lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-14298/41

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14298/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1630
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 82 lg 3PankrS § 94TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-14298/17Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja13.12.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-4860/24Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja10.08.20182-17-4987/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14298

Tsiviilasi

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali avaldus KN pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu määramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RE määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik KN (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX)

05.01.2017

määrus

Määruskaebuse esitaja/võlausaldaja

XXXXXXXXXXX)

RE

häälte

arvu

(isikukood

Pankrotihaldur Ly Müürsoo Võlausaldajad: SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal AS LHV Pank OÜ MHV Elektrikontroll Swedbank AS Swedbank Liising AS OÜ Connelly Group Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 05.01.2017 määrus tühistada.
2.Teha asjas uus määrus, millega määrata KN (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul RE häälte arvuks 2724.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
RE määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.
5.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (pankrotiseaduse § 5 lõige 2 koosmõjus § 82 lõikega 4). Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus
1.13.12.2016 kuulutas Pärnu Maakohus välja KN pankroti ja nimetas halduriks Ly Müürsoo.
2.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määras haldur hääli kuuele võlausaldajale. Määruskaebuse esitajast võlausaldajale otsustas haldur hääli mitte määrata põhjendusega, et: 1) nõudeavaldus oli esitatud PankrS § 82 lõikes 3 sätestatud tähtaega rikkudes; 2) laenuraha ülekandmist lepingust ega lisatud dokumentidest ei nähtu. Võlausaldaja halduriga ei nõustunud.
3.Pärnu Maakohus jättis 05.01.2017 määrusega hääled määramata. Üldkoosolek oli määratud toimuma 29.12.2016. Võlausaldaja edastas haldurile nõude 23.12.2016. Seega jäi nõude esitamise ja koosoleku toimumise vahele kaks tööpäeva. Lisaks on halduril kohustus hinnata esitatud dokumentide alusel nõude põhjendatust. RE nõudeavaldusele lisatud dokumendid (laenuleping, intressi ja viivise arvestused) ei tõenda nõude aluseks oleva tehingu toimumist ehk raha üleandmist laenusaajale. Lahendi nr 3-2-1-8-15 punktis 12 märgib Riigikohus, et nõudeavaldusele nõude olemasolu tõendavate dokumentide lisamata jätmine ei ole puudus, mille tõttu võiks üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud, kuid olenevalt asjaoludest võib olla otstarbekas lisada nõudeavaldusele tõendid, millega avalduse esitaja oma nõuet põhistab, sest see võib aidata kaasa selguse loomisele ja vältida hilisemaid vaidlusi. RE nõudeavalduse puhul on tegemist kirjeldatud juhtumiga, kuna vahetult enne füüsilise isiku pankrotistumist väidetavalt talle antud väga suur (tõenäoliselt) sularahalaen annab alust tehingu toimumises kahelda. Lahendis nr 2-09-61361 on Tallinna Ringkonnakohus märkinud, et halduril ja vastuväite korral kohtunikul lasub seadusest tulenev kohustus tema käsutuses olevaid dokumente analüüsida ja hinnata, takistamaks alusetute ja põhjendamatute nõuete kaudu /.../ omandada kontrolli pankrotimenetluse üle. Määruskaebus
6.Määruskaebuses palub võlausaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata talle 2724 häält. Samuti palub kaebaja pankrotihaldurilt välja mõista menetluskulud 50 eurot (riigilõiv) ja jätta halduri kulud tema enda kanda.
7.Haldur ja kohus ei ole häälte andmata jätmist vajalikult põhjendanud ning määruse põhjendustes on ilmselge ebatäpsus. Kaebaja edastas haldurile nõudeavalduse e-kirjaga 22.12.2016, mitte 23.12.2016. Nõudeavaldus ei olnud esmakordsel esitamisel 22.12.2016 nõuetekohaselt vormistatud ja tulenevalt PankrS § 94 lõikest 3 kõrvaldas võlausaldaja puuduse 23.12.2016. Seega kõrvaldas kaebaja nõudeavaldusel olevad puudused tähtaegselt, millest tulenevalt loetakse avaldus esitatuks esmase esitamise päeval 22.12.2016 ning nõude esitamise ja koosoleku toimumise vahele jäi kolm tööpäeva vastavalt PankrS § 82 lõikele 3.
8.Riigikohus on PankrS § 94 kohaldamisega seoses lahendis nr 3-2-1-8-15 selgitanud, et haldur saab kuni nõuete kaitsmiseni võlausaldajale ette heita vaid nõudeavalduse vormivõi sisunõuete rikkumist vastavalt PankrS §-le 94 lõigetele 1 ja 2. Riigikohus leidis, et dokumentide esitamata jätmine ei anna võlausaldajate üldkoosolekule, haldurile või kohtule õigust otsustada, nagu ei oleks võlausaldaja nõuet esitanud ja seeläbi talle hääli

mitte määrata. Juhul, kui haldur leiab, et kaebaja nõue ei ole põhjendatud, peaks haldur nõude vaidlustama nõuete kaitsmise koosolekul. Nii haldur kui kohus on otsinud põhjusi, et mitte anda kaebajale hääli esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte omamine on väga oluline, kuna seal otsustatakse mitmete pankrotimenetluse seisukohast oluliste küsimuste üle. Ka võlgnik ei vaidle võlausaldaja nõudele vastu. Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik

9.Võlgnik palus kaebus rahuldada. Pankrotihaldur ja võlausaldaja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal vaidlesid kaebusele vastu.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Täiendavas seisukohas esitas kaebaja tema poolt haldurile 22.12.2016 edastatud e-kirja arvutiekraani kuvandi väljatrüki, millest nähtub, et kell 22:30:54 edastatud e-kirjale oli lisatud 4 pdf-dokumenti (viiviseraport, intressiraport, laenuleping ja nõudeavaldus). Kaebaja märkis, et kaebusele esmaselt lisatud e-kirja väljaprinditud versioonist ei nähtunud lisatud manused, kuna tegemist oli RE poolt esindajale edastatud variandiga.
12.Tallinna Ringkonnakohus kohustas 03.03.2017 kirjaga haldurit esitama seisukoha kaebaja täiendavale seisukohale ning tõendi selle kohta (e-kirja väljatrükk, arvutiekraani kuvandi väljatrükk vms), millisel kujul saabus haldurile RE poolt 22.12.2016 kell 22:30:54 saadetud e-kiri. Vastuses selgitab haldur, et on kohtule esitanud RE 23.12.2016 e-kirja väljatrüki, millest nähtub, et 22.12.2016 on keegi kolmas isik edastanud dokumendid RE-le. Kuna nõudeavaldus digiallkirjastati 23.12.2016, saab selle esitamise kuupäevaks lugeda 23.12.2016. Halduril ei ole muud e-kirja, mis tõendaks vastupidist. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 667 lõike 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja uue määrusega määrata KN (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul RE häälte arvuks 2724. RE määruskaebus tuleb rahuldada.
14.Kolleegium on seisukohal, et vaidlustatud määrus ei ole põhjendatud vastavalt TsMS § 465 lõike 2 punktis 8 sätestatud nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt peab kirjalik määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse sisaldama põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusakte, millest kohus juhindus. Maakohtu määruses sisalduvad põhjendused ei ole osaliselt kooskõlas pankrotiasja materjalidega ning ülejäänud põhjendused ei anna alust jätta konkreetsele võlausaldajale hääled määramata.
15.Maakohus on iseenesest asjakohaselt võtnud lahendi tegemisel aluseks võlausaldajate häälte arvu määramist pankrotimenetluses reguleeriva PankrS § 82. Selle sätte lõike 3 järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel ja võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Seega ei ole erinevalt nõuete esitamisest PankrS-i 5.peatüki 1. jao sätete alusel käesoleva juhul esmatähtis see, kas võlausaldaja oli PankrS § 82 lõikes 3 sätestatud

tähtajaks edastanud haldurile allkirjastatud nõudeavalduse, vaid see, kas selleks ajaks olid halduri käsutuses võlausaldaja nõuet põhistavad dokumendid. Dokumentide (laenuleping, nõude suuruse arvestus) esitamise aega maakohus ei tuvastanud. Pankrotiasja toimikus olevate ja määruskaebemenetluses täiendavalt esitatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks, et viidatud dokumendid esitas võlausaldaja haldurile 22.12.2016, saates need aadressile XXX.ee kell 22:30.54 e-kirjaga (t II kd lk 19, 70). Haldur ei toonud kohtu ette elulisi asjaolusid ja/või tõendeid (nt ebaõige halduri e-maili aadress, sellise e-kirja serverisse mittejõudmine vmt), mis annaksid kohtule aluse kahelda võlausaldaja arvuti ekraanitõmmise saadetud e-kirja kohta vastavuses tegelikkusele. Haldur ei ole ka 22.12.2016 RE-lt e-kirja saamist selgesõnaliselt eitanud, vaid väitis vastuses kaebusele, et tal puudus õigus määrata hääli tühja e-kirja alusel (t II kd lk 49). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et halduril oli alus jätta võlausaldajale hääled määramata dokumentide hilise esitamise alusel.

16.Kolleegium on seisukohal, et halduril ei olnud alust jätta hääled määramata ka nõude sisust tuleneval alusel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-144-11 punktis 14 selgitanud, et häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Vastasel korral tekiks võimalus vaidlustada sama küsimust kaks korda, mis venitaks pankrotimenetlust oluliselt. Kuna seadusandja on siiski näinud ette õiguse esitada häälte arvu kinnitamise määruse peale määruskaebus, on eelduslikult määruskaebusega vaidlustatavad kohtu formaalsed eksimused (nt kinnitab ekslikult nõutust suurema või väiksema häälte arvu), vahepeal aset leidnud õigusmuudatused (nt on tühistatud nõude aluseks olnud dokument, nt haldusakt) ja kohtu diskretsioonist lähtuvad seisukohad esitatud nõude õigusliku põhistatuse kohta. Seega võib häälte arvu määramise menetluses eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks.
17.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et RE nõue ei ole selline, mida selle õiguslikust põhistatusest lähtudes rahuldada ei saaks. Nõude tõendatus tuleb vaielda selgeks tunnustamise menetluses. Protokolli kohaselt tõi haldur häälte andmata jätmise põhjendusena võlausaldajate esimesel üldkoosolekul mh esile, et laenulepingust ei selgu, mil viisil laen saajale üle anti (t I kd lk 192). Maakohus hindas haldurile esitatud laenulepingut ja intressi ning viivise arvestusi ja leidis, et need ei tõenda tehingu toimumist ehk raha üleandmist ning et tehingu toimumises annab alust kahelda asjaolu, et laen anti vahetult enne laenusaajast füüsilise isiku pankrotistumist. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu. Häälte andmisel enne nõuete tunnustamist ei ole pankrotiseaduse mõtte kohaselt asjakohane hinnata võlausaldaja nõude tõendatust (vt eelnevalt esiletoodud Riigikohtu põhjendused), vaid ainult nõude õiguslikku perspektiivi. RE esitas nõude põhistamiseks 16.11.2015 sõlmitud kirjaliku laenulepingu, mille allkirjastamist võlgnik ei vaidlusta (t I kd lk 174). Aruandest nähtub, et 100 000 euro suurusest võlast RE ees teavitas võlgnik ajutist haldurit 02.12.2016 (t I kd lk 121). 11.01.2017 kinnitas võlgnik võlgade nimekirja, kus sisaldub RE nõue laenulepingu alusel summas 272 394.91 eurot (samas lk 169). Vande andmisel selgitas võlgnik, et sai RE-lt laenu aastatel 2014-2015 autode välismaalt toomise eesmärgil, kuid tehingud ei läinud nii nagu pidi ja ta jäi võlgu. Kehtiv õigus võimaldab suuliselt sõlmitud tehingu vormistada poolte kokkuleppel peale toimumist kirjalikult, samuti muul õiguslikul alusel võlgnetava rahasumma osas leppida kokku, et see võlgnetakse laenuna (võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõige 1, § 396 lõige 2). Kuna võlgnik ei eita raha saamist, siis puudub kohtul häälte andmise menetluses alus jätta võlausaldajale hääled andmata. Kui laen anti aastatel 2014-2015, ei ole alust öelda, et see toimus vahetult enne

laenusaaja pankrotistumist. Täpsemad faktilised asjaolud kuuluvad tuvastamisele võimalikus nõude tunnustamise menetluses. Asjakohane ei olnud maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-8-15, kuna selles käsitleti nõudeavalduste probleemistikku nõuete kaitsmise koosoleku, mitte võlausaldajate esimese üldkoosoleku kontekstis.

18.Kolleegium on seisukohal, et kaebuse esitaja nõudeavaldus koos sellele lisatud dokumentidega ja eelpool esiletoodud võlgniku avaldused annavad alust määrata võlausaldajale 272 394.91 euro suurusele nõudele vastavalt 2724 häält.
19.Määruskaebuse menetlemisega seotud kaebuse esitanud võlausaldaja menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lõike 1 esimese lause alusel tema enda kanda, sest häälte määramine toimub eelkõige võlausaldaja huvides. Teiste menetlusosaliste menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda, arvestades, et ringkonnakohus määras häälte arvu halduri poolt määratust erinevalt. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium