Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ÄRAKIRI

2-06-2658

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2006. a Rakvere

Tsiviilasja number

2-06-2658

Tsiviilasi

A K hagi M B ja K L vastu 1001 krooni nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

HAGEJA A K, isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx; esindaja I Axxxxx.

esindajad

KOSTJA M B, isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx KOSTJA K L, isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxx; nõustaja mõlemal kostjal S S, asukoht xxxxx.

RESOLUTSIOON

Jätta A K hagi M B ja K L vastu 1001 / üks tuhat üks/ krooni nõudes läbivaatamata. Selgitada hagejale õigust esitada eraldi taotlus riigilõivu tagastamiseks. Jätta poolte kulud õigusabile nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Asjaolud

Viru Maakohtu menetlusse saabus 08.02.2006 AK hagi kostjate vastu üürisuhtest tuleneva võla nõudes. Kostjatelt 01.03.2006 saabunud kirjalikus vastuses hagile leiti, et hagile lisatud lepingu p.1.1. kohaselt ei ole hageja mitte üürileandja, vaid viimase esindaja ja seega hagejaks saab olla üksnes see isik, kelle nimel hageja sõlmis üürilepingu. Esitatud hagimaterjal ei võimalda aga selle isiku nime tuvastada.Kuivõrd seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, taotlesid kostjad hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg.1 p.7 alusel Suuliselt istungil jäi hageja esialgselt oma nõude juurde, selgitades, et ta on saanud Õ V 14.10.2004 volituse, mis võimaldas tal üürisuhet sõlmida ja selle alusel ka nõudeid esitada. Kostjad suuliselt istungil jäid selle juurde, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd esindussuhtest tulenevalt ei ole A K endal nõudeõigust kostjate vastu. 14.10.2004 volikirja kohaselt sai A K üürisuhtest tulenevaid nõudeid esitada üksnes Õ V nimel, mitte aga iseseisva nõudjana/hagejana. Hagi läbivaatamata jätmise alust on võrreldes kirjaliku vastuse esitamise seisuga muudetud ning sellena paluvad kostjad kohaldada lg.2 p.1: esitatud hagis ei ole toodud asjaolusid, et kuidagi oleks rikutud A K kui hageja subjektiivseid õigusi, sest A K on tegutsenud ja saab tegutseda üksnes üürileandja esindajana, seega ka õigused ja kohustused saavad tekkida üksnes üürileandjal, mitte tema esindajal. Hageja möönab, et volikiri, mille alusel ta tegutses, on sõnastatud tegutsemiseks Õ V „nimel“. Hageja kinnitab, et Õ V tuleb vajadusel ise hagiga kohtusse, sest summat ju endiselt kostjate poolt tasutud ei ole. Õiguslik põhjendus lg.2 p.1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilisele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. lg.1 kohaselt kohus jätab hagi läbivaatamata määrusega. lg.1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sana hagieseme üle kohtusse. kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebse. lg.2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbivaatamata jätmise määruse peale on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohus leiab, et hageja, kes on hagile lisanud üürilepingu, miilles ta on osalenud üürileandja esindajana ja kes on esitanud esindajaks olemise tõenduseks vaidlusalust perioodi puudutavana 14.10.2004 talle Õ V pool väljaantud volikirja, ei ole nimetanud faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks tuvastada, et A K oli õigus enda nimel üürisuhtest tuleneva nõude esitamiseks kostjate vastu. 14.10.2004 volikirja kohaselt oli A K volitus tegutseda Õ V „nimel“, seega tulnuks selliselt ka haginõue vormistada.