lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-2681/50

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-2681/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1895
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 417 lg 2, 4Kaja lahendamineTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätminePankrS § 109 lg 1PankrS § 111 lg 1PankrS § 116 lg 2PankrS § 119TsMS § 394Kostja vastus hagileTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 415 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)C-339/07C-328/12

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-2681/28Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.08.20162-15-2681/61Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.09.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-61833/50Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-2681

Tsiviilasi

DZ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi TV, AE ja OÜ Standart Invest Estonia vastu tehingute tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. detsembri 2016 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TV määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: DZ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu Kostja I: TV (sündinud XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja II: AE (sündinud XX.XX.XXXX) Kostja III: OÜ Standart Invest Estonia (registrikood 12314399)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 23. detsembri 2016 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta ning saata asi maakohtule kaja uueks lahendamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
TsMS § 465 lg 1Määruse sisu
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 75 lg 1Kohtualluvuse kontrollimine
TsMS § 97 lg 1Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
1.
DZ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok esitas 19.02.2015 Harju Maakohtule hagi TV, AE ja OÜ Standart Invest Estonia vastu tehingute tagasivõtmiseks. Maakohus rahuldas 16.08.2016 hagi tagaseljaotsusega, kuna kostjad ei vastanud hagiavaldusele.
2.TV esitas 01.11.2016 maakohtu otsuse peale kaja ja 29.11.2016 selle täpsustuse, paludes taastada tsiviilasja nr 2-15-2681 menetlus ja jätta hagi läbi vaatamata väära kohtualluvuse tõttu.
3.Kaja kohaselt rikkus maakohus tagaseljaotsuse tegemisega menetlusõiguse norme. Kostja I esitas 27.04.2016 kohtule taotluse kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis taotluse tähelepanuta. Esitatud hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaolude osas õiguslikult põhjendatud. Kohtulahend on vastuolus õigusemõistmise ja kostja õigustatud huviga. Kohus pidi jätma hagi rahuldamata.
4.Hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegeleda ja seetõttu ei lahendata menetlusse võtmisel üldjuhul ka hageja nõudega seonduvaid keskseid küsimusi. Hagi tuleb väära kohtualluvuse tõttu jätta läbi vaatamata. Kuna kostja I elab Tšehhis, ei ole Eesti kohus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 5 lg 1 kohaselt pädev asja lahendama. Samuti jättis kohus kindlaks tegemata Vene Föderatsiooni ja Tšehhi õiguse abieluvaralepingu ja vara jagamise lepingu täitmise kohta.
5.Hageja palus jätta taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja tsiviilasja nr 2-15-2681 menetluse taastamata. Pankrotihalduri hagi tehingute tagasivõitmiseks allub maksejõuetusmenetluse määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1215/2012) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) alusel Harju Maakohtule. Venemaal sõlmitud abieluvaralepingule ei saa tugineda suhetes kolmandate isikutega. Abieluvaralepingut ei ole Eestis registreeritud ega notariaalselt tõestatud. Kostja I ei toonud kajas välja mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ega esitanud koos kajaga vastust hagile. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
7.Määruse põhjenduste kohaselt võttis kohus hagi 21.04.2015 määrusega menetlusse. Kostja I sai hagimaterjalid koos asja menetlusse võtmise määrusega kätte 19.04.2016. Hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg oli seega 04.05.2016. Kostja I palus 02.05.2016 vastuse esitamise tähtaega pikendada. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 16.08.2016, so ca 4 kuud pärast hagimaterjalide kättesaamise kinnituse saamist. Kostja I ei esitanud vastust hagiavaldusele, kuigi kohus edastas kostjale I 06.06.2016 e-kirjaga tagaseljaotsuse tegemise hoiatuse.
8.Kuna kostja I 01.11.2016 esitatud kaja ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, andis kohus talle tähtaja selgitada, mis takistas tal ca 4 kuu jooksul pärast hagimaterjalide kättesaamist hagile nõuetekohaselt vastamast, samuti põhistada kajas märgitut, et hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaolude osas õiguslikult põhjendatud. Kohus kohustas kostjat I lisama kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (TsMS § 394 vastus hagile koos lisadega). Lisaks tuli selgitada, millisel põhjusel ei ole kostja I enda poolt kohtule avaldatud kontaktidele, s.o e-post: XXX saadetud menetlusdokumentidele vastanud. Kostja I esitas 29.11.2016 taotluse jätta hagiavaldus läbi vaatamata vale kohtualluvuse tõttu ja selgitas, et ta ei kasuta e-posti aadressi XXXru.
9.Kostja I selgitus, et ta ei kasuta e-posti aadressi XXX ei ole usutav, kuna ta on ise kohtule selle e-posti aadressi andmed esitanud (kajas ja selle täienduses).
10.Hagi oli hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulus rahuldamisele pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 p 4, PankrS § 116 lg 2, PankrS § 111 lg 1 p 2 koostoimes PankrS § 109 lg 1 ja PankrS § 119 lg-ga 1. Hagiavalduse ja selle lisade järgi võõrandas pankrotivõlgnik 13.11.2012 tasuta talle kuuluva ühisomandi osa kinnisasjast XXX, Tallinn kostjale I, kes oli võlgniku abikaasa. 11.10.2012 võõrandas pankrotivõlgnik tasuta kostjaga I ühisomandisse kuuluva XXX küla, Alatskivi vald, Tartu maakond asuva XXXXX kinnistu kostjale II. 25.10.2012 sõlmisid kostja II, keda esindas võlgnik ja kostja III, keda esindas võlgnik, XXXXX kinnistu kinkelepingu ja asjaõigusliku lepingu, mille alusel läks XXXXX kinnistu omandiõigus tasuta üle kostjale III. Kostja II on kostja III osanik ja võlgnik selle juhatuse liige. Seega võõrandas võlgnik kinnisasjad oma lähikondsetele, et vältida võlausaldajate nõuete rahuldamist. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja veenev, täidetud on ka muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Hagiavaldusest nähtuvad selged nõuded, nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendavad tõendid. Hagist nähtub, millised on hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud. Hagi õigusliku põhjenduse osas esitatud vastuväited kaja põhistamiseks on käsitletavad sisuliste vastuväidetena hagiavaldusele, hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid.
11.Õige ei ole kostja I seisukoht, et hagi ei allu Harju Maakohtule. Brüsseli I bis määruse art 1(2)(b) alusel ei kohaldata seda pankrotimenetluse suhtes. Antud asjas tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse määrus), mille artikli 3(1) alusel on maksejõuetusmenetluste algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Võlgniku pankrotimenetlus algatati Eestis, kuna siin asub tema põhihuvide kese. Euroopa Kohus leidis 12.02.2009 kohtuotsuses nr C-339/07 (Christopher Seagon versus Deko Marty Belgium NV), et maksejõuetusmenetluse määruse artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtud, mille territooriumil algatati maksejõuetusmenetlus, on pädevad arutama maksejõuetusel põhinevat tagasivõitmise hagi isiku vastu, kelle registrijärgne asukoht on teises liikmesriigis. Sellele viitab ka Euroopa Kohtu 16.01.2014 otsus kohtuasjas nr C-328/12 (Ralph Schmid versus Lilly Hertel). Hagi mitme kostja vastu võib hageja valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi (TsMS § 97 lg 1). Seega allub hagi Eesti kohtutele.
12.Kostja I ei esitanud kohtule tähtaegselt TsMS § 394 kohast vastust hagile koos lisadega, kuigi kohus pikendas kostjale I antud tähtaega korduvalt. Kostja I esitas vastuväite kohtualluvusele, mis ei ole antud juhul hagi vastusena tsiviilasjas menetluse taastamiseks piisav. Kuna kostja I ei kõrvaldanud kaja puudusi tähtaegselt, puudus kostjal I mõjuv põhjus tähtaegselt hagile vastamata jätmiseks ja TsMS § 415 lg 1 kohaselt alus kaja esitamiseks. Määruskaebus
13.Kostja I palub maakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasja menetluse.
14.Kohus tegi tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagiavaldusele, kuigi kostja I oli esitanud menetlustähtaja pikendamise taotluse, mille kohus jättis lahendamata. Kostja I ootas põhjendatult kohtult vastust oma taotlusele.
15.Kohtuotsus on vastuolus õigusemõistmise ja kostja õigustatud huviga. Hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaolude osas õiguslikult põhjendatud.
16.Maakohus jättis hindamata kostja I väited selle kohta, et ta ei kasuta e-posti aadressi XXX ja ta nimetas selle aadressi kohtule esitatud menetlusdokumendis ekslikult, kuna see oli kajastatud kohtulahendis. Kostja I ei ole seda aadressi kohtule avaldanud. Kohtu järeldus,

et kostja I selgitused ei ole usaldusväärsed, on ekslik. Kohus jättis tähelepanuta kostja I väite, et ta sai menetlusdokumendid kätte 19.04.16 ja 13.10.16 Tšehhi kohtu kaudu. Kohus ei täitnud TsMS §-s 3111 sätestatud nõudeid menetlusdokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks ja neid ei ole kostjale I kätte toimetatud. Kostjale I menetlusdokumentide kättetoimetamisel tuli lähtuda TsMS §-dest 316 ja 3161.

17.Kohus jättis sisuliselt lahendamata kostja I taotluse hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Kuna hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegeleda, ei lahendata menetlusse võtmisel üldjuhul hageja nõudega seonduvaid keskseid küsimusi. Erandlik on rahvusvahelisse kohtualluvusse puutuv, mille kindlakstegemiseks võib kohtul TsMS § 75 lg 1 järgi olla vajalik analüüsida ka hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja selle aluseks olevaid asjaolusid. Seejuures tuleb aga piirduda ulatusega, mis on vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks. Euroopa Liidus reguleeritakse rahvusvahelise kohtualluvuse küsimusi tsiviilasjades Brüsseli I määrusega, mille art 4 lg 1 kohaselt hagetakse isikuid, kelle alaline elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutes. Isikuid, kelle elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, saab hageda teises liikmesriigis üksnes määruses sätestatud korras. Kuna kostja I elukoht on Tšehhis, võiks Eesti kohus lahendada kostja I vastu esitatud hagi üksnes juhul, kui selline võimalus tuleneb Brüssel I määrusest. Hindamaks, millises kohtus tuleb vaidlus lahendada, pidi maakohus selgitama, kuidas määratleb Vene Föderatsiooni ja Tšehhi õigus abieluvaralepingu ja vara jagamise lepingu täitmise kohta. Kuna kohus seda ei teinud, kohaldas ta vääralt Brüssel I määrust ja eiras põhjendamiskohustust. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I määruse art 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Kui peaks selguma, et kostja elukoht ei ole teises liikmesriigis, võib kohtualluvus tuleneda ka Brüsseli I määruse art 16 lg-st 2.
18.Kuna hagi ei olnud veenev ja hagi rahuldamine ei olnud põhjendatud, tuli kohtul jätta hagi rahuldamata. Maakohus jättis arvestamata, et kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Seega tuleb kaja lahendamisel hinnata, kas hagi on veenev. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Maakohus ei analüüsinud tagaseljaotsuse tegemisel ka hageja menetluskulude põhjendatust, mis on vastuolus seadusega.
19.Kostja I esitas kajas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning omapoolsed põhjendused ja tõendid (sisuliselt vastuse hagiavaldusele), millega maakohus ei arvestanud. Kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Kuna maakohus seda ei teinud, rikkus ta oluliselt menetlusnorme ja menetlus tuleb taastada. Vastus määruskaebusele
20.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Edasine menetluse käik

21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

22.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja kaja saata uueks lahendamiseks maakohtule.
23.Maakohus rahuldas käesolevas asjas hageja hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 3 ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esitas maakohtu otsuse peale menetluse taastamiseks kaja.
24.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kohus võib TsMS § 444 lg 3 järgi teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Riigikohtu selgituste kohaselt peab ringkonnakohus juhul, kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-129-14 p 11).
25.TsMS § 407 lg 1 kohustab kohut kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Hagi õiguslikku põhjendatust peab kohus omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6-14 p 12).
26.Maakohus ei ole kaja lahendamisel eeltoodust juhindunud. Kaja lahendamise määrus ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa. Määruses ei ole hageja esitatud asjaolusid seostatud õigusnormidega, milliste alusel saab hageja nõuet tagaseljaotsusega rahuldada, st hagi õiguslik põhjendatus on kontrollimata. Selleks ei saa pidada PankrS paragrahvide loetelu märkimist. Samuti ei ole kohus määruses käsitlenud kõiki kajas esitatud väiteid.
27.Maakohtul tuleb kaja uuesti lahendada, arvestades eeltoodud juhiseid, st lahendada kaja määrusega, mis sisaldab tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohta. Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium