lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-23-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 25.02.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-23-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
25.02.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MTÜS § 24 lg 1TsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (16)

lahend.ee
2-22-8418/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.01.20252-17-11034/130Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.12.20192-15-6232/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.12.20162-13-8500/72Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.08.20152-13-8500/42Viru Maakohus Narva kohtumaja09.05.20142-12-55742/64Viru Maakohus Narva kohtumaja28.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-2-1-23-04 Tartu, 25. veebruar 2004. a Eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Liidia Petra"vili hagi korteriühistu Majaka 34 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1293/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Liidia Petra"vili kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 26. jaanuar 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4.novembri 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Roman Petra"vilile 3. detsembril 2003. a Liidia Petra"vili kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.12. märtsi 2002. a korteriühistu (edaspidi KÜ) Majaka 34 üldkoosoleku otsustega vabastati korteriühistu juhatus, sh juhatuse liige Liidia Petra"vili, ja revisjonikomisjon oma kohustustest ning valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon. L. Petra"vili palus 3. juunil 2002. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses tunnistada KÜ Majaka 34 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt ei teatatud hagejale koosoleku toimumisest, koosolekut ei kutsunud kokku juhatus ega selle esimees, koosoleku kokkukutsumise algataja ei esitanud juhatusele kokkukutsumise kohta avaldust, koosoleku protokollil ei ole numbrit, vastuvõetud otsused ei olnud vastavuses koosoleku päevakorraga ning tegelik üldkoosolekust osavõtjate arv oli protokollis näidatust väiksem. KÜ Majaka 34 19. septembri 2002. a üldkoosoleku otsusega tühistati (tunnistati kehtetuks) KÜ Majaka 34 12. märtsi 2003. a üldkoosoleku otsused.
2-13-43019/10
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
28.01.2014
2-12-6418/57Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.11.2013
3-2-1-97-13Riigikohus03.10.2013
2-10-3949/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.03.2011
2-04-1329/120Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.04.2010
2-07-34087/17Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja03.04.2009
2-07-1944/23Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.09.2008
2-07-39875/6Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja24.03.2008
2-06-15312/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.06.2007
2-04-51/3Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.02.2006
17.jaanuaril 2003. a muutis hageja nõuet ja palus tunnustada KÜ Majaka 34 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisust. Hageja väitel näitas KÜ Majaka 34 19. septembri 2002. a üldkoosolekul 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste tühistamine, et 12. märtsi 2002. a üldkoosolek oli kokku kutsutud ja korraldatud KÜ Majaka 34 põhikirja nõudeid rikkudes. Kuna kostja on õigeks võtnud, et 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korraldamisel rikuti KÜ Majaka 34 põhikirjas sätestatud korda, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja üldkoosoleku otsused on seetõttu tühised.
2.Tallinna Linnakohus jättis 30. juuni 2003. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et hagi on ainetu, sest 19. septembri 2002. a üldkoosolek tühistas 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused juhatuse ja revisjonikomisjoni valmiste kohta ning valis uue juhatuse ja revisjonikomisjoni. Kui korteriühistu hilisem üldkoosoleku otsus muudab varasemat otsust, siis tuleb lähtuda viimasest otsusest. 19. septembri 2002. a üldkoosoleku otsuste tühistamise kohta andmed puuduvad.
3.L. Petra"vili esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. novembri 2003. a otsusega linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 2015 krooni.
5.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et kostja 19. septembri 2002. a üldkoosoleku otsusega tühistati (tunnistati kehtetuks) 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused, mis olid hagi esemeks. Sellele asjaolule tugines hageja täpsustatud nõudes ka ise. Kuna hageja vaidlustatud otsused on juba tühistatud (tunnistatud kehtetuks), puudub hagejal alus nõuda kohtult oma rikutud õiguste kaitset. Linnakohus leidis õigesti, et hagi on alusetu ning seda ei saa rahuldada.
6.Hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosolekul ei ole õigust oma seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaid otsuseid tühistada ja seda võib mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-s 1 sätestatust tulenevalt teha üksnes kohus, ei ole kooskõlas seaduse mõttega. MTÜS § 24 lg 1 ei piira korteriühistu üldkoosoleku pädevust. Selle sättega annab seadus korteriühistu liikmele või juhatuse liikmele võimaluse pöörduda kohtusse, kui tema õigusi on otsuse vastuvõtmisega rikutud.
7.Ebaõige on ka hageja seisukoht, et linnakohus oleks pidanud oma otsuses käsitlema hagiavalduses toodud asjaolusid selle kohta, kas 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korraldamisel rikuti seadust ja põhikirja või mitte. Kuna linnakohus tuvastas, et hageja õiguste rikkumine on hagi alusena ära langenud, ei pidanud linnakohus seda protsessiökonoomikast tulenevalt tegema.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja on leiab, et ringkonnakohus on asjas teinud ebaõige otsuse. Pooled vaidlevad endiselt kostja
12.märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisuse üle. Selle üldkoosoleku otsuse alusel registrisse tehtud kannet juhatuse liikmete kohta ei ole muudetud. Kaebuse kohaselt on hageja kohtus vaidlustanud ka kostja 19. septembri 2002. a üldkoosoleku otsused.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et kuna kostja 19. septembri 2002. a üldkoosolek tühistas (tunnistas kehtetuks) hageja vaidlustatud kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused, siis on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Ainuüksi selle tõttu, et kostja üldkoosolek tühistas oma varasemad otsused ning hageja õiguste rikkumine lõpetati, ei olnud kohtul alust jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja palus tunnustada kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste, millega vabastati korteriühistu juhatus, sh

hageja kui juhatuse liige, ning revisjonikomisjon oma kohustustest ning valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon, tühisust. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 1997. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-97 (RT III 1997, 10, 108) ja 27. aprilli 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00 (RT III 2000, 12, 135)).

11.Hageja õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise vastu võib olla olemas ka siis, kui kostja on lõpetanud hageja õiguste väidetava rikkumise. Õigustatud huvi võib muuhulgas väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Kolleegium leiab, et hagejal võib olla õigustatud huvi kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse vastu, sest need otsused puudutasid hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga.
12.Ringkonnakohus peab asja sisulisel läbivaatamisel hindama, kas hagejal oli õigustatud huvi kostja
12.märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Sellise huvi olemasolu korral peab kohus lahendama asja sisuliselt, s.o tegema kindlaks, kas kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused olid seaduse rikkumise tõttu tühised või mitte. H. Jõks, J. Luik, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.