Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-26-06 Otsuse kuupäev Tartu, 28. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi E Aktsiaseltsi hagi OÜ B vastu 748 560 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1226/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ B kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Kostja OÜ B (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad Riigikohtus vandeadvokaat Marko Aavik Hageja E Aktsiaselts (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel AS I (registrikood xxxxxxxx). Asja läbivaatamise kuupäev 3. aprill 2006. a Istungil osalenud isikud Istungile osalejaid ei ilmunud Resolutsioon
valdusest ei tekkinud talle avalik-õiguslikke kohustusi. Laevaomaniku kohustuseks oli tagada, et laev seisaks ohutult sadamas. Kaatri omanik lahkus 25. augustil 2001. a sadamast, jättes laeva valveta. Omanik ei delegeerinud kostjale õigust teostada laeva suhtes mingeid toiminguid. Sellega ei järginud hageja mõistlikult oma hoolsuskohustust. Hagejale tekkis kahju kaatri ja ujuvkai kokkupõrke tagajärjel, sest kolmas isik ei kinnitanud kaatrit kai juurde nõuetekohaselt. Kostja ei rikkunud sadamaseadust. L OÜ ekspertiisiaktis leiti, et sadama seisukord on hea. Sadama hüdrotehnilised ehitised olid korras. Rasked ilmastikuolud ei võimaldanud tormi ajal kaatri päästetöid teha. Sadamapassi puudumine ei ole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kindlustuslepingu kohaselt oli kolmandal isikul kindlustuskaitse sündmuse suhtes, mis toimus vääramatu jõu tõttu, ning sel alusel kindlustusvõtjale väljamakstud kindlustussumma ei ole regressi korras kostjalt tagasi nõutav. Kostja vastutus ei tulene ka lepingulisest suhtest. Kostja ei ole sõlminud hagejaga kaatri hoiulepingut või sadamateenuse osutamise lepingut. Kostja ei osutanudki sadamateenust, vaid võimaldas laevadele sildumist. Sadamaseadus keelab enne sadamapassi väljastamist sadamateenuse osutamise, mitte aga laevade sildumise. Kaatri sildumine sadamas eeldab vaikivat lepingusuhet laevaomaniku ja sildumiskoha võimaldaja vahel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sellist kokkulepet rikkunud. Hageja esitatud N OÜ ülevaade ja eriti L OÜ ekspertiisiakt tuleb jätta tähelepanuta, sest viimane on tellitud pärast kindlustussumma väljamaksmist ning mõlemates dokumentides on ignoreeritud mõistliku ekspertiisi põhiküsimusi. Hageja maksis kindlustussumma välja ebaõigesti, lähtudes N OÜ seisukohast, et kaatri taastamine ei ole otstarbekas.
Hageja väide, et kaatri uppumise põhjustas sadamakapteni tegevusetus, ei ole tõendatud. Sadamaseaduse § 6 lg 3 järgi on sadamakapteni ülesandeks tagada tingimused laevade ohutuks manööverdamiseks ja seismiseks sadamas, lastimiseks ning teisteks vajalikeks toiminguteks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on sadamakaptenil õigus anda korraldusi eelmärgitud ülesannete täitmiseks, juhindudes sadama eeskirjast ja heast merepraktikast. Hageja leidis, et sadamakapten pidanuks juhtima kaatri kinnitamisel kolmanda isiku tähelepanu liiga väikesele vahemaale kaatri ja ujuvkai vahel ning muutma ise vahemaad vastavalt ilmastikuolude muutumisele. Sadamakapten pidanuks järgima tormihoiatust, kutsuma kohale abijõud ja kontrollima sadamat regulaarselt. Kostja vastuväide, et ta ei olnud kohustatud seda tegema, ei ole asjakohane. Ka ei ole tõsiseltvõetav kostja vastuväide, et tormi tõttu ei olnud võimalik midagi ette võtta, sest see oleks ohustanud päästjate elu ja tervist. Hageja ei ole samas märkinud kostja konkreetseid tegematajätmisi, mille tõttu kaater uppus. Hageja väited sildunud aluse tormi ajaks ohutuse tagamata jätmise kohta on üldsõnalised. Seega pole tõendatud, et sadamakapteni väidetav tegevusetus oleks kaasa toonud kaatri uppumise, mistõttu puudub põhjuslik seos saabunud tagajärje ja väidetavate tegematajätmiste vahel. Kuna hageja ei tõendanud, et kaater uppus sadama hüdrotehniliste seadmete mittekorrasoleku või sadamakapteni tegevusetuse tõttu, siis ainuüksi sadamapassi puudumine ei ole põhjuslikus seoses vaadeldava tagajärjega. Seega ei saa asjas kohaldada TsK § 448 lg-t 1.
olemasoluks vajalikud eeldused kuni 1. juulini 2002. a kehtinud rendiseaduse kohaselt - teisele isikule kuuluva vara kasutamine tasu eest - on täidetud. Juhul kui lepingus ei ole sätestatud renditava vara (konkreetsel juhul sadamakoha) nõudeid, tuleb lähtuda sadamaseadusest, sest selle seaduse § 1 kohaselt on seaduse üheks eesmärgiks reguleerida sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel. Vastavalt SadS § 12 lg 1 p-le 1 on sadama valdaja kohustatud tagama hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal. Seega täitis kostja rendilepingust tuleneva kohustuse nõuetekohasel viisil juhul, kui ta andis AS-ile I kasutamiseks sadamakoha, kus olid hüdrotehnilised ehitised korras. Tuvastatud ei ole, et kostja seadis lepingu sõlmimisel tingimuseks selle, et ehitised ei ole korras. Tõendite hindamise tulemusel saab jõuda järelduseni, et AS-i I kasutusse antud vööripoi oli liikunud kaile lähemale, mis näitab, et kostja poolt AS-ile I rendile antud sadamakoha hüdrotehniline ehitis (vööripoi) ei olnud korras. Ka asjaolu, et 28. augusti 2001. a öösel uppus sadamas sildunud kaatritest üksnes AS-ile I kuulunud kaater (tunnistaja T. K ütlused), näitab, et vööripoi ei olnud korras. Kaatri omaniku kahju suurus kaatri kahjustumise tõttu on 679 500 krooni, millele lisanduvad kaatri päästetööde kulutused 79 060 krooni. Kokku 758 560 krooni. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et AS-i I kasutusse antud sadamakoha hüdrotehnilised ehitised ei olnud korras. Põhjuslik seos on tuvastatud L OÜ ekspertiisiakti ja tunnistaja K.S ütlustega. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et kaater põrkus sillaga kapronist kinnitusotste märgumise ja venimise tõttu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et AS I oli ise kinnitanud kaatri liiga lähedale pontoonsillale ja liiga kaugele ujuvpoist. Fotod, millele kostja vastuses tõenditena viitab, ei tõenda nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et AS I ei olnud hoolas kaatri kinnitamisel. Õige ei ole kostja väide, et 28. augustil 2001. a toimunud tormi näol oli tegemist vääramatu jõuga, mille tõttu ta vabaneb kahju hüvitamise kohustusest. Kostja ei ole tõendanud, et 28. augusti 2001. a öösel oli Kaberneeme sadamas tegemist Eesti oludes ebaharilikult tugeva tuule ja laine kõrgusega. Kostja esitatud tõendid (tl-d 69, 70) seda ei näita. Hagi rahuldamise aluseks ei ole see hageja väide, et kostja ei taganud kaatri ohutut seismist sadamas, sest keegi ei kontrollinud kaatrite seisukorda tormi ajal. Tõendatud ei ole, et kostja võttis endale kohustuse tormi ajal sadamas olevate kaatrite seisukorda kontrollida. Sellist kohustust ei tule ka SadS § 6 lg-st 3. Tunnistajate ütlused näitavad, et ka AS I ise pidas kostja kohustuseks tormi korral üksnes teatada, et kaater on ohus. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et 28. augusti 2001. a öösel oli ohtlik sadamasillal viibida. Seega ei saa juba seetõttu lugeda tuvastatuks, et kostjal oli võimalik tormi ajal AS-ile I kuulunud kaatrit päästa.
sadamaseadusele, sest see ei sätesta nõudeid asjale, vaid üksnes sedastab, et hüdrotehnilised rajatised peavad olema korras. Konkreetsed nõuded aga puuduvad. Poiankrut ei pea eelnevalt katsetama ning seega ei saa ka sadamakoha rentija seada lepingu tingimuseks seda, kui tugeva tormi korral võib poiankur liikuda. Seega oli rendileandja kohustuseks teavitada rentnikku vara ohustavate ilmastikuolude tekkimisest. Kaater aga seisis sadamakohas omaniku riisikol. Asjas ei ole tõendatud poiankru liikumise hetk, kas enne kaatri veega täitumist või pärast seda (veega täitunult tõmbas kaater poiankru kaasa). Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta asus esimese astme kohtust erinevale seisukohale selles, et ei saa üheselt väita ega ole tõendatud, et kaater uppus just ja ainult vööripoi liikumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et poiankur oli puudustega, liiga kerge vms. Lepingu sõlmimisel olid mõlemad pooled teadlikud, et tormi korral on oht ja võimaliku kahju ärahoidmiseks on vajalik omanikupoolne tegevus ohutuse tagamisel. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu väitega, et sadamakoha korrast ära olekut tõendab ka see, et uppus ainult üks kaater. Tunnistaja K. L on oma ütlustes öelnud, et põhja läks üks jaht ja üks kaater, mitmed said kahjustusi. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas saab L. K asjatundja arvamusest ja K. S ütlustest tuleneda ja tõendatud olla põhjuslik seos. Põhjendus on vajalik, kuna ringkonnakohus on asunud esimese astme kohtust erinevale seisukohale ning kohus on siin kõrvale kaldunud ka Riigikohtu juhistest, milles on selgelt märgitud, et põhjuslik seos peab olema tuvastatud. Kostja ei pea tõendama oma süü puudumist kaatri kinnituste puudulikkuse osas, kuna tema ei olnud selle eest vastutav. Hageja ei ole tõendanud poiankru mittevastavust nõuetele. Ringkonnakohus ei ole kohelnud pooli võrdselt, leides, et otsuse põhistamiseks on piisavad hageja paljasõnalised väited selle kohta, et kaater oli kinnitatud hoolsalt ja mõistlikult. Kaatriomanik oleks ise saanud rakendada meetmeid, et takistada kaatri uppumist. Kassaator ei nõustu, et pole tõendatud vääramatu jõu esinemine. Tunnistajate ütlustest nähtub, et oli ootamatu ja tugev torm ja sillale ei saanud minna. Dokumentaalsed tõendid on esitatud lähimate ilmavaatlusjaamade andmete kohta, kuid kuna Kaberneemes ilmavaatlusjaam puudub, siis ei saa need lükata ümber tunnistaja ütlusi tugeva tormi kohta kahjujuhtumi kohas. Eelmises otsuses samas tsiviilasjas asus ringkonnakohus seisukohale, et hüvitist tuleb vähendada poole võrra, sest on kinnitust leidnud kaatriomaniku tegevusetus, mis aitas kaasa kahju tekkimisele ja suurenemisele. Asja uuel läbivaatamisel on need asjaolud veelkord kinnitust leidnud, kuid kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus on selles küsimuses asunud varasemast erinevale seisukohale. Riigikohus on hinnanud kahju vähendamise lubatavaks.
alusel tühistada ning asi tuleb saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
et ta ei olnud selles süüdi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.