lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-10633/38

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-10633/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 430KompromissTsMS § 645 lg 1Hagist loobumine ja kompromiss

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Kostja)REKLAAMTOODE OÜ11485058(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-10633

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-10633

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

REKLAAMTOODE OÜ hagi CREDITREFORM EESTI OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2016.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

CREDITREFORM EESTI OÜ apellatsioonkaebuse hind 1999,90 eurot ja REKLAAMTOODE OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 1886,59 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CREDITREFORM EESTI OÜ apellatsioonkaebus ja REKLAAMTOODE OÜ vastuapellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad

ja

(apellatsioonimenetluses vastustaja ja nende Hageja vastuapellant): REKLAAMTOODE OÜ (registrikood 11485058), tehinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastuvastustaja): CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820), tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Kirsipuu

Kohtuistungi toimumise aeg

10.03.2017.a

Istungil osalenud isikud

Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Kirsipuu ja hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Resolutsioon:

1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-10633

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.1.Kostja, CREDITREFORM EESTI OÜ tasub hagejale, REKLAAMTOODE OÜ-le hiljemalt 30.03.2017.a 3800 eurot. Selle summa tasumise korral loetakse kõik käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded lõppenuks.
1.2.Kostja avaldab, et ta ei tunnista hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet, kuid sõlmib kompromissi õigusrahu huvides.
1.3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2016.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot CREDITREFORM EESTI OÜ pangaarvele nr EE037700771001328913 (AS LHV Pank). Tagastada vastuapellandile pool vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot REKLAAMTOODE OÜ pangaarvele nr EE942200221040979792 (Swedbank AS). Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.16.07.2013.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlg 3905,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 12,92 eurot ning kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.06.2013.a kliendilepingu, mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale võla sissenõudmise teenust ning hageja kohustus osutatava teenuse eest tasuma. Hageja tellis hiljemalt 17.06.2013.a kostjalt teenuse, mille sisu oli võlgnevuse sissenõudmine FIE-lt HS. Kostja saatis 18.03.2014.a ehk enam kui 9 kuud pärast tellimuse kinnitamist hagejale e-kirja, milles märkis, et kuna võlgnik vaidleb, siis siit saab edasine soovitus olla vaid hagimenetlus. Seega soovitas kostja 18.03.2014.a hagejale kohtusse pöörduda FIE-lt HS võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja esitas hageja esindajana hagiavalduse FIE HS vastu kohtusse 27.11.2014.a ehk ligi poolteist aastat pärast tellimuse kinnitamist. Harju Maakohus tegi 11.05.2015.a otsuse (tsiviilasjas nr 2-14-61641), millega jättis hageja hagi HS vastu rahuldamata nõude aegumise tõttu. Ühtlasi mõistis kohus hagejalt välja HS menetluskulud summas 720 eurot. Ühtlasi tuvastas kohus, et hageja nõue FIE HS vastu aegus 31.12.2013.a. Hageja saatis 19.06.2015.a kostjale pretensiooni, milles esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ning palus kostjal kahju hüvitada, kuid kostja keeldus sellest. Hageja nõue võlgniku astu oli perspektiivikas ning see oleks õigeaegse sissenõudmise korral rahuldatud. FIE HS on teinud hagejaga koostööd, tellinud hagejalt arves nr 101054 märgitud tooted, tellitud tooted kätte saanud, tellitud tooted omakorda lõppkliendile üle andnud ja lõppkliendilt ka raha kätte saanud. Hageja ja FIE HS vahel oli sõlmitud töövõtuleping. FIE HS tellis hagejalt arvel nr. 101054 märgitud tooted, hageja valmistas kõnealused tooted ning andis need FIE HS-le üle. Seega täitis hageja oma lepingulised kohustused FIE HS ees. Samas ei täitnud FIE HS oma lepingust tulenevat kohustust ehk ei maksnud tellitud ja kättesaadud töö eest tasu. Kuivõrd FIE HS rikkus töövõtulepingust tulenevat raha maksmise kohustust, oli hagejal õigus nõuda sellise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi, tekkis hagejale järgmine kahju: põhinõue FIE HS vastu summas 949,47 eurot (ilma käibemaksuta 791,23 eurot), viivisenõue FIE HS vastu summas 949,47 eurot, kostjale tasutud arved seoses võlgnevuse sissenõudmisega FIE HS-lt kokku summas 1524 eurot (ilma käibemaksuta 1270 eurot), riigilõiv summas 175 eurot ning FIE HS kasuks välja mõistetud menetluskulud 720 eurot, kokku 3905,70 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja vastuväited

2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-10633

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja tellis kostjalt esialgselt võlgade sissenõudmise menetluse. Antud menetluse alla ei kuulunud kliendi nõuete kohtusse esitamine. Kohtuväliste nõuete menetluse juures ei ole oluline, kas nõue on aegunud või mitte. Hagejale on võimaldatud juurdepääs kostja virtuaalsele menetluskeskkonnale, kust on võimalik saada informatsiooni nõude menetlemise ja staadiumi kohta. Kostja teavitas hagejat aegumisest. Võlgniku suhtes oli menetluse jätkamise otsus vastu võetud hageja poolt ja hageja informeeris sellest kostjat 09.02.2014.a. Hageja volitas kostjat ennast kohtus esindama 30.04.2014.a, olles teadlik nõude vanusest, aegumisest, vastaspoole vastuväidetest ja kohtumenetlusega kaasnevatest riskidest. 14.01.2015.a on kostja jurist soovitanud hagejale kaaluda ka kompromissi sõlmimise võimalust seoses asja mahukuse ja keerukusega. Hageja vastas 27.01.2015, et on nõus lõpetama asja kompromissiga, kui võlgnik tasub põhivõla ja 500 eurot menetluskulude katteks. Kostja alustas 04.02.2015.a võlgniku esindajaga kompromissläbirääkimisi. Võlgniku vastustest tulenes, et ta oli kompromissist huvitatud ning seejuures tundes huvi hageja õigusabikulude suurusjärgu ja kompromissi kogukulu vastu. 11.02.2015.a viitega kompromissi läbirääkimistele, palus kostja jurist hagejal täpsustada, kui suures ulatuses soovib hageja õigusabikulude hüvitamist. Hageja vastas 12.02.2015.a, et nad pidasid juhatuse tasemel nõu koos raamatupidamisega ja soovivad 100% põhinõudest ja 100% menetluskuludest ning inkassotasu täies ulatuses. Sellise ettepanekuga vastaspool nõus ei olnud, tulemust ei saavutatud, kuna teise poole esindaja tahtis menetluskulude hüvitamist terves ulatuses ja ei olnud nõus midagi maksma. Maakohtu otsuse tegemise päeval saatis kostja hagejale e-kirja koos märkusega, et otsus on vaieldav ning tegi ettepanku kohtuda otsuse ja selle edasikaebamise arutamiseks, millele hageja ei vastanud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 07.12.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2419 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8 eurot ja viivise edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse punkti 2 ja muuta seda selliselt, et hüvitatava kahju summaks jääb 575,50 eurot ning muuta sellega seoses ka väljamõistetud viivist. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis välja käibemaksu ehk 304,80 euro väljamõistmise osas ning selles osas ka väljamõistetud viivise. Kostja palus muuta maakohtu otsuse menetluskulude jaotust vastavalt hagi rahuldamise uuele protsendile. Vastuapellatsioonkaebus
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata. Hageja palus menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastustajate seisukoht
6.Nii hageja kui ka kostja vastustajatena vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta vastaspoole apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse vastaspoole poolt vaidlustatud osas muutmata. Hageja nõustus üksnes sellega, et kuna hageja ei taotlenud käibemaksuga hüvitise väljamõistmist, siis selles osas on maakohus hüvitise välja mõistnud.

Menetluse käik

3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-10633

7.10.03.2017.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Nii hageja kui ka kostja palusid tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
9.Nii hageja kui ka kostja taotlesid kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuuluvad need taotlused rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Sellest pool, s.o 112,50 eurot tuleb apellandile tagastada. Vastuapellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Sellest pool, s.o 112,50 eurot tuleb vastuapellandile tagastada.
10.Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja