2-05-106
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2006. a Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-05-106 Y.A avaldus Geenua Tsiviilkohtu 11.02.2004.a otsuse tunnustamiseks
Menetlustoiming
Hagita menetlus, lõpplahend Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Y.A esindajad vandeadvokaadid A.K ja K.H (AB Paul Varul, asukoht Narva mnt 13 Tallinn 10151) Puudutatud isik N.I (,
Jätta tunnustamata Geenua Kohtu Eestkostekohtuniku 11.02.2004.a otsus F-S.Gle hooldaja või kaashooldaja määramiseks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Y.Alt riigituludesse 751 (seitsesada viiskümmend üks krooni) 50 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034800017, viitenumber 2800049764. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072592. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, nõude sisu. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Avaldaja taotlus Avaldaja esindajad esitasid kohtule avalduse, milles palusid tunnustada Geenua kohtu 11.02.2004.a otsust F-S.Gle hooldaja või kaashooldaja määramiseks. Avalduse ja esitatud lisade kohaselt on Frasesco F-S.G (edaspidi nimetatud „laps“) sündinud F-S.G ja N.I kooselust 11.02.1997.a. F-S.G ja N.I kooselu halvenes aja jooksul. F-S.G tapeti
23.04.2001.a Tallinnas. Tallinna Linnakohtu 13.02.2003.a otsusega tunnistati F-S.G tapmise organiseerimises süüdi N.I ja tema ema M.I ja mõlemat karistati 8-aastase vangistusega. Kuna lapse ema ja emapoolne vanaema paigutati vanglasse karistust kandma ja teisi vanavanemaid lapsel Eestis ei olnud, jäi laps ilma isa ja emata. Avaldaja, kes oli lapsega ka enne tema isa surma kokku puutunud ja tema sugulane (esimese astme tädipoeg), võttis pärast N.I ja M.I vahistamist enda peale lapse ülalpidamise ja hooldamise. Laps elab taotluse esitamise ajal Itaalia Vabariigis. 11.02.2004.a tegi Geenua kohtu hooldekohtunik lapse suhtes hooldaja või kaashooldaja määramise otsuse (edaspidi „kohtuotsus“), millega määrati hooldajaks avaldaja. Avaldaja palus tunnustada Geenua kohtu 11.02.2004.a kohtuotsust tulenevalt Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise , rakendamise ja koostöö konventsiooni artiklist 24. Menetluse käigus esitas avaldaja kohtule ka Geenua alaealiste kohtu konsiiliumi 03.11.2003 otsuse, mille kohaselt anti F-S.G oma isapoolse tädi, A.G hoole alla ja keelati anda last tema emale üle ilma Alaealiste kohtu loata. Puudutatud isiku seisukoht N.I vaidles taotlusele vastu ja selgitas, et temale ei ole teatatud Itaalias toimuvast kohtumenetlusest tema lapse suhtes ega esitatud asja materjale nagu näeb ette Laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täimise Euroopa konventsioon. Taotluse esitajale oli teada N.I viibimiskoht ja tal oli võimalik see kohtule teatada. Puudutatud isikule oli samuti arusaamatu, kuidas oli võimalik tunnistada FS.G orvuks, kui tema ema oli elus. Selgituse kohaselt oli puudutatud isik korraldanud lapse elu ja ülalpidamise oma tädi Nadezda Kiilstromi juures. Kohtu seisukoht Kohus lahendab asja lähtudes 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 62.-sest peatükist: tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamine ja täitmine. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 14 on tegemist hagita asjaga. TsMS § 477 lõige 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ja lõige 2 sätestab, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62.-s peatükis ei ole ette nähtud kohtuistungi korraldamise kohustust ja kohus on 28.03.2006.a kirjaga pooltele teatanud, et asjas kohtuistungit ei peeta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud:
2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ, ja määruses 805/2004/EÜ Euroopa täitedokumendi kehtestamiseks vaidlustamata nõuete suhtes ning muudes EL Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb Euroopa Liidu liikmesriigis tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse tunnustamisel juhinduda eelkõige EL Nõukogu määrustest 44/2001/EÜ ja 2201/2003/EÜ. Kuna tegemist on lapse hooldusõiguse suhtes tehtud kohtuotsusega, tuleks asi lahendada just määruse 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, alusel. Nimetatud määrus on jõustunud alles 01.08.2004.a- s.o pärast Geenua Kohtu otsuse tegemist 11.02.2004.a. Kuna otsuse tunnustamisel ei anta sellele sisulist hinnangut vaid hinnatakse vaid selle tegemise menetluslikku õigsust, siis leiab kohus, et menetluse läbiviimise õigsuse hindamisel tuleb järgida otsuse tegemise sajal kehtinud õigusakte ja seetõttu ei ole võimalik asja lahendada määruse nr. 2201/2003/EÜ alusel. Varemkehtinud õigusakt EL Nõukogu määrus nr 1347/2000 Abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta ei reguleeri hooldusõigusküsimusi. Eeltoodu tõttu ei ole Euroopa liidu õigusaktide kohaldamine võimalik. TsMS ja TsMS RS ei anna kohtule otseseid juhised, milliste õigusaktide alusel lahendada otuste tunnustamine juhul, kui otsus on EL liikmesriigis tehtud enne TsMS § 619 lg 1 nimetatud EL määrusi. Ka EL määrused ei anna selleks juhised. Seetõttu lahendab kohus asja analoogia alusel lähtudes TsMS § 620, mis käsitleb muu välisriigi lahendi tunnustamist, kuna nimetatud sättes on antud lahendite tunnustamise üldalused. TsMS § 620 lg 1 p 2 sätestab, et tsiviilasjas tehtud kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul kui kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud. Kuna tegemist on nn riigipiire ületava küsimusega annab kohus hinnangu ka nimetatud valdkonda reguleerivatele rahvusvahelistele konventsioonidele, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Rahvusvahelitse lepingute ülimuslikkust siseriikliku seaduse ees kinnitab Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 123. Käesoleval juhul vastuolu küll puudub. Nii Eesti Vabariik kui ka Itaalia Vabariik on ühinenud kahe konventsiooniga, mis reguleerivad küsimuse all olevat valdkonda:
Harku vangla, kus ta kõnealusel perioodil viibis, tõendi, kus nähtub temale saabunud postisaadetiste nimekiri ja kokkusaamiste nimekiri, milles ei ole ühtegi viidet selle kohta, et puudutatud isikule oleks posti teel saabunud Geenua kohtust materjale või oleks teda külastanud isik, kes võis nimetatud materjalid üle anda. Kohus on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2005.a määruses antud juhistele küsinud tunnustamist taotletava otsuse teinud kohtult s.o Geenua Tsiviilkohtult andmeid selle kohta, kas N.Ile üldse edastati asja materjalid. Nimetatud vastusest, mis on koostatud Geenua Linnakohtu Eestkoste Kohtuniku Dr.F.Mazza Galanti poolt 12.12.2005.a selgub, et asja menetluse käigus kordagi ei informeeritud lapse ema N.It sellest, et Itaalia kohtus on arutamisel F-S.G hooldusõiguse küsimus ja kohus ei pidanud seda ka vajalikuks. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et avaldaja ei esitanud kohtule Luxembourgi konventsiooni art 13 p 1c nimetatud dokument, on asjaolu, et N.It asja menetlemisest ei teavitanud leidnud kinnistust Geenua kohtu kohtuniku vastusega. Luxembourgi konventsiooni art 10 ja 9 sätestavad juhud, millal tuleb keelduda teises osalisriigis tehtud otsuse tunnustamisest. Art 10 p 1 viitega artiklile 9 näeb muuhulgas ette, et otsust ei ole võimalik tunnustada, kui kostja või tema seadusliku esindaja kohalolekuta tehtud otsuse korral ei olnud kostjale nõuetekohaselt edastatud menetluse algatamise akti või sellega võrdväärset akti piisavalt aegsasti, et võimaldada tal korraldada kaitset; seesugune teatamata jätmine ei saa olla siiski tunnustamisest või täitmisest keeldumise põhjuseks, kui ei teatatud seetõttu, et kostja oli varjanud oma asukohta isiku eest, kes algatas menetluse algse otsuse teinud riigis. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et avaldaja oli teadlik puudutatud isiku, lapse ema N.I asukohast. Seega pidi ta sellest kohtule teatama. Geenua kohtuniku 12.12.2005 vastusest nähtub, et N.I asukoht oli teada ka kohtule, kuid kohus ie pidanud siiski vajalikuks talle menetlusest teatada. Haagi konventsiooni art 23 p 2 kohaselt võib kohaldatud abinõude tunnustamisest keelduda, kui seda taotleb isik, kes väidab, et tema arvamust ärakuulamata rakendatud abinõud rikuvad tema vanema kohustusi; see ei kehti, kui abinõusid rakendati kiireloomulises asjas. Geenua kohtu 1.02.2004.a otsusest ei nähtu, et see oleks tehtud kiireloomulisena. Kohus leiab, et lapse hooldusõiguse määramine ilma tema seadusliku vanema ärakuulamiseta rikub vanema õigusi. Seega oli N.Il õigus taotleda, et Geenua kohtu 11.02.2004.a otsust Eesti Vabariigis ei tunnustataks. Lähtudes eelkõige tõendamist leidnud asjaolust, et N.It ei teavitatud Itaalias toimuvast menetlusest F-S.G hooldusõiguse üle ja juhindudes Luxembourgi konventsiooni art 10 ja 9 p 1a ja Haagi konventsiooni art 23 p 2 leiab kohus, et Geenua Kohtu Eestkostekohtuniku 11.02.2004.a hooldaja või kaashooldaja määramise otsus tuleb jätta Eesti Vabariigis tunnustamata. Mõlemad eelnimetatud konventsiooni rõhutavad, et otsuse tunnustamisel ei või tehtud otsuse põhjendatust ja sisu kontrollida (Luxembourgi konventsioon art 9.3 ja Haagi konventsiooni art 27), mistõttu kohus jätab tähelepanuta avaldaja ja puudutatud isiku sellekohased seisukohad. Seetõttu ei anna kohus ka hinnangut Y.A ja N.I tegevusele seoses F-S.G välismaale viimisega. Kohus jätab hindamata puudutatud isiku poolt esitatud tõendid: piirivalevameti tõend, pöördumine Välisministeeriumi poole, reisidokumendi taotluse blanketid, teatisi kriminaalasja algatamise kohta (tl 46-51). Samuti jätab kohus tähelepanuta N.I esitatud lapse kirjad ja enda viimase kirja lapsele, kuna need ei puutu asjasse (tl 57- 75). Avaldaja poolt esitatud Itaalia advokaadi Gian Paolo Perra arvamuse (tl 96-101) osas ei saa kohus seisukohta võtta, kuna seal selgitatakse asja sisulisi küsimusi, mis ei kuulu käesolevas tsiviilasja arutamisele.
Samuti ei saa anda hinnangut ka Geenua alaealiste kohtu konsiiliumi 03.11.2003 otsusele (tl 90-94), kuna nimetatud kohtuotsust ei ole Eesti Vabariigis tunnustatud ning selle tunnustamist ei ole asjas ka taotletud. Kuigi TsMS § 625 näeb määruskaebuse esitamisele ette erinevad tähtajad võrreldes üldreegliga, mis on sätestatud TsMS § 661 lg 2, ei kuulu see kohaldamisele, kuna TsMS § 625 annab erinevad kaebetähtajad vaid täidetavaks tunnistamise küsimuses tehtud määrustele. Käeolev tsiviilasi nende hulka ei kuulu ja seetõttu kuulub kohaldamisele üldine kaebetähtaeg: 15 päeva kättetoimetamisest alates. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita menetluses kohtukulud avaldaja. TsMS § 46 p 2 ja 52 p 1 ja 5 kohaselt on kohtukuludeks tõlgitasu ja postikulud. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi posti edastamiseks kokku 299.20 senti ja tasus dokumendi tõlke eest Multilingua Tõlkebüroole 452.30 krooni (tl 151). Nimetatud kulud tuleb välja mõista avaldajalt. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.