Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2017.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-9656
Tsiviilasi
Urmas Kingu (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri hagi Henri Kingu vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Tsiviilasja hind
4000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Urmas Kink
(pankrotis,
isikukood
Pankrotihaldur Anne Tammer [email protected])
(e-post
Kostja Henri Kink (isikukood XXXXXXXXXXX,
Esindaja Urmas Kink Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2016. a, kirjalik menetlus
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
korteriomandil kitsendused kasutusõiguse osas ning kohustused kommunaalmaksete näol. Kohtutäitur oleks saanud juba 2010-2013 1⁄4 korteriomandi võõrandada, kuid ei pidanud seda otstarbekaks. Pankrotimenetluses tuvastas kohus, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg on 2008. aasta, kui Eesti Vabariigi nõue muutus sissenõutavaks. Seega ei muutunud võlgnik maksejõuetuks korteriomandi võõrandamise tulemusel. Korteriomandi saamisega kaasnes kostjal kohustus tasuda 1⁄2 igakuistest kommunaalmaksetest, aastate jooksul on ta tasunud umbes 2400 eurot. Kommunaalmaksete tasumise kohustus tekkis pärijate vahelisel kokkuleppel pärandi jagamisel, kui võlgnik sai 1⁄4 korterist talle ette nähtud 1/6 asemel. Korteri tegelikuks pärijaks pidanuks olema algusest peale kostja, kuid pärandaja ei jõudnud teha testamenti. Korter vajab ulatuslikku kapitaalremonti, see on koormatud tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kolmanda isiku kasuks. 1⁄4 korteriomandi hind ei ületa paarisadat eurot. Varasemas pankrotimenetluses asuti seisukohale, et vara tagasivõitmine ei ole võimalik ega otstarbekas. Samuti fikseeriti jaotusettepanekus, et jaotamisele kuuluvat pankrotivara ei ole ning teistelt isikutelt vara saada ei ole.
3/5
ole vaidlust selle üle, et kostja on võlgniku poeg ja PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt võlgniku lähikondne. Tulenevalt PankrS §-st 111 lg 1 p 2 tuleb kostjal või võlgnikul (kes on praeguses menetluses kostja esindaja) tõendada, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Hoolimata kohtu ettepanekust kostja seda tõendanud ei ole. Kohus ei ole võlgniku pankrotimenetluses asunud seisukohale, et maksejõuetus tekkis juba 2008. aastal, määrusest nähtuvalt on see ajutise pankrotihalduri hinnang. Lisaks selgitab kohus, et kui kohus oleks ka 18.06.2015 määruses sellise asjaolu tuvastanud, ei oleks see käesolevas menetluses otsuse tegemise aluseks. Teises tsiviilasjas jõustunud otsus või määrus on kohtule dokumentaalse tõendina järgimiseks kohustuslik ainult resolutsiooni osas. Kuna kostja ei ole vastupidist tõendanud, eeldab kohus, et kinke tõttu muutus kostja maksejõuetuks. Kostja ei ole näidanud, et võlgnikul oleks jäänud peale kinkimist vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgnik kinkis ära oma kinnisvara, loeb kohus, et kinkega kahjustati võlausaldajate huve. Kostja oleks saanud tõendada huvide kahjustamata jätmist, kui ta oleks esitanud tõendid kaasomandiosa hinna ning sellega seotud kulude kohta. Kohtul oleks olnud võimalik asuda seisukohale, et korteriomandiga seotud kulutused ületavad selle müügist saadavat kasu ning seega ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Kohus andis kostjale tähtaja vastavate tõendite esitamiseks ning pikendas kostja taotlusel tähtaega, kostja vajalikke tõendeid ei esitanud. Kostja väited, et korter vajab ulatuslikku kapitaalremonti ning 1⁄4 korteriomandi hind ei ületa paarisadat eurot, on tõendamata. Seega lähtub kohus eeldusest, et kaasomandil on olemas mingi väärtus (hageja väitel on selle hind 4000 eurot) ning kinkega kahjustati võlausaldajate huve. Väide, et korteri tegelikuks pärijaks pidanuks olema algusest peale kostja, kuid pärandaja ei jõudnud teha testamenti, ei ole asjakohane. Kohus leiab seega, et PankrS § 111 lg 1 p 2 toodud eeldused on täidetud ning 29.01.2013 kinkeleping tuleb tunnistada kehtetuks. Kuna seaduse eesmärk on ära hoida omandiõiguse üleminek, on PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel kehtetu ka 29.01.2013 sõlmitud asjaõigusleping.
tunnistajana üle kuulata. Lisaks ei saa korteriomandi väärtust tõendada tunnistaja ütlustega. Korteriomandi pärimine, ajalugu jms ei ole antud vaidluse lahendamiseks asjakohane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.