2-05-24021/1 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Lugeda, et J.J on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Esitatud asjaolud A.E esitas kohtule avalduse oma isale J.Jle eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt sattus tema isa liiklusõnnetusse ning sai ajuinfarkti, mille tagajärjel tekkinud psüühikahäire tõttu ei ole suuteline oma tegudest aru saama ning neid juhtima. Tervisliku seisundi tõttu vajab ta kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt. J.J õiguste kaitseks on vaja määrata temale eestkostja. Avaldaja palus ennast määrata J.J eestkostjaks. Asjast puudutatud isiku J.J ja Tallinna linna esindajad leidsid, et nimetatud isik vajab eestkostet ning avaldaja on sobiv hakkama tema eestkostjaks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Mustamäe Haigla teatise ning haigusloo väljavõtte järgi sai J.J ajuinfarkti. Vastavalt 10.03.2006. a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile nr 15/06 esineb J.Jl traumajärgsest peaaju kahjustusest tingitud sügav nõdrameelsus, mistõttu ta ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline iseseisvalt tegema mingisuguseid tehinguid. J.J toimetulek on oluliselt häiritud ning ta vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist, kuna ei tule iseseisvalt toime. J.J osalemine kohtuistungil on eksperdi hinnangul talle tervislikult kahjulik. Jevgeni Jakovtsenko on kohtuniku poolt hooldekodus ära kuulatud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata J.Jle eestkostja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste

seatakse. Kohus leiab, et avaldaja on sobiv isik hakkama oma isa eestkostjaks ning ta tuleb määrata J.J eestkostjaks. Eeltooduga nõustusid ka kõik puudutatud isikud. Avaldaja on andnud nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. Avaldaja palus määrata ennast eestkostjaks kõigi asjade ajamiseks. Sellega nõustusid nii J.J esindaja kui ka Tallinna linn. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata eestkostetava kõigi asjade ajamine. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Avaldaja arvates ei ole J.J võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Samal seisukohal oli Tallinna linna esindaja. Sellega nõustus J.J esindaja. Ka ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt ei ole J.J oma psüühilise seisundi poolest võimeline iseseisvalt tegema mingisuguseid tehinguid. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole nimetatud isik võimeline iseseisvalt tehingud tegema. TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt TsMS § 526 lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest. Selleks palub kohus eestkostjal vastav avaldus kohtusse esitada. Vastavalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Epp Haabsaar kohtunik