lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-18-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 23.03.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-18-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
23.03.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2461
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 95 lg 1, 3Koormatiste lõppemineTsMS § 333 lg 1Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaAÕS § 57 lg 1Ebaõige kanneAÕS § 92 lg 1Vallasomandi tekkimine üleandmisegaTsÜS § 66 lg 5Vara mõisteAÕS § 65Ebaõige kande parandamineAÕS § 90Valdaja omandi eeldusAÕS § 93Omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (19)

lahend.ee
2-25-13024/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.11.20252-23-16045/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.08.20252-23-13793/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.08.20242-22-113421/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus04.05.20232-16-13041/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.08.20172-15-4945/36Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval07.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-18-05 Otsuse kuupäev Tartu, 23. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Janina Krohmali hagi AS Hansa Liising Eesti vastu omandiõiguse tunnustamiseks, kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamiseks, Janina Krohmali, Jelena Krohmali ja Aleksei Krohmali kaasomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks ning omandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1224/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Janina Krohmali kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2004. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Jelena Krohmalile 3. novembril 2004. a Janina Krohmali kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 1000 (üks tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Janina Krohmal palus 25. märtsil 2002. a esitatud hagis AS Hansa Liising Eesti vastu tunnustada tema ja tema ning Konstantin Krohmali laste ning pärijate Jelena Krohmali ning Aleksei Krohmali omandiõigust xxxxxxxxx xxxxxxx xx-xx asuvale korteriomandile (2/3 Janina Krohmal, 1/6 Jelena Krohmal ja 1/6 Aleksei Krohmal), kustutada kinnistusraamatusse tehtud kanne kostja kohta, kanda hageja omanikuna kinnistusraamatusse ja nõuda korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja.
2.
EES § 214 lg 5
TsMS § 242 lg 1Tõendist loobumine
TsMS § 330Avalduste esitamise tähtajad
TsMS § 363Hagiavalduse sisu
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 77 lg 1Asja kohtualluvuse muutumine
TsMS § 80 lg 1Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvus
3-2-1-94-13
Riigikohus
03.10.2013
2-10-30959/60Tallinna Ringkonnakohus26.02.2013
2-02-56/103Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.06.2012
2-07-35034/78Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.06.2012
2-08-54221/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.12.2011
2-08-54221/47Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja23.05.2011
2-07-51142/28Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja18.12.2009
2-05-361/9Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja08.01.2008
3-2-1-72-07Riigikohus20.06.2007
3-2-1-132-06Riigikohus15.01.2007
3-2-1-61-05Riigikohus10.06.2005
3-2-1-49-05Riigikohus17.05.2005
3-2-3-6-05Riigikohus04.05.2005
Hagiavalduse põhjenduste kohaselt erastas hageja abikaasa Konstantin Krohmal xxxxxxxxx xxxxxxx xx-xx asuva korteri 11. juulil 1995. a. K. Krohmal suri 16. mail 2001. a. 13. juulil 1999. a müüs Valeri Aasmaa K. Krohmali nimel vaidlusaluse korteri Valeri Paltsevile. 19. augustil 1999. a müüs V. Paltsev korteri Inna Jegorovale. 26. augustil 1999. a müüs I. Jegorova korteri Urmo Männile.
17.augustil 2000. a müüs U. Männi korteri Aleksandr Modinile. 3. juulil 2001. a müüs A. Modin korteri AS-le Hansa Liising Eesti. 12. novembri 2001. a kinnistamisavalduse alusel kanti AS Hansa Liising Eesti 19. veebruaril 2002. a kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Hageja leidis, et 13. juuli 1999. a tehing sõlmiti võltsitud volikirja alusel ning seetõttu on korteri müügileping ja asjaõiguskokkulepe tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 103 alusel tühine. Kuivõrd korteri võõrandamine toimus vallasvarana asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1 järgi ja korter võõrandati omaniku K. Krohmali tahte vastaselt riisumise teel, ei ole omandiõigus korterile AÕS § 95 lg 3 alusel kostjale üle läinud. Korter tuleb TsÜS § 66 lg 5 alusel hagejale tagastada. Kuna korteri müügileping on tühine ja korteri valdus ei ole kostjale üle läinud, ei ole kostja kui omaniku kohta tehtud kanne kinnitusraamatus õige ja see tuleb parandada.
3.Kostja vastuväidete kohaselt omandas ta korteri A. Modinilt ning seetõttu ei oma omandiõiguse

seisukohalt õiguslikku tähendust asjaolu, et V. Paltsev ei saanud korteri omanikuks. 17. augustil 2000. a sõlmitud lepingu p-st 5 nähtuvalt leppisid U. Männi ja A. Modin kokku, et korteri omand läheb ostjale üle lepingu allakirjutamisega. Müüja kinnitas, et korteri suhtes puuduvad kolmandatel isikutel õigused, v.a üürileping K. Krohmaliga. A. Modin võttis üle kõik nimetatud üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. U. Männi loovutas sellega A. Modinile üürilepingu esemeks oleva korteri väljanõudeõiguse üürilepingu lõppemisel või lõpetamisel. Kuna korter oli K. Krohmali otseses valduses, omandas A. Modin korteri AÕS § 93 järgi väljanõudeõiguse loovutamisega. 13. juuli 2001. a lepingus avaldas A. Modin, et tema ja K. Krohmali vahel on sõlmitud üürileping, mille tähtaeg lõppes 27. novembril 2000. a. Kuivõrd korter oli K. Krohmali abikaasa valduses, lepiti kokku, et müüja kohustub korter vabastama kahe nädala jooksul. Lepingus sisalduva asjaõiguskokkuleppe kohaselt loeti omandiõigus kostjale üleläinuks lepingule allakirjutamisega. A. Modin loovutas kostjale vaidlusaluse korteri väljanõudeõiguse. AÕS § 93 kohaselt omandas kostja korteri omandiõiguse ja kaudse valduse. Kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja ei ole kinnistamisavaldust esitanud. Nõue ebaõige kande kustutamiseks ei ole põhjendatud, sest AÕS § 57 lg-s 1 sätestatud asjaolu, mis tingiks kande ebaõigsuse, ei esine. Vaidlusalune korter on siiani hageja valduses, mistõttu on tema nõue korteri väljanõudmiseks alusetu.

4.Tallinna Linnakohtu 4. mai 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kostja omandas vaidlusaluse korteri vallasjasjana A. Modinilt
3.juulil 2001. a sõlmitud müügilepingus sisalduva asjaõiguslepinguga õiguslikul alusel. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust vaid see, kas A. Modin oli vaidlusaluse korteri omanik või juhul, kui ta seda ei olnud, kas tema kui mitteomaniku käsutustehing on kehtiv. U. Männi ja A. Modin leppisid 17. augustil 2000. a sõlmitud lepingus kokku üürilepingu alusel kasutatava korteri omandiõiguse üleminekus. A. Modin omandas korteri AÕS § 93 järgi väljanõudeõiguse loovutamisega. A. Modin ja AS Hansa Liising Eesti leppisid 3. juulil 2001. a sõlmitud lepingus kokku, et korter jääb kaheks nädalaks müüja otsesesse valdusesse ning korteri suhtes on sõlmitud üürileping K. Krohmaliga tähtajaga kuni 27. november 2000. a. Kostja omandas korteri väljanõudeõiguse loovutamisega AÕS §-de 93 ja 94 alusel. Kostja on õigesti kinnistusraamatusse kantud ja sellega tekkis tema kinnisomand. Puuduvad alused hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Asjas ei saa kohaldada AÕS § 95 lg-t 3, sest korter ei ole hagejalt varastatud, kadunud ega muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Korter on senini hageja valduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 1 puudub hagejal õigus esitada kohtusse nõudeid täiskasvanud laste eest. Sellised nõuded tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2004. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei korranud TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt linnakohtu otsuse põhjendusi. Linnakohus leidis õigesti, et A. Modin omandas 17. augustil 2000. a sõlmitud lepinguga korteri U. Männilt AÕS § 93 järgi väljanõudeõiguse loovutamisega. Tehingu tegemise ajal kehtinud elamuseaduse (ES) § 34 kohaselt jäi eluruumi omandiõiguse või valduse üleminekul teisele isikule

varem sõlmitud üürileping jõusse ka uue omaniku või valdaja suhtes. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli kostja võõrandamistehingu sõlmimisel ja kaudse valduse omandamisel heauskne. Kostja sai heauskse omandajana korteri omanikuks tulenevalt AÕS §-dest 93 ja 94. AÕS § 95 lg 3 on kohaldatav juhul, kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Nimetatud säte peab silmas üksnes otsest valdust. Omanik, kes ise teostab tegelikku võimu asja üle, on otsene valdaja ja temalt ei saa olematut kaudset valdust tema tahte vastaselt ära võtta. Tuvastatud on, et hageja peab ennast korteri omanikuks, oli selle otsene valdaja ja temalt ei ole valdust tema tahte vastaselt ära võetud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud V. Paltsev vaidlusaluse korteri omanikuks asjaõiguslepingu puudumise tõttu, sest notariaalne volikiri, millega V. Aasmaa esindas müügilepingu sõlmimisel K. Krohmalit, oli võltsitud ja tehing seetõttu tühine. V. Paltsevilt kui mitteomanikult võis korteri heauskselt omandada I. Jegorova, kuid AÕS § 95 lg 1 mõtte kohaselt on oluline, kas I. Jegorova sai korteri oma valdusesse. Kuna V. Paltsev ei olnud õigustatud omandit üle andma ning korter ei läinud I. Jegorova valdusesse, ei ole I. Jegorova korterit omandanud AÕS § 95 lg 1 mõttes ning tal puudus õigus korterit käsutada. I. Jegorova ei olnud mitteomanikuna õigustatud omandit üle andma ning korter ei läinud U. Männi valdusesse, seega ei omandanud U. Männi korterit.
7.Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Modin omandas korteri U. Männilt väljanõudeõiguse saamisega. Vallasomand ei teki lepingu allkirjastamisega, vaid AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasasja üleandmisega, mida ei toimunud.
8.Ringkonnakohus tugines vääralt ES §-le 34 ja märkis, et varem sõlmitud üürileping jääb kehtima ka uue omaniku suhtes. Seda sätet ei ole asjas võimalik kohaldada, sest K. Krohmali ja U. Männi vahel ei olnud üürilepingut sõlmitud. Väljanõudeõiguse loovutamise seisukohast omab üürisuhte olemasolu tähtsust, sest selleks oleks vaja, et korter oleks olnud K. Krohmali otseses valduses. Kuivõrd kostja rajas oma vastuväited asjaolule, et korter omandati väljanõudeõiguse loovutamisega, tulnuks tal esitada üürileping. Käesoleval juhul ei ole valdus ega ka omandiõigus A. Modinile üle läinud, seega ei läinud talle üle ka üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Seega ei ole õige kohtute järeldus, et üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga loovutati ka väljanõudeõigus A. Modinile. Kui U. Männi ei olnud õigustatud korteri käsutustehingut tegema ning korter ei läinud A. Modini valdusesse, ei omandanud viimane korterit AÕS § 93 alusel ning tal puudus õigus teha korteriga käsutustehinguid.
9.Ka kostja omandas korteri mitteomanikult ning tuleb vastata küsimusele, kas ta omandas korteri heauskselt. Hageja arvates ei ole kostja korterit AÕS § 93 järgi väljanõudeõigusega omandanud. Väljanõudeõigusega saab korterit omandada siis, kui see on kolmanda isiku valduses. 3. juuli 2001. a lepingu kohaselt lõppes võõrandaja ja K. Krohmali vahel üürileping 27. novembril 2000. a. Korter ei olnud seega enam kolmanda isiku valduses, mis välistab korteri omandamise väljanõudeõiguse

loovutamise kaudu. Asjas ei ole kohaldatav AÕS § 95 lg 3, sest korter on hageja valduses kuni käesoleva ajani.

10.Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kassatsioonkaebuse väited ei kummuta kohtute järeldust, et vaidluse lahendamise seisukohalt omab tähtsust üksnes asjaolu, kas A. Modin oli korteri võõrandamise ajal vastustajale korteri omanik ning juhul, kui ta korteri omanik ei olnud, kas tema kui mitteomaniku käsutustehing on kehtiv. Kohtud on õigesti leidnud, et kostja omandas korteri vallasasjana AÕS § 93 järgi. Kostja omandas eluruumi väljanõudmise õiguse nii võõrandaja (kaudse valdaja) kui ka hageja (otsese valdaja) vastu. Kostja märkis täiendavalt, et esimese astme kohus jättis hagi rahuldamata ka sel alusel, et hageja esitas nõudeid oma täiskasvanud laste eest, kes ei olnud protsessiosalised ning kes mingeid nõudeid ei esitanud. Selles osas ei ole hageja esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.
11.Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde ning palus kostjalt välja mõista hageja kassatsiooniastmes kantud kohtukulud summas 11 210 krooni. Lisaks leidis ta, et ringkonnakohtu otsus tuleks tühistada ka TsMS § 333 lg 1 p 3 alusel.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ja asi saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kohtud on tuvastanud, et korteri omandas 11. juulil 1995. a erastamise teel vallasasjana hageja abikaasa K. Krohmal, kes suri 16. mail 2001. a. Ringkonnakohus jättis hagi omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata põhjendusel, et kostja on korteri omandiõiguse ja kaudse valduse saanud A. Modinilt AÕS § 93 järgi ning omandanud korteri heauskse omandajana AÕS §-de 93 ja 94 alusel. Kohtute põhjenduste kohaselt omandas A. Modin korteri vallasasjana U. Männilt AÕS § 93 järgi väljanõudeõiguse loovutamisega.
14.Esmalt jääb apellatsioonikohtu otsusest arusaamatuks, kas ringkonnakohtu arvates omandas kostja korteri heauskselt mitteomanikult AÕS § 95 järgi või siiski korteri omanikult. Samuti jääb arusaamatuks, kas ringkonnakohtu arvates toimus omandamine AÕS § 93 või 94 asjaoludel. Kui kostja omandas korteri omanikult, st isikult, kes oli õigustatud omandit üle andma, siis ei teki üldse heauskse omandamise küsimust. Olenemata sellest, kuidas ringkonnakohtu arvates kostja korteri omanikuks sai, tuleb käesolevas ajas vastata kõigepealt küsimusele, kuidas saab asja omandada heauskselt väljanõudeõiguse loovutamisega (AÕS § 93) või asja jätmisega võõrandaja valdusse (AÕS 94). Ringkonnakohtu arusaam asjaõigusseaduse viidatud sätetest on ekslik.
15.Valduse instituudiga tagatakse asjaõiguse avalikkuse põhimõtet vallasasjade puhul, et õigus asjale oleks nähtav kõigile. Asjaõiguses kehtiva avalikkuse põhimõtte kohaselt eeldatakse, et vallasasja valdaja on ka selle omanik (AÕS § 90). Ka heauskse omandamise võimalus ja selle kaudu tsiviilkäibe kaitse tugineb vallasasjade puhul valdusele. Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb sisustada ka heauskset omandamist AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel. AÕS § 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Eelnevast tuleneb, et vallasasja heauskne

omandamine oli ja on võimalik alates omandaja poolt otsese valduse saamise ajast. Seega peab vallasasja omandaja olema heauskne, kuni omandamise teised eeldused on täidetud. Sellest järeldub, et ka AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel saab heauskne omandamine toimuda vaid siis, kui omandaja on heauskne mitte ainult asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal, vaid ka otsese valduse saamise ajal. Kohtud pole tuvastanud, et keegi vaidlusaluse korteriga tehinguid teinud isikutest oleks saanud sellele otsese valduse. Valduse saamist korterile kui vallasajale on kolleegium põgusalt käsitlenud 19. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-01 (RT III 2002, 3, 30). Alates 1. juulist 2003. a on eeltoodud põhimõte otsesõnu sätestatud AÕS § 95 lg-tes 11 ja 12.

16.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus otsuse p- s 15 märgitut arvestades lahendama esmalt küsimuse, kes oli korteri kui vallasasja omanik selle baasil korteriomandi tekkimise ajal. Seejuures tuleb arvestada, et kui hageja on tõendanud Konstantin Krohmali omanikuks oleku ja selle, et Valeri Paltsev korterit asjaõiguslepingu tühisuse tõttu ei omandanud, siis peab kostja tõendama, et tema või mõni eelnev omandaja täitis vallasasja heauskse omandamise eeldused: sõlmis asjaõiguskokkuleppe ja sai otsese valduse korterile. Kui kostja on tõendanud nimetatud eelduste olemasolu, siis tuleb arvestada kuni 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS §-s 109 sätestatut, mille kohaselt kui seadus seob õiguslikud heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Järelikult heauskse omandamise eelduste olemasolul peab hageja tõendama omandaja pahausksust.
17.Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et kostja ei olnud vaidlusaluse korteri kui vallasasja omanik korteriomandi tekkimise ajal ning selleks oli hageja, tuleb lahendada hageja teine nõue ebaõige kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja tema kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Selle nõude puhul tuleb esmalt vastata küsimusele, kas vaidlustatud kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kinnistu omanikuks on AS Hansa Liising Eesti, on ebaõige. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 järgi on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul ja EES § 214 lg 5 kohaselt kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse eluruumi vallasasjana omav isik. Nendest sätetest järeldub, et kui korteriomandi esmakinnistamisel on selle omanikuna kinnistusraamatusse kantud isik, kes ei omanud korterit vallasasjana, siis saab sellist kannet pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (ebaõige kande kohta vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. novembri 2003. a otsuse asjas 3-2-1-128-03 p 11, RT III 2003, 35, 368). Eluruumide erastamise seaduse viidatud sätetest tulenevalt saab ebaõige kinnistusregistri kande parandamist AÕS § 65 alusel nõuda korterit selle esmakinnistamise ajal vallasasjana omanud isik. Kolleegium märgib, et põhjusi, miks korteri kui vallasasja omanikul on otsenõue enda kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, on vaadeldud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05. Kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.
18.Kolleegium ei näe alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks TsMS § 333 lg 1 p-le 3 ja § 353 lgle 5 tuginedes. Ekslik on kassaatori arusaam, et kohus pidi asja läbivaatamisele kaasama ka hageja

tütre Jelena Krohmali ning kõik isikud, kes tegid vaidlusaluse korteriga võõrandamistehinguid. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva dispositiivsuse põhimõtte kohaselt saab kohus algatada tsiviilasja TsMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt isiku või tema esindaja avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb. Hagejal ei ole õigust oma laste eest hagi esitada. Käesoleva hagi läbivaatamine ei välista aga nende õigust esitada hagi oma õiguste kaitseks. Hagiavaldust esitades määrab hageja ka kostja, s.o isiku, kelle vastu tema nõue on suunatud. Hageja suunas oma nõuded AS Hansa Liising Eesti vastu, kes on kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Teised korteriga tehinguid teinud isikud ei ole selle õigussuhte osalised ja kohtul puudus kohustus ja ka vajadus kaasata neid kostjana TsMS § 77 lg 1 alusel. Kolmanda isikuna kaasamine ei ole TsMS § 80 lg 1 kohaselt kohtu kohustus. Käesolevas asjas tehtav kohtulahend kehtib kohustuslikuna TsMS § 242 lg 1 tähenduses vaid asjast osa võtnud menetlusosalistele ja nende õigusjärglastele.

19.Kassatsiooniastmes kantud kohtukulude jaotamise otsustab ringkonnakohus asja sisulisel läbivaatamisel. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.