lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9842/42

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 09.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-9842/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2017
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamineVÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõisteVÕS § 1023 lg 1Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmineVÕS § 619Käsunduslepingu mõisteVÕS § 78Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-9842/80Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.01.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-322/23Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Pille Aver

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.märts 2017, Narva

Tsiviilasja number

2-16-9842

Tsiviilasi

N S hagi M P vastu võla ja viivise saamiseks 30.01.2017

Kohtuistung

38688,014 eurot

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: N S (ik XXX), lepinguline esindaja Andrei Matvejev , e-post: XXX Kostja: M P (ik XXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud N S kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.Välja mõista N S Eesti Vabariigi kasuks vähem tasutud riigilõiv 800 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank; nr EE221700017003510302 Nordea Bank; makse tegemisel märkida selgitusse: „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-16-9842“.Riigilõivu tasumisel tuleb kohtule esitada andmed, mis võimaldaksid kontrollida makse sooritamist. Kohtu selgitus Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.Saata kohtuotsus pärast jõustumist teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.N S esitas 27.06.2016 Viru Maakohtule hagi M P vastu põhivõla 35 481,30 eurot, võla sissenõudmiskulude 40 eurot ja viiviste saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja alates 13.04.2004 kuni 20.11.2015 kostja kontole Swedbankis regulaarselt rahaülekandeid kokku 36 613,54 eurot. Sellest on kostja hagejale tagastanud 1091,69 eurot. Kokku on hageja nõue kostja vastu 35 521,85 eurot.
3.10.03.2016 esitas hageja esindaja vahendusel kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles nõudis rahalise kohustuse täitmist põhivõla 35 481,30 euro ulatuses kahe kuu jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest arvates. Kostja sai avalduse kätte 11.03.2016. Seega oli laenu tagasimakse viimaseks tähtajaks 11.05.2016. Kostja nõudele ei vastanud. Nõue muutus sissenõutavaks alates 12.05.2016. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kinnitas, et rahasumma 36 613,54 eurot (keskmiselt 288 eurot kuus) laekus hageja kontolt tema kontole ajavahemikul alates 13.04.2004 kuni 20.11.2015. Hageja ja kostja elasid nimetatud ajaperioodil koos abieluvälises suhtes ning neil oli ühine majapidamine ja laps. Hageja nõusolekul ja soovil panustas kostja hageja poolt ülekantud raha poolte ühiselu vajadusteks ja huvides, sealhulgas täitis hageja eest erinevaid maksekohustusi (riiklikud maksud, omandimaksud, elatis poolte ühisele lapsele ja hageja lapsele varasemast kooselust). Kostja pole hagejaga laenu saamises kokku leppinud. Hageja elas kogu kooselu vältel kostjale kuuluvas korteris, kasutas selles olemasolevaid hüvesid ning sõi ühises lauas. Lisaks pidi kostja varustama hagejat riiete ja muude igapäevaeluks vajalike tarbeesemetega ning vajadusel andis hagejale taskuraha. Ühiselu selline korraldus oli eelkõige hageja huvides, sest tema majandamisoskused, kogenematus arvuti kasutamisel ning alkoholitarbimine oleksid pere viinud toimetulekuraskustesse. Kostjale tuli kooselu lõppedes raha tagasinõue üllatusena. Kostja arvestuse kohaselt täitis hageja 12 aastase kooselu jooksul perioodiliselt ülekantud rahaga ühise lapse igakuist ülalpidamiskohustust

miinimummääras kokku 20 000,48 eurot. Hageja eluasemekulud sama aja eest arvestatuna ühe inimese kohta kokku kostjale kuuluvas korteris moodustasid 2566,70 eurot. Lisaks täitis kostja hageja eest viimase erinevaid maksekohustusi kokku 867,43 eurot. Hageja toidukorvile kulus statistiliselt kokku 11221,50 eurot. Võttes arvesse, et mobiilside ja tervisega seotud kulutuste eest tasus aastate lõikes hageja eest kostja, ei piisanuks hageja poolt 12 aasta jooksul kostjale ülekantud 36 613, 54 eurost kõigi hageja vajaduste kandmiseks ning kostja kattis hageja vältimatud kulud lisaks hagejalt saadule täiendavalt oma sissetulekust.

5.Kõik summad, mida hageja pangakontole kandis, oli tasu kostja poolt hageja huvides kantud kulude eest ja kuulub tasaarvestamisele kostja poolt tehtud kuludega. Maakohtu seisukoht
6.Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja tegi alates 13.04.2004 kuni 20.11.2015 regulaarselt kostja kontole kokku 36 613,54 euro suuruse ülekande igakordse selgitusega "M P". 07.08.2004, 04.11.2004, 20.07.2005, 27.06.2009, 13.07.2009, 05.06.2010, 08.05.2011, 11.12.2011, 28.05.2013, 31.08.2013, 30.09.2013, 30.09.2013, 31.10.2013, 01.12.2013, 31.12.2013, 31.01.2014, 31.01.2014, 27.07.2015 on kostja hageja pangakontole kandnud selgitusega „N S“ 1 091,69 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et elasid koos kostjale kuuluvas korteris perioodil aprill 2004 kuni november 2015 abieluvälises suhtes ja neil on ühine, 2002.a sündinud, tütar A S.
8.Olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega pidi kostja käesolevas asjas tõendama, et tal oli alus hagejalt raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma.
9.Kostja vastuväidetest järeldab kohus, et poolte vahel puudus laenusuhe. Nende omavaheline õigussuhe on kvalifitseeritav käsundisuhtena, mille kohaselt täitis kostja hageja eest ja heakskiidul poolte ühiselu majandamis- ja lapsekasvatuskulusid hagejale kuuluvas osas ning maksis hageja arveid. Maakohus nõustub kostja seisukohaga.
10.Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Sama lõike 2 kohaselt käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.. Seega käsundisuhtele on omane see, et tasu käsundi täitmise eest saab käsundisaaja. Kohtule esitatud kostja kontoväljavõttelt (tl 129-146) nähtuvad hageja eest tehtud tarbimis- ja riiklikud maksed ja täidetud rahalised kohustused elatise näol, korteriühistu õiend (tl 127), registri tõend (tl 128). Hageja pole tõendanud, et on oma kohustusi täitnud muudest vahenditest, sealhulgas tasaarvestanud oma nõudeid kostja vastu. Sisuliselt pole hageja kostja vastuväiteid ümber lükanud üheski osas, sealhulgas ühiselu korraldust, lapse ülalpidamiskulude ja hageja toidukorvile tehtud kulutuste osas, ning tunnistajate kaudsetest ütlustest pole kohtul võimalik kuidagi tuvastada poolte tahet sõlmida laenuleping.
11.Kohus leiab, et poolte esiletoodud asjaoludel tekkis kostja ja hageja vahel käsundita asjaajamise suhe VÕS § 1018 lg 1 tähenduses, sest kostja täitis antud juhul kolmanda isikuna teise isiku kohustuse raha maksmise kohta (VÕS § 78). Asjaolu üle, et hageja ülalpidamiskohustus kooselu jooksul ühise lapse suhtes oli täidetud, vaidlust puudub.
12.Perekonnaseaduse § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Tõendeid hageja poolt ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui hagiavalduses esitatu ja mida kohus oleks saanud tõendina arvestada, hageja ei esitanud (kohus ei arvesta pärast kooselu lõppemist tehtud ülekandeid selgitusega „alimente A S“).
13.Eeltoodu alusel teeb kohus järelduse, et kostjal on hageja vastu nõudeõigus ja kostjal on õigus VÕS § 1023 lg 1 järgi nõuda, et hageja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused, mida hageja säästis seetõttu, et kostja kandis need tema eest. Kuna poolte vahel olid perekondlikud suhted ja ühine majapidamine, võis kostja pidada kulutuste tegemist hageja perioodiliste maksete arvel mõistlikult vajalikuks. Hageja laenulepingust tulenev nõue tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on õigeks võtnud hageja nõude 7000 eurot. Kohtuistungil 30.01.2017 ütles kostja, et „3-toalise korteri müügist jäi 7000 eurot , mida pakkusin hagejale, aga pärast keeldumist kulutasime remondile“. Kohtu hinnangul peab kostja õigeksvõtt hageja nõudes olema sõnaselgelt õigeksvõtuna ka istungiprotokolli kantud. Praeguses vaidlusasjas kostja ei võta öelduga õigeks , et on saanud hagejalt laenu 7000 eurot, vaid, et raha kulutati remondiks.
14.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Samuti on Viru Maakohtu 05.09.2016 kohtumäärusega antud N S menetlusabi riigilõivu tasumisest osaliseks vabastamiseks, kohustades N.S tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivust 1000 eurot esimese osamaksena 200 eurot 05.10.2016 ja ülejäänud 800 eurot 200-euroste osamaksetena nelja kuu jooksul alates 05.11.2016 iga kuu 5.kuupäevaks. Kohtule nähtavalt on N S tasunud riigilõivust esimese osana 200 eurot, ülejäänud 800 euro ulatuses laekumised puuduvad. Kohus mõistab N S riigilõivu tasumata osas, s.o 800 eurot, riigituludesse välja.

/digiallkiri/ Kohtunik 09.03.2017

KOHTUOTSUS

ON

OSALISEL

RINGKONNAKOHTU 12.01.2018 KOHTUOTSUSEGA.

TÜHISTATUD

TARTU

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja