AS H hagi K. K. vastu 13 098,10 krooni saamiseks ja K. K. vastuhagi kasutusrendilepingu osalise tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K. K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. aprill 2006, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS H esindaja M. M., K. K. ja tema esindaja adv Toomas Liiva
Kohtusistungil osalesid
K. K. ja tema esindaja adv Toomas Liiva
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus osas, millega kohus mõistis K. K.lt AS H kasuks välja 8657,56 krooni ning kohtukulude jaotamise osas. Tühistatud osas teha uus otsus.
2.Välja mõista K. K.lt 3403 (kolm tuhat nelisada kolm) krooni 18 senti AS H kasuks.
3.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Välja mõista AS-lt H kohtukulud 402 (nelisada kaks) krooni 70 senti K. K. kasuks.
5.
Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.08.06.2001 sõlmisid pooled kasutusrendi lepingu nr 0021240L, mille alusel AS H andis K. K.le rendile sõiduauto Mazda 626. Vastavalt kasutusrendi üldtingimuste p-le 2.3 kohustus rentnik tasuma rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Üldtingimuste p 11.1.2 järgi oli rendileandjal õigus lugeda leping
ennetähtaegselt lõppenuks, kui rentnik jätab rendimakse maksetähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Üldtingimuste p 5.19 järgi pidi rentnik juhul, kui rendileandja lõpetab kasutusrendilepingu ennetähtaegselt ja võõrandab vara, hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine).
2.20.06.2002 saatis AS H K. K.le teate lepingu lõpetamise kohta, lugedes kasutusrendilepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetatuks alates 28.06.2002, kui nimetatud kuupäevaks ei tasuta maksevõlgnevust 7543,26 krooni. Hageja nõue ja põhjendused
3.22.06.2005 esitatud hagiavalduses palus AS H K. K.lt välja mõista 21 911,66 krooni. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustisi, jättes süstemaatiliselt maksed tasumata. Kuna kostja ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja lepingueset võõrandama. Lepingu lõpetamisel võlgnes hageja kostjale 144 454,03 krooni (sõiduauto jääkmaksumus 128 071,79 krooni, debitoorne võlgnevus 4276,32 krooni, kindlustusmaksete võlgnevus 2411 krooni, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 9694,92 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 122 542,37 krooni (käibemaksuta), millest tulenevalt on hageja reaalne kahju 21 911,66 krooni.
4.30.01.2006 kohtuistungil vähendas hageja nõuet 13 098,10 kroonile. Nimetatud summa seisneb debitoorses võlgnevuses 3403,18 krooni, mida sõiduauto realiseerimishind ei katnud ning auto realiseerimis- ja tagastamiskuludes (müügiteenus 5254,24 krooni, auto keemiline pesu 1440,68 krooni, auto tagastamisteenus 3000 krooni). K. K. vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja tunnistas hagi 3403,18 krooni ulatuses (debitoorne võlgnevus). Ülejäänud kahjunõudele vaidles kostja vastu. Hageja ei saa nõuda hüvitist olematu kahju eest. Kahjunõue on tõendamata.
6.Vastuhagis palus kostja tunnustada 08.06.2001 sõlmitud kasutusrendilepingu nr 0021240L üldtingimuste p 5.19 tühisust. Nimetatud lepingutingimus on ebaõiglane ja heade kommete vastane. AS H vastuväited vastuhagile
7.AS H vastuhagi ei tunnistanud. Tegemist ei ole liisinguandja poolse heausksuse põhimõtte rikkumisega, kuna liisinguvõtja oli lepingu rikkumise tagajärgedest p 5.19 järgi teadlik. Nimetatud punkti ei oleks pidanud rakendama, kui liisinguvõtja ei oleks lepingut rikkunud. Ilma nimetatud punktita tekiks olukord, kus liisinguandja sõlmiks endale kahjuliku tehingu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 8657,56 krooni. Vastuhagi rahuldas kohus täielikult, tunnustades kasutusrendi lepingu nr 0021240L üldtingimuste punkti 5.19 tühisust.
9.Hageja nõue on kvalifitseeritav TsK § 222 lg 1 järgi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Kostja ei tasunud rendimakseid vastavuses maksegraafikuga, so ta ei täitnud oma kohustisi nõuetekohasel viisil. Kahju
hüvitamise eelduseks on, et kostja rikkus oma kohustust, hagejal on tekkinud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
10.Hageja väitel seisnes kahju kostja debitoorses võlgnevuses (3403,18 krooni), mida sõiduauto realiseerimishind ei katnud. Nimetatud võlgnevuse osas võttis kostja hagi õigeks. Ülejäänud kahju seisnes sõiduauto Mazda 626 realiseerimis- ja tagastamiskuludes (müügiteenus 5254,24 krooni, auto keemiline pesu 1440,68 krooni, auto tagastamisteenus 3000 krooni, kokku 9694,92). Nimetatud kulutuste tõendamiseks esitas hageja AS H järelevalve osakonna õiendi. Sisult on nimetatud õiend võlanõude arvestus, mitte raamatupidamise algdokument. Pealegi esines õiendis olulisi ebatäpsusi. Sõiduki müügiakti järgi oli realiseerimiskahjum kõigest 3403,18 krooni. Samas ei ole õiglane järeldada, et realiseerimiskulud üldse puudusid. Sõiduki realiseerimiseks kasutas hageja müügiteenust, kusjuures teenuse hind on arvestades realiseerimishinda asjakohane. Auto keemilise pesu kohta ei ole dokumente esitatud ning eeldatav märge hindamisaktis puudub (tavaliselt on keemiline pesu selle olemasolul aktis näidatud). Samuti puuduvad tõendid auto tagastamisteenuse kasutamise kohta.
11.Kostja vande all antud seletustega on tõendatud, et ta vahetas elukohta, teatades sellest hagejale pärast sõiduki ülevõtmist, järelikult pärast võlgnevuse tekkimist. Eeltoodu on hinnatav kostja kui liisinguvõtja hoolsuskohustuse täitmata jätmisena. Seega ei leidnud süü puudumine kinnitust ja kostja toimis ettevaatamatult.
12.Lepingu üldtingimuste p 5.19 on kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 1 järgi heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Poolte õigused ja kohustused ei ole tasakaalustatud, kusjuures kalle on kostja kui tarbija kahjuks. Nimetatud lepingutingimus andis hagejale õiguse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vara võõrandada, kusjuures rentnik oli kohustatud vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud hüvitama. Samas puudub lepingus säte, mis oleks andnud rentnikule tasakaalustava võimaluse osaleda lepingueseme realiseerimises. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.K. K. palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja teha vaidlustatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 3403,18 krooni.
14.Kui kohus kvalifitseeris kahju tekitamise TsK § 222 järgi, siis tuleb teha kindlaks, millist lepingupunkti kostja rikkus. Kohtu väide, et kahju hüvitamist võib käesoleval juhul nõuda ka seaduse alusel, on liiga abstraktne, seda enam, et TsK § 222 sisaldab viidet lepingule. Seadusest saaks tuge otsida üksnes siis, kui lepingus antud situatsiooni kohta midagi kirjas ei ole. Sel juhul oleks tegemist lepinguväliselt tekitatud kahjuga.
15.Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p 13.3 (oleks pidanud teatama elukohavahetusest kirjalikult, mitte suuliselt, nagu kostja tegi), mis tõi kaasa üldtingimuste p 5.12.1 rikkumise (kohustus informeerida elukoha vahetusest) ja see omakorda arvete kaotsimineku ning p 2.3 rikkumise (kostja kohustus tasuda perioodilisi rendimakseid) ja see omakorda lepingu lõpetamise. Kostja tunnistab hagi 3403,18 krooni ulatuses.
16.Kostja ei rikkunud näiteks üldtingimuste p 5.18. Seega tekib küsimus, millist lepingupunkti kostja rikkus, mis õigustaks kohtu poolt välja mõistetud 8657,56 kroonist hüvitist. Kohtuotsusest seda ei nähtu. Kohus tuvastas üldtingimuste p 5.19 tühisuse. Hageja kasutas kolmandate isikute puhastusteenust ja müügiteenust. Selliste teenuste kasutamist ei saa kvalifitseerida kui kostjapoolset kahju tekitamist. Hageja, olles vara omanik, teab ise, kuidas ta oma vara kasutab ja käsutab. Pooltevahelises lepingus puudub säte, et kostja peaks lepingu lõpetamise järgselt kinni maksma
kolmandate isikute poolt hagejale esitatud arved. Õigupoolest selline punkt lepingus küll figureeris, kuid see oli tühine algusest peale. Vastus apellatsioonkaebusele
17.AS H vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil kostja ja tema esindaja ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
19.Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus tunnustas kasutusrendi üldtingimuste p 5.19 tühisust. Vaidlustatud ei ole kohtuotsust ka osas, millega kohus rahuldas hagi debitoorse võlgnevuse 3403,18 krooni väljamõistmiseks TsMS § 440 lg 1 alusel kostja poolt selles osas nõude õigeksvõtu tõttu.
20.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kahju hüvitamiseks välja müügiteenuse kulu 5254,24 krooni. Maakohus leidis, et kuigi tõendid nimetatud kulu kandmise kohta puuduvad, ei ole õige järeldada, et need üldse puudusid. Kohus kvalifitseeris hageja nõude TsK § 222 lg 1 järgi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena ja leidis, et müügiteenuse kulu on lepingu rikkumise ja lepingu lõpetamisega põhjuslikus seoses. Ringkonnakohus selle käsitusega ei nõustu.
21.TsK § 222 järgi esitatud nõude rahuldamise eeldusteks on, et võlgnik rikub oma kohustusi, hagejal tekib kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Võlgnik vabaneb TsK § 227 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi. Seega pidi hageja kahju hüvitamise nõude eeldusena muu hulgas tõendama ka seda, et kahju on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuli kohtul seega leida vastus küsimusele, kas kostja poolt kasutusrendilepingu rikkumine põhjustas hagejale müügiteenuse kulu hagiavalduses märgitud (hageja nõutud) ulatuses. Selle nõude lahendamisel tuleb arvestada kahju hüvitamise eesmärki. Lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine. Kahjuhüvitisnõude kontrollimine kahju hüvitamise eesmärgi kaudu tähendabki põhjusliku seose olemasolu tuvastamist.
22.Kasutusrendilepingu alusel annab rendileandja poolte vahel kokkulepitud ajavahemikuks rentnikule lepingus kokkulepitud vara tasu eest valdamiseks ja kasutamiseks. Kostja ei vaidlustanud asjaolusid, et ta rikkus lepingu üldtingimuste p 13.3, 5.12.1 ja 2.3, so ei teatanud hagejale oma elukohavahetusest kirjalikult, mistõttu ta ei saanud hageja saadetud arveid uuel aadressil kätte ning tekkis rendimakse ja kindlustusmakse võlg 6687,32 krooni, mis andis hagejale üldtingimuste p 11.1.2 järgi aluse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist tagastas kostja hagejale kui vara omanikule rendilepingu esemeks olnud sõiduauto. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et
hageja vara omanikuna otsustab ise, kuidas ta oma vara pärast lepingu lõpetamist (lõppemist) kasutab või käsutab. Pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist hageja poolt kolmandatele isikutele teenuste eest makstud summad ei ole käsitatavad kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna TsK § 222 lg 2 mõttes. Endine vara rentnik ei pea selliseid kulutusi vara omanikule hüvitama. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjustanud kostja poolt kasutusrendilepingu rikkumine hagejale müügiteenuse kulu, kuna ka lepingu nõuetekohasel täitmisel kostja poolt ja selle lõppemisel tähtaja möödumise tõttu oleks kostja pidanud tegema toiminguid seoses vara edasise kasutamise või käsutamisega ja kandma vastavaid kulusid. Seega ei täida müügiteenuse eest kostjalt raha nõudmine antud juhul kahju hüvitamise eesmärki - asetada kahju kandnud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Müügiteenuse tasu väljamõistmine kostjalt oleks käsitatav karistusena lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest, mis ei saa olla kahju hüvitamise eesmärgiks. Kasutusrendi üldtingimuste p 5.19, mille järgi oleks hageja saanud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel nõuda kostjalt sõiduauto realiseerimiskulude hüvitamist, on kohtuotsuse järgi tühine. Kuna puudub põhjuslik seos kostja poolt lepingu rikkumise ja hageja hilisema müügiteenuse kulu vahel, tuleb hageja kahjunõue jätta selles osas rahuldamata.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hagejale hüvitama hagi esitamisel tasutud riigilõivu vastavalt rahuldatud nõude suurusele – 280 krooni. Hageja peab kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 420 krooni, mis on võrdeline kaebuse rahuldatud osa suurusega ja TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi õigusabikulud seadusega kehtestatud 5% piirmäära arvestades, s.o 262,70 krooni, kokku 682,70 krooni. Tasaarvestuse alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtukulud 402,70 krooni.
R. Allikvere
Ü. Jänes
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.