Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
3-2-1-138-05 Tartu, 8. detsember 2005. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtutäitur Marek Laanemetsa kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 28. märtsi 2005. a otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a määrus tsiviilasjas nr 22/973/05 Kohtutäitur Marek Laanemetsa erikaebus 21. november 2005. a. Jätta erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a määrus muutmata.
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on seadusandja sõnaselgelt sätestanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse korras võivad kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitada võlgnik ja sissenõudja. Täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile ei ole kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise võimalust ette nähtud. Täitemenetluse eesmärgiks on kehtiva täitedokumendi alusel võlausaldaja nõude rahuldamine võlgniku vara arvel. Seega on täitemenetluses huvitatud isikuteks võlausaldaja, kelle huviks on see, et tema nõue saaks täidetud, ning võlgnik, kelle vara arvel täitmine toimub. Kohtutäitur on täitemenetluses avalikke ülesandeid täitev ametiisik, kelle ülesandeks on täiteasja menetlemine täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtuvalt. Kohtutäitur on huvitatud isikuks vaidluses, kus nõutakse tema otsuse tühistamist. Käesolevas asjas ei vaidlustatud M. Laanemetsa poolt kohtutäiturina täitemenetluses tehtud otsust, vaid tühistati kohtutäitur K. Põltsi otsusega osaliselt M. Laanemetsa poolt varasemas täitemenetluses tehtud toimingud. Kuna täiteasja menetlemine on ühelt kohtutäiturilt teisele üle antud, ei puuduta täiteasjas nr 032/22/1272 tehtavad otsustused M. Laanemetsa ega mõjuta M. Laanemetsa õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole TMS § 77 lg 1 põhiseadusega vastuolus. TMS §-s 77 sätestatud kohtutäituri tegevuse peale edasikaebamise korras ei ole seaduse lünka ühe kohtutäituri menetlusest teise menetlusse üle antud täiteasjas tehtud kohtutäituri otsuste suhtes varasemale kohtutäiturile kaebeõiguse andmata jätmisel, vaid TMS §-s 77 sisalduv ongi seadusandja tahe. Kohtutäitur ei kanna isiklikku vastutust teise kohtutäituri tehtud otsuste eest. Kui kohtutäituri vastu esitatakse kahju hüvitamise nõue, saab ta selles menetluses esitada kõik oma vastuväited.
õiguspärasust puudutavad vaidlused peavad olema lahendatud enne võimalikke kahju hüvitamise vaidlusi, kuna hüvitamise kohustus sõltub täitemenetluse õiguspärasusest.
ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist) kehtib ka juhul, mil täitedokument antakse ühelt kohtutäiturilt teisele kohtutäiturile üle mitte ametist vabastamise tõttu, vaid muudel seadustes ettenähtud alustel. Täitedokumendi ühelt kohtutäiturilt teisele üleandmise põhijuhtumid lisaks KTS §-s 161 sätestatud ametist vabastamisele on kehtivate seaduste kohaselt veel võlgniku lahkumine teise kohtutäituri tööpiirkonda (TMS § 27 lg 2), kohtutäituri taandamine (TMS § 38), täitedokumendi üleandmine sissenõudja poolt teisele kohtutäiturile (TMS § 37). Ainuüksi täitedokumendi üleandmine ei saa vabastada kohtutäiturit vastutusest, kui ta on täitedokumenti täites rikkunud täitemenetluse seadustikus ettenähtud menetlusreegleid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.