Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Tsiviilasja number

2-04-270 (endine nr. 2/30-2642/04)

Kohtuasi

OÜ Uhagi MU vastu 3000.- krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: OÜ U, registrikood XXX, XXXX Kostja: MU, isikukood XXX, XXX 27. märts 2006

Resolutsioon

Hagi rahuldada ja välja mõista MU 3000.- (kolm tuhat) krooni OÜ U kasuks. Otsuse täitmisel tuleb võtta arvesse tagaseljaotsuse täitmist täiteasjas nr. 008/2005/1577. Välja mõista MUlt kohtukulu 430.(nelisada kolmkümmend) krooni OÜ U kasuks. Välja mõista MUlt kohtukulu postikulu 277.20 (kakssada seitsekümmend seitse krooni ja 20 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.04.2006 kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Kohtukulude jaotus

Edasikaebamise kord

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Hagiavalduse asjaolud Pooled sõlmisid 30.10.2003 lepingu akende vahetuseks. Tööd teostati ja kostja võttis tööd vastu allkirjastades 05.12.2003 üleandmis-vastuvõtu akti ilma märkusteta puuduste kohta. Tööde eest tasus kostja hagejale ettemaksuna 4000 krooni ja arve alusel 3310 krooni. Tööde kogusummast 8810 krooni jättis kostja tasumata 1500 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 08.12.2003. Vastavalt lepingu punktile 4.7 kui tellija ei tasu tasumisele kuuluvaid summasid õigeaegselt, siis on täitjal õigus arvestada juurde viivist 100 krooni iga hilinenud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõla ulatuses 1500 krooni ja palus välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt tasus hageja kostjale 7310 krooni ega võlgne enda arvates enam midagi. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigus tema vastu nõuet esitada, kuna tööd teostati ebakvaliteetselt ja aknaalune sein jäeti korrastamata. Tagaseljaotsuse suhtes algatati täitemenetlus nr. 008/2005/1577. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud lepingu ja arvega nr. 7 06.01.2004 on tõendatud, et PVC akende valmistamise ja paigaldamise lepingu summa oli 8810 krooni ning tasumise tähtaeg 09.01.2004. 05.12.2003 üleandmise-vastuvõtu aktiga on tõendatud, et hageja on teostanud plastakende valmistamise ja paigaldamise ning aknapalede välimise viimistluse vastavalt spetsifikatsioonile. Kostja on kinnitanud, et tal ei ole märkusi ja võtab teostatud tööd kasutusse. Kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et ta on tasunud hagejale tööde eest 4000 krooni ettemaksu ja tasunud arve osaliselt 3310 krooni ulatuses. Kostja ei ole hagejale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul teostatud tööde kohta pretensioone esitanud ega hinna alandamist taotlenud. lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Lepingu punktis 4.7 leppisid pooled kokku, et kui tellija ei tasu tasumisele kuuluvaid summasid õigeaegselt, siis on täitjal õigus arvestada juurde viivist 100 krooni iga hilinenud päeva eest. Hageja on esitanud osalise viivisenõude põhivõla ulatuses. Kostja ei taotlenud viiviste vähendamist. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3000 krooni. Otsuse täitmisel tuleb võtta arvesse tagaseljaotsuse täitmist täiteasjas nr. 008/2005/1577. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja