, teavitatakse tarbijat sellest, et tegemist on talle tuntud ning kindla koostisega toodetega. Hageja on oma hagiavalduses aga leidnud, et tähised D ja L ei ole kogu klassi 29 ulatuses üksnes kauba liiki näitavateks tähisteks. Hageja leiab, et nende toodete osas, mis ei ole otseselt vorstitooted (ehk liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted jne) on tähised D ja L hageja nimele registreeritavad. Hageja põhjendab oma väiteid alljärgnevalt: 1) kuna tähised D ja L ei ole toodud liiginimetusena üheski "teadaolevas klassifikatsioonis", ei olevatki tegemist toote liigiga ja järelikult Kaubamärgiseaduse §-s 7 lg 1 p 3 toodud absoluutne keeldumise alus ei ole kohaldatav; 2) kuna tähiseid D ja L seostatakse tavapärases keelekasutuses vaid vorstitoodetega, on nimetatud tähiseid järelikult kaubamärkidena registreeritavad muude lihatoodete suhtes (mis ei ole vorstitooted) ning Kaubamärgiseaduse §-s 7 lg 1 p. 4 toodud absoluutne keeldumise alus ei ole kohaldatav; 3) kuna tarbijad ei aja segamini vorstitooteid D ja L muude lihatoodetega, mis on tähistatud samade tähistega, ei ole Kaubamärgiseaduse §-s 7 lg 1 p 6 toodud absoluutne keeldumise alus kohaldatav. Hageja ülaltoodud väited on küll selged, kuid hageja ei ole oma väiteid põhjendanud, rääkimata nende tõendamisest. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud mitte ainsatki tõendit, mis ülaltoodud väiteid tõendaks. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 91 lg 1 on kumbki pool kohustatud tõendama oma vastuväiteid. Hageja arvates võib üks tähis ühe kaupade klassi piires olla korraga kaubamärk ja kaubamärgina mitteregistreeritav tähis - millisele õigusaktile või allikale tuginedes hageja seesuguse kontseptsiooni loonud on, jääb selgusetuks. Kostja on seisukohal, et tähiste D ja L osas eksisteerivad kõik kolm eelnimetatud registreerimist välistavad absoluutsed alused. Tähised D ja L kui toodete tavapäraseid omadusi kajastavad nimetused. Hageja arvates ei olevat märgitud tähised toodete tavapäraseid omadusi kajastavad ega toodete liiki tähistavad, kuna neid

ei ole märgitud "üheski teadaolevas klassifikatsioonis". Miks mõnes "klassifikatsioonis" märkimata jätmine välistab nimetuse kasutamise toote liigi nimetusena või miks on kajastumine klassifikatsioonides õiguslikult oluline, hagiavaldusest ei nähtu. Enne 1. maid 2005.a. kehtinud Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 ei sätestanud absoluutse keeldumise aluse kohaldamise eeldusena asjaolu, et liigi nimetusena kasutatav tähis peaks olema märgitud mõnes klassifikatsioonis. Kostja esitab käesolevaga kohtule mitmed TA poolt juba analüüsitud tõendid, mis tõendavad tähiste D ja L kasutamist. Lisaks eeltoodule peab kostja vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et hageja ise ei ole vaidlustanud P otsust, millega keelduti registreerimast tähiseid D ja L hageja nimele vorstidele klassis 29. Hagiavalduses on selgelt märgitud: "Eeltoodut arvestades ei oma vaidluse lahendamise ja tähiste D ja L registreerimisel klassis 29 eelpoolloetletud kaupade (liha, valmistooted) osas tähtsust asjaolul, et vorstisorti D ja L on toodetud aastakümneid ning tegemist on kindla retseptuuri ja maitseomadustega vorstitootega." Seega on hageja sisuliselt omaks võtnud, et tähistega D ja L tähistatakse tooteid, milliseid tarbijad tunnevad ühiste omaduste järgi ning millised sisuliselt kujutavad endast toote liigi nimetusi. leidis oma otsustes .a. nr (L) ja nr (D), et markeerides kaupu tähistega D või L, teavitatakse tarbijat sellest, et tegemist on kindla koostise ja maitseomadustega vorstitootega. Vorstisorte D ja L on toodetud aastakümneid ENSV-s kehtinud standardi GOST nr järgi. Seega eksisteerivad tähised L ja D tarbija silmis kui toote liigi nimetused. Kuna hageja ei ole ülaltoodud i otsuseid vaidlustanud ja hageja on kinnitanud, et ta nõustub i otsusega, on hageja järelikult kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 116 vastava asjaolu omaks võtnud. Kuna on juba korra tuvastanud, et tähised L ja D kujutavad endast tavapärases keelekasutuses toodete liikide nimetusi ning tähistavad seega tarbijate jaoks teatavaid toodete omadusi, siis on asjasse puutumatu, kas need tähised on või ei ole kirjas "mõnes teadaolevas klassifikatsioonis." Tähised D ja L kui tavapärases keelekasutuses toote liigi nimetusteks muutunud tähised. Kaubamärgi registreerimisel on peamiseks tingimuseks kaubamärgi eristuvus. Enne kehtinud Kaubamärgiseaduse § 4 nägi ette, et kaubamärk on tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest või teenustest. Kui tähised, mida soovitakse registreerida kaubamärkidena, on tavapärases keelekasutuses muutunud toote liikide nimetusteks, ei saa neid enam registreerida ühe tootja kaubamärkidena, kuna tähised on kaotanud eristuvuse. Liiginimetuseks saamine eeldab, et ühte ja sama tähist on erinevate tootjate poolt pikaajaliselt kasutatud sarnaste toodete tootmisel. Antud juhul ongi tegemist vastava juhtumiga: juba aastakümneid on paljud Eesti tootjad kasutanud tähiseid L ja D ühesuguste põhiomadustega toodete tähistamisel. Isegi vähesed erinevused toodete kvaliteedis ja tingimustes ei tähenda, et tegu ei ole toodete liikidega.

Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p 3 ja p 4 eesmärgiks on tagada kaubamärgina registreeritava tähise eristusvõime ning ära hoida kirjeldavate terminite registreerimine põhjusel, et viimased ei erine tavalisest kaupade tähistamise viisist ja peavad jääma kõigile vabaks kasutamiseks. Analoogilises vaidluses (milles hageja ebaõnnestunult taotles toote liigi nimetus tähistava sõna L registreerimist oma kaubamärgiks) leidis Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses haldusasjas nr , et isegi kui toote valmistamise tehnoloogia on aja jooksul mingil määral muutunud ja kvaliteet kõigub erinevate tootjate lõikes, on ikkagi tegemist oluliste tunnuste poolest kokku kuuluvate toodetega ehk tooteliigiga. TA on omakorda käesolevas vaidluses .a. tehtud otsustes nr ja põhjendatult leidnud, et kui hageja on välja töötanud mõne uue toote uue retseptuuri, siis tuleks toodet tähistada ka uue nimetusega, mis toimiks kaubamärgina. Tähised D ja L kui tarbijaid eksitada võivad tähised. Vorst, vorstitooted ja hagiavalduses toodud lihatooted kuuluvad kõik ühte toodete klassi. Hageja arvates seostavad tarbijad tähiseid D ja L vaid vorstitoodetega ning tarbijad ei ajaks hageja arvates segi vastavate tähistega vorstitooteid samade tähistega tähistatud lihatoodetega. Millistele seisukohtadele või tõenditele tuginevalt hageja vastava järelduse teinud on, hagiavaldusest ei nähtu. Kaubamärk peab eristama ühe tootja samaliigilisi tooteid teise ettevõtja samaliigilistest toodetest. Kui tootjaid on palju ning kõik kasutavad samaliigiliste toodete tähistamisel identseid tähiseid, ei ole kaubamärgi põhifunktsioon täidetud. Seega tuleks hagejal samaliigiliste, kuid teistsuguste omadustega toodete valmistamisel kasutada uut tähistust, kuna vastasel juhul oleks tarbija viidud eksitusse. Hageja on oma hagiavalduses väitnud: "Tarbija võib tõesti seostada tähiseid D ja L ennekõike teatud vorstitootega, kuid mingil juhul ei ole tegemist tarbija eksitamisega, kui kaubamärki D või L kasutatakse vaidlusesemeks olevate kaupade "liha, valmistooted..." markeerimisel... Ei ole võimalik väita, et eesti tarbija ei teeks vahet Di- või L vorsti ja kaubamärgiga D või L kaitstud pasteedi, näksi või siis lihapalli vahel." Hageja ei ole oma järeldusi ei tõendanud ega põhjendanud. Faktiliselt kuuluvad nii vorstitooted kui ka hageja poolt viidatud lihatooted ühte toodete klassi ning seega on igal juhul kogu klassi ulatuses tegemist samaliigiliste toodetega. Kui tähistada lihapalli või näksi tähisega D või L, seostab tarbija vastavat toodet kohe talle tuntud vorstitoodete ja viimaste omadustega. Seega on tarbija viidud eksitusse, kui hageja loodud tooted on täielikult teistsuguste omadustega. Järelikult peaks hageja oma uusi ja teistest toodetest erinevaid tooteid tähistama teiste tähistega. Kui aga hageja tooted on Di ja L a sarnaste omadustega, ongi tegemist samaliigiliste toodetega. Mõlemal kirjeldatud juhtumil ei tagaks tähised D ja L toodete eristatavust ehk siis kõige olulisem kaubamärgi funktsioon jääks täitmata. Seejuures tuleb rõhutada, et eksitamise fakt ei pea kaubamärgi registreerimise küsimuse lahendamisel olema reaalselt aset leidnud, vaid piisab juba eksitatavuse võimalusest. Arvestades varasemat analoogilist vaidlust (kus hageja edutult üritas registreerida kaubamärgina tähist L ) on selge, et hageja tegelikuks eesmärgiks ei ole uue ja eristumisvõimet omava kaubamärgi registreerimine, vaid tarbijate seas toote liigina ülituntud ja paljude tootjate poolt kasutatavate nimetuste enda nimele registreerimine konkurentsivõitluses oluliste eeliste saavutamise eesmärgil. Juhul, kui tähised D ja L registreeritaks hageja nimele, ei oleks hagejal vaja teha tavapäraselt uute toodete tutvustamiseks vajalikke kulutusi. Tarbijad ostaksid hageja

tooteid, kuna neile on tähised D ja L tuttavad ning nad eeldavad saada neile teadaolevate omadustega tooteid. Kaubamärgiseaduse eesmärgiks ei ole aga ühele tootjale teiste ees eeliste andmine pelgalt põhjendusel, et üks tootja on taibanud nö endale reserveerida mõne laialt tuntud ja kasutatud toote nimetuse. Kostja arvates ei saa üks tähis olla korraga toote liiginimetus ja samaaegselt samaliigiliste toodete kaubamärk. Kaubamärgiseaduse tõlgendamise analoogiana võib kostja arvates siinkohal viidata Euroopa Kohtu lahenditele Ühenduse kaubamärkide registreerimise küsimustes. Ühenduse kaubamärkide registreerimine on reguleeritud Euroopa Nõukogu määrusega nr 40/94 .a. Nimetatud määruse Artiklis 7 lg-1 on toodud absoluutsed alused kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks. Kaubamärki ei registreerita ühenduse kaubamärgina, kui tal puudub eristusvõime või kui tegu on märgiga, mis koosneb üksnes kaubanduses kasutatavatest liiki, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu tähistavatest või muudest kaupade või teenuste omadusi näitavatest tähistest või andmetest. Euroopa Kohus on ühenduse kaubamärkide registreerimisel muuhulgas leidnud, et kaubamärgi eristuvus võimet tuleb muuhulgas hinnata lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus seda tajub (Esimese Astme Kohtu otsus 3 .a. nr BBC v SÜA). Kaubamärgi peaülesanne on tagada lõpptarbijale kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste päritolu äratuntavus, mis lubaks ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid nendest, millel on teine päritolu (Euroopa Kohtu otsus .a. nr P v SÜA). Ühenduse kaubamärkide registreerimist reguleeriva määruse Artiklis 7 lg 1 sättes on järgitud üldsuse huvi, mis nõuab, et üldkasutatavad märgid ja tähised peavad jääma vabaks kasutamiseks kõikide jaoks (Euroopa Kohtu otsus .a. nr K KPN N v S Ü A , E A kohtu otsus .a. nr E v SÜA). Üldkasutatava sõna kasutamise ainuõigust ei saa anda ühele ettevõtjale isegi siis, kui kasutamise ainuõigus on seotud ainult spetsiaalse valdkonnaga (Esimese Astme Kohtu otsus .a. nr TSC v SÜA). Eesti õigussüsteem kuulub Euroopa õigusruumi ja kaubamärke puudutav seadusandlus on harmoniseeritud EL õigusnormidega. Seega tuleb isegi kohalike õigusaktide täitmisel ja tõlgendamisel E järgida EK lahendeid. E kaubamärgiseaduse tõlgendamisel tuleks analoogia korras lähtuda Euroopa Kohtu analoogilistest lahenditest, mille kohaselt ei saa üldkasutatavat, toote liigi nimetust tähistavat sõna registreerida ühe ettevõtja kaubamärgiks isegi siis, kui kaubamärgiõigus on piiritletud vaid teatud toodetega. Tarbijate teadlikkuse hindamisel tuleb EK arvates silmas pidada seda, et keskmistel tarbijatel ei ole tavaks loosungite alusel teha oletusi kaupade päritolu kohta. Eristusvõimet peab hindama seoses selle kaupade liigiga, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse. Samuti tuleb arvestada nimetatud kaupade keskmiste, tavapäraselt informeeritud, piisavat tähelepanelikkust ja arukust omavate ostjate taju (EK otsus .a. nr EMGH v SÜA). Kostja leiab, et keskmise, tavapäraselt informeeritud ja piisavalt tähelepaneliku ostja jaoks on vorstitooted ning muud lihatooted kõik üheliigilised tooted. Ühe toodete liigi piires ei saa tarbija tähiste D ja L alusel teha mingeid oletusi kaupade päritolu või nende tootja kohta. Tarbijad oskavad vaid eeldada, et tegemist on vorstitoodetele D ja L sarnaste omadustega tootega. Seesuguseid üldisi toodete liikide nimetusi ei saa aga registreerida kaubamärkidena. Euroopa Kohus on üldkasutatavate tähiste kaubamärkidena mitteregistreerimisel toonud välja veel ühe olulise põhjenduse: õiguskindluse ja hea halduse eesmärgil tuleb tagada, et ei registreeritaks kaubamärke, mille kasutamist saaks edukalt kohtus vaidlustada (EK otsus . .a. nr

EM GmbH v SÜA). Isegi juhul, kui hageja saavutaks kaubamärkide L ja D enda nimele registreerimise, oleks hagejal üsna keerukas tagada oma ainuõiguste kaitset, kuna iga tootja võiks kaubamärkide kasutamisel viidata eeldusele, et tegu on toodete liikide nimetustega. Hageja poolt kohtule esitatud artiklite põhjal saab järeldada, et eriti toiduainetetööstuses toimub selgelt tajutav kaubamärkidevaheline võitlus Kohtuistung Kohtuistungil . a jäi hageja esindaja haginõude juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt ei ole võimalik väita, et hageja poolt lihatoodetele taotletav kaubamärk ja kostja poolt toodetud vorstitooted ei ole eristatavad. Etiketiseadus näeb ette, et tootel peab olema ära toodud toote nimetus. on leidnud, et puuduvad takistused tähiste D ja L registreerimiseks kaubamärgina hageja nimele klassis nr 29 toodud toodete osas kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p 3, 4, 6 mõttes. Apellatsioonikomisjoni otsus ei ole kohtule siduv. Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas selliseid nimetusi nagu D ja L saaks anda ühe tootja omandisse. Tähised D ja L ei ole registreeritavad, kuna neil puudub eristusvõime. Hageja ei ole eristuvõime olemasolu tõendanud. Euroopa Kohtu lahendites on läbiv põhimõte- üldkasutatavat tähist ei saa anda ühe inimese omandisse. Kostja esindaja leiab, et D ja L tähistavad tarbijate jaoks kindlaliigilisi tooteid. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohtule on esitatud . a P otsus, millega registreeris tähise D (taotlus nr 9) ja tähise L (taotlus nr ) klassis 29 kaubamärgina OÜ (käesoleval ajal OÜ) nimele kaupade loetelus: liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid. Kaubamärgiseaduse § 12 lg 6.2 ja § 7 lg 1 p 3 alusel keeldus hageja nimele registreerimast tähist D ja L klassis 29 kaupade: lihatooted, kalkunilihast keeduvorst, poolsuitsuvorst, grillvorst, sink, kanavorst, broilersink, viinerid, sardellid osas. esitas AS vaidlustusavalduse P otsuse peale, millega registreeriti hageja nimele tähised D ja L klassis 29 kaupade: liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid osas. Apellatsioonikomisjon rahuldas oma otsusega nr (tl 13-27) ja otsusega nr (tl 28-43) AS vaidlustusavaldused ning tühistas P otsuse kaubamärgi D (taotlus nr ) (tl 74-77) ja kaubamärgi L (taotlus nr ) (tl 71-73) registreerimise kohta klassis 29 loetletud kaupade: liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid osas OÜ nimele. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas esinevad kaubamärgiseaduse (KaMS) § 7 lg 1 p 3, 4, ja 6 sätestatud alused D ja L kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks klassis 29 kaupade: liha, valmistooted, nimelt pasteet, suitsuliha, liha želees, vormitooted, s.h. kotletid, paneeritud linnulihapalad, näksid, pikkpoisid, šnitslid, linnuburgerid, lihapallid, lihapirukad, marineeritud broileriliha, suitsutatud broiler, broilerišašlõkk, broiler, kotletid. Poolte vahel puudub vaidlus

osas, millega Riigi jättis registreerimata hageja nimele kaubamärgi D ja L klassis 29 kaupade: lihatooted, kalkunilihast keeduvorst, poolsuitsuvorst, grillvorst, sink, kanavorst, broilerisink, viinerid, sardellid. Alates . a kehtima hakanud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaselt enne i tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse i otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist ning lg 6 järgi enne apellatsioonikomisjoni tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadust. Kuni . a kehtinud kaubamärgiseaduse § 4 lg 1 järgi kauba- ja teenindusmärk (edaspidi: kaubamärk) on tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandusja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p 3 alusel kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud. Hageja väitel puuduvad KaMS § 7 lg 1 p 3 sätestatud alused, mis keelaksid kaubamärgi registreerimist klassis 29 hagiavalduses toodud kaupade (s.o. lihatooted) hageja nimele. Hageja on seisukohal, et tähiste D ja L puhul ei ole tegemist liigi nimetustega, vaid teatud vorsti liiki kajastava tähisega (tl 146, 155-170). Hageja hinnangul toetab hageja seisukohta ka Eesti entsüklopeedias toodud vorstitoodete liigitus (tl 171-172) ning kostja tootegruppide liigitus (tl 173-177). Kostja vastuväite kohaselt ei saa üldkasutatavat tähist anda kellegi ainukasutusse. Hageja pole esile toonud eristusvõimet ning vorstitoodete osas on D ja L tooteliik, juba aastakümneid on paljud Eesti tootjad kasutanud tähiseid L ja D ühesuguste põhiomadustega toodete tähistamisel (tl 59, 77-105). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja viidatud ajaleheartiklid toetavad pigem kostja kui hageja seisukohti. Hageja peab käesolevas vaidluses tõendama, et D ja L on eristusvõimet omavad tähised, kuid kohtule esitatud artiklitest (tl 179-187) selgub, et D ja L on tooted, mida valmistatakse paarkümmend aastat tagasi väljatöötatud ja tunnustatud retseptide järgi ning probleem on selles, et lihatööstused ei taga toodete kvaliteeti. Kohus on seisukohal, et tähis omab eristusvõimet, kui selle põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu teiste ettevõtjate omadest. Hageja hinnangul ei oma vaidluse lahendamise ja tähiste D ja L registreerimisel klassis 29 eelpool loetletud kaupade (liha, valmistooted) osas tähtsust asjaolu, et vorstisorti D ja L on toodetud aastakümneid ENSV-s kehtinud standardi GOST nr järgi ning tegemist on kindla retseptuuri ja maitseomadustega vorstitootega, kuivõrd hageja ei soovi kaubamärgi D ja L registreerimist keedu-, suitsu- ega muu vorsti tähistamiseks. Asjaolu, et ajalooliselt seostatakse tähiseid D ja L mingi kindla koostise ja maitseomadustega vorstitootena ning need tähised ei ole vorstitoote kaubamärgina registreeritud, ei anna hageja arvates KaMS § 7 lg 1 p 3 tähenduses alust keelduda tähiste D ja L registreerimiseks klassis 29 kaupade (liha, valmistooted...) hageja nimele. Kohus kostja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kaubamärgi eristatavuse kui kaitstavuse kriteeriumi hindamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, eriti seda, kui kaua ja millises ulatuses

tähist on seni kasutatud. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et vorstitoodete osas on D ja L tooteliigid. Kuna hageja ja kostja vaheline vaidlus puudutab lihatooteid ja mitte vorstitooteid on põhjendamatu hageja viide Veterinaar- ja Toidulabori vorsti koostise uuringutele (tl 188-190) ja GOST (tl 241-243) ning eesti keele sõnaraamatule, mis annab Di vasteks arst või kõrgem teaduslik kraad ning L vasteks kellegi L olemise (tl 191-193). Kohus nõustub kostajaga selles, et KaMS § 7 lg 1 ei sätesta keeldumise aluse kohaldamise eeldusena asjaolu, et liigi nimetusena kasutatav tähis peaks olema märgitud mõnes klassifikatsiooni. Kohtu arvates ei tõenda eeltoodud tõendid hageja väiteid lihatoodete osas. Kaubamärk peab olema üheselt individualiseeritav, hageja ei ole toonud esile ühtki asjaolu, mis tõendaks, et lihatoodete osas eristaksid D ja L hageja tooteid teiste lihatootjate toodangust. Samuti ei ole hageja toonud esile ühtki asjaolu, mis tõendaks, et erinevalt vorstitoodetest ei ole D ja L lihatoodete osas tooteliigid. Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p 4 alusel kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses. Hageja väitel on kaubamärgi funktsioon täidetud, kui kaubamärk eristab ühe tootja samaliigilise toote teise tootja samaliigilisest tootest. Kohus on seisukohal, et kaubamärgina ei saa registreerida üldises kasutuses olevat märki, st märki, mis koosneb ainult tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või kindlakskujunenud kaubandustavades. Kui märgis on võimalik tuvastada eristatavuse elemente, on selle registreerimine võimalik. Kaubamärk omandab registreerimiseks piisava eristusvõime ainult siis, kui selle eripära võimaldab kauba identifitseerimist ühe (ja mitte teise) konkreetse ettevõtte tootena. Kohus on seisukohal, et nii KaMS § 7 lg 1 p 3 kui ka p 4 puhul on kaubamärgi registreerimisest keeldumise alus selle eristusvõime puudumine, seega peab hageja väites, et lihatoodete osas on tähised D ja L eristusvõimelised, seda TsMS § 230 lg 1 alusel ka tõendama. Hageja seda teinud ei ole. Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p 6 alusel kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis oma olemuselt võivad tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. Hageja on seisukohal, et tarbija võib tõesti seostada tähiseid D ja L ennekõike teatud vorstitootega, kuid mingil juhul ei ole tegemist tarbija eksitamisega, kui kaubamärki D või L kasutatakse vaidlusesemeks olevate kaupade: liha, valmistooted... markeerimisel. Hageja on seisukohal, et just vaidlusesemeks olevate kaupade osas kaubamärkide registreerimisega on võimalik eristada erinevate tootjate toodangut ning korrastada sellega ka turgu ning selle läbi kaitsta tarbijat. Hageja hinnangul ei ole võimalik väita, et eesti tarbija ei teeks vahet Di- või L vorsti ja kaubamärgiga D või L kaitstud pasteedi, näksi või siis lihapalli vahel. Kohus on seisukohal, et kaubamärgi esmaseks ülesandeks on tarbija kaitsmine. Kaubamärk võimaldab kindlaks teha kauba tootja ning on selliselt toote päritolu ja kvaliteedi garantiiks. Hageja poolt kohtule esitatud artiklite (tl 194-198) põhjal võib järeldada, et toiduainetetööstuses toimub tootjate vaheline võitlus ning konkurents on tihe. Hageja on esile toonud asjaolu, et paljud tootjad sh kostja kasutavad tähist L oma lihatoodetel (tl 199-201, 222-231). Hageja väitel aitaks turgu korrastada tähiste D ja L registreerimine hageja nimele (tl 7,153). Kohtu arvates ei korrasta sellise olulise eriõiguse hagejale andmine mitte turgu, vaid piirab oluliselt konkurentsi, mis kindlasti ei ole tarbija huvides.

Hageja väitel ei oma asjas tähtsust kostja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid, kuna need käsitlevad olukordi, kus tähis on omandanud eristusvõime kasutuse käigus. Poolte vahel on vaidlus vastupidise üle. Kohtu arvates on alates a alusetu väita, et Euroopa Kohtu lahendid tuleks tähelepanuta jätta. Euroopa Nõukogu määruse nr art 142a tuleneb ühenduse õigusliku ühtsuse põhimõte. Kohtu arvates on põhjust Euroopa Kohtu lahendites sisalduvaid seisukohti järgida ka sel põhjusel, et kohus ei saa teha lahendit, mis oleks vastuolus ühenduse õiguse üldiste põhimõtetega. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 50 000 krooni. TsMS § 54 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 246.40 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.