lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi Ă”igus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi Ă”igus EUR-Lexist, ettevĂ”tete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-135-03

Kohtulahend

TsiviilasiJÔustunudRiigikohus · 12.01.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-135-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.01.2004
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
2811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sÀtted

Riigi Teataja
TsK § 222 lg 2TsMS § 330 lg 4, 6Avalduste esitamise tÀhtajadTsK § 448TsK § 462 lg 1TsK § 477 lg 1TsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-21-16782/80Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.02.20252-18-17297/67Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.04.20212-12-5897/25Tallinna Ringkonnakohus27.06.20132-12-5897/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.09.20122-10-27723/26Tallinna Ringkonnakohus17.10.20112-03-665/62Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.05.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-135-03 Otsuse kuupÀev Tartu, 12. jaanuar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Kohtuasi AS A.R.B. (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi vastu 3 708 973 krooni ja 60 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/229/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus Asja lÀbivaatamise kuupÀev 15. detsember 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.TĂŒhistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. mai 2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks lĂ€bivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.28. veebruaril 1995. a sĂ”lmisid AS A.R.B. ja AS Eesti Ühispank (edaspidi ka pank) laenulepingu nr 467659, mille kohaselt vĂ”lgnes AS A.R.B. pangale 2 507 537 krooni 32 senti tĂ€htajaga 26. veebruar 2000. a. 5. mail 1995. a sĂ”lmisid AS A.R.B. ja AS Eesti Ühispank arvelduslaenulepingu nr 467659/1 ja 20. mail 1995. a ning 3. novembril 1995. a selle lepingu lisad kokku 1 500 000 krooni laenamiseks AS-le A.R.B. tĂ€htajaga 2. veebruar 1996. a. 5. mail 1995. a sĂ”lmitud lepingu tĂ€itmiseks Tallinna ja Harjumaa tĂ€itevbĂŒrooos (edaspidi tĂ€itevbĂŒroo) 20. veebruaril 1996. a algatatud tĂ€itemenetlus nr 2566 lĂ”petati panga avalduse alusel 8. mĂ€rtsil 1996. a, kuna vĂ”lg tasuti tĂ€itemenetlusevĂ€liselt. TĂ€itur ei vabastanud pĂ€rast tĂ€itemenetluse lĂ”petamist vara aresti alt.
25.veebruaril 1996. a lĂ”petas pank 28. veebruaril 1995. a sĂ”lmitud laenulepingu ĂŒhepoolselt enne tĂ€htaega ja esitas lepingu tĂ€itmiseks samale tĂ€itevbĂŒroole, nĂ”udes 1 586 134 krooni 1 sendi tasumist. TĂ€itur algatas tĂ€itemenetluse nr 2904. Selles tĂ€itemenetluses mĂŒĂŒs vĂ”lgnik arestitud vara tĂ€ituri kontrolli all ja tĂ€itur mĂŒĂŒs tervikvara (viilhalli) enampakkumisel. Kokku laekus tĂ€itevbĂŒroo arvele 2 226 666 krooni 95 senti. Saadud rahast kandis tĂ€itevbĂŒroo pangale ĂŒle 2 159 043 krooni 15 senti, vĂ”lgnikule AS-le A.R.B. 12 791 krooni 75 senti ja AS-le Eesti Energia 21 335 krooni 10 senti. ÜlejÀÀnud raha jĂ€i tĂ€itevbĂŒroo kontole. Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsusega tunnistati lepingu ĂŒhepoolne lĂ”petamine ebaseaduslikuks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3-2-1-134-09
Riigikohus
09.12.2009
2-04-782/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.10.2008
2-04-1030/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.12.2006
3-2-1-6-06Riigikohus14.03.2006
3-2-1-41-05Riigikohus11.05.2005
16.detsembri 1996. a otsusega tunnistati kÔik tÀitetoimingud tÀitemenetluses nr 2904 ebaseaduslikeks.
24.novembril 1995. a sĂ”lmisid AS A.R.B. ja AS Eesti Ühispank lepingu, mille kohaselt garanteeris pank AS A.R.B. maksekohustuse tĂ€itmise Van Dijk Food Products"ile summas 100 000 Hollandi kuldnat.
2.26. veebruaril 1998. a esitatud hagis nĂ”udis AS A.R.B. (pankrotis) kostjalt - Eesti Vabariigilt ebaseadusliku tĂ€itemenetlusega Ă€ra vĂ”etud 2 192 540 krooni 85 sendi tagastamist ja 1 516 432 krooni 75 sendi suuruse kahju hĂŒvitamist. Hageja vĂ€itel algatati ja korraldati tĂ€itemenetlus nr 2904 ebaseaduslikult. TĂ€itemenetlus korraldati ilma tĂ€itmisele kuuluva lahendita. Pangal ei olnud seaduslikku alust lĂ”petada ĂŒhepoolselt laenuleping nr 467659. Hageja ei saanud tĂ€itmiseks esitatud

lahendi vaidlustamisest tĂ€itevbĂŒroole teatada. Formaalselt oli tĂ€itmisel tĂ€itedokument vĂ”lgnevusega 1 439 043 krooni (algsummast (1 516 432 kroonist) oli vĂ”lgnik tĂ€itemenetlusevĂ€liselt tasunud 147 090 krooni 89 senti), kuid sundtĂ€itmisega vĂ”eti Ă€ra hageja vara 763 244 krooni 73 sendi vĂ”rra rohkem, sest garantiilepingust tuleneva vĂ€idetava nĂ”ude kohta puudus tĂ€idetav lahend ka formaalselt. Riik sai raha hageja arvel Ă”igusliku aluseta, mida ei muuda olematuks asjaolu, et riik selle pangale edasi andis. Kuidas riik raha kasutas, ei oma tĂ€htsust, sest hageja ei otsustanud raha edasise liikumise ĂŒle ega saanud neid suhteid mĂ”jutada ega vaidlustada. Riik on hageja vĂ€itel pĂ”hjustanud talle kahju ka seoses vara mĂŒĂŒmisega alla hariliku vÀÀrtuse. TĂ€ituri kontrolli all mĂŒĂŒdud vara oli arestitud kuni realiseerimistĂ€htaegade lĂ€henemiseni, mistĂ”ttu tekkis vajadus realiseerida vara kiirmĂŒĂŒgi korras turuhinnast madalama hinnaga. Tervikvara mĂŒĂŒdi enampakkumise teel panga nimetatud hinnaga. Viilhalli harilik vÀÀrtus on 2 100 000 krooni ja muu vara vÀÀrtus 1 643 100 krooni. Vara mĂŒĂŒmisega alla turuhinna pĂ”hjustati hagejale kahju summas 1 516 432 krooni 75 senti (3 743 100 - 902 240. 25 - 1 324 427). Vara hariliku vÀÀrtuse mÀÀramisel tuleb aluseks vĂ”tta vara vÀÀrtus kĂ€esoleva aja seisuga, kuna see vĂ”imaldab hagejat asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud.

3.Kostja vaidles hagile vastu. SundtĂ€itmine hageja suhtes toimus seetĂ”ttu, et hageja jĂ€ttis oma kohustused panga ja Van Dijk Food Products"i ees pidevalt tĂ€itmata. Hageja peaks oma nĂ”ude suunama panga vastu, kuna viimane sai raha tĂ€itetoimingute tagajĂ€rjel. Vara, mis saadi tĂ€itetoimingute tulemusena, peaks hagejale tagastama sissenĂ”udja. Vara tagastamisel ja kahju suuruse mÀÀramisel tuleb arvestada, et tĂ€itemenetluste korraldamise tulemusena vĂ€henesid panga nĂ”uded. Halduskohus on tĂ€ituri toimingutes tuvastanud vaid vormivigu. Tsiviilmenetluses peab kohus ise tuvastama hagi aluseks olevad asjaolud. TĂ€itemenetluse nr 2904 kestel ei esitanud hageja esindaja sellele vastuvĂ€iteid. Enampakkumist ei ole kehtetuks tunnistatud. Raha tagastamise eelduseks peaks olema ka hageja enda tĂ€ituri kontrolli all tehtud tehingute kehtetuks tunnistamine. Riik ei ole hageja arvel kasu saanud. SundtĂ€itmise tulemusena on tĂ€iturile vĂ€lja makstud vaid tĂ€ituri tasu 32 056 krooni 45 senti. Hageja nĂ”uetel puudub materiaalĂ”iguslik alus. TĂ€itemenetluse seadustikust ei tulene riigipoolset kahju hĂŒvitamise kohustust. Kahjuna ei saa kĂ€sitada enampakkumisel kujunenud hinna ja ekspertiisiaktis vĂ€ljendatud hinna vahet, kuivĂ”rd enampakkumisel selguski asja harilik vÀÀrtus. Kostja ei ole Ă”igusvastaselt kĂ€itunud ega ole hagejale kahju tekitamises sĂŒĂŒdi. Kostja kĂ€itumise ja hagejal vĂ€idetavalt tekkinud kahju vahel puudub pĂ”hjuslik seos. Halduskohtu otsusega tuvastatu tuleb tsiviilasjas jĂ€tta tĂ€helepanuta.
4.Kolmas isik pank ei pidanud hagi pĂ”hjendatuks. TĂ€itemenetluse tulemusena kaotas hageja oma vara, kuid vabanes seejuures kohustustest panga ees. Kahju mÀÀratlemisel on hageja ebaĂ”igesti lĂ€htunud 2000. aasta hindadest. Vara mĂŒĂŒdi 1996. aastal ning mĂŒĂŒk toimus selle aja vÀÀrtuse jĂ€rgi. Kahju hindamisel tuleb kahju suurus kindlaks teha kahju tekkimise aja seisuga.
5.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 8. aprilli 2002. a otsusega ja mĂ”istis kostjalt vĂ€lja 3 708 973 krooni 60 senti. Kohus leidis, et vaidlus tuleb lahendada TsK § 448 alusel kahju hĂŒvitamise ĂŒldiste pĂ”himĂ”tete jĂ€rgi. TĂ€itemenetluse algatamisega tekkis haldussuhe, mille sisuks oli ka vĂ”lgniku

kohustus alluda sundtĂ€itmisele ja vĂ”lgniku subjektiivne Ă”igus seadusest tulenevate Ă”iguste tagamisele. Riigil lasub kohustus hĂŒvitada ebaseadusliku haldusega pĂ”hjustatud kahju. Õige ei ole kostja vĂ€ide, et tĂ€itemenetluse seadustikust ei tulene riigipoolset kahju hĂŒvitamise kohustust. Kehtinud tĂ€itemenetluse seadustiku § 16 sĂ€testas, et tĂ€itevametnik (tĂ€itur) on oma teenistuskohustuste tĂ€itmisel vĂ”imuesindaja ja igaĂŒks on kohustatud tĂ€itma tema nĂ”udmisi ja korraldusi, mis on seotud lahendi tĂ€itmisega. Teenistuskohustuse tĂ€itmisel Ă”iguspĂ€raste tegudega tekitatud kahju hĂŒvitab riik. TĂ€itemenetluse seadustiku § 181 jĂ€rgi tuleb tĂ€itmisele esitatud lahendi tĂŒhistamise ja asja menetluse lĂ”petamise korral kodanikule tagastada kĂ”ik see, mis temalt tĂŒhistatud lahendi alusel oli sisse nĂ”utud. Eelosundatud sĂ€tetest tuleneb tĂ€itemenetluse seadustiku mĂ”te, et isikule, kellele tĂ€itemenetluses on kahju pĂ”hjustatud, tuleb kahju hĂŒvitada. TĂ€ituri pĂ”hjustatud kahju hĂŒvitab riik. Hageja vara mĂŒĂŒmine tĂ€itemenetluses nii enampakkumisel kui ka tĂ€ituri kontrolli all tĂ”i kaasa hageja vara vĂ€henemise (kaotsimineku), mis on hinnatav kahjuna TsK § 222 tĂ€henduses. Omandi kĂ€sutamine sellisel viisil toimus hageja tahte vastaselt. Hageja vara vĂ€henemine 2 192 540 krooni 85 sendi vĂ”rra on tĂ”endatud maksekorraldusega ja raha liikumise aruandega. Hageja vara vĂ€henemisena on hinnatav ka kaupade ja tervikvara tegeliku hinna ja tĂ€itemenetluses saadud hinna vahe 1 516 432 krooni 75 senti. Viilhalli harilik vÀÀrtus oli 2 100 000 krooni ja kauba koguvÀÀrtus 1 643 100 krooni. Kuna tĂ€itemenetlus korraldati ebaseaduslikult, siis ei saa kauba kiirmĂŒĂŒgi hinda realiseerimistĂ€htaja lĂ”pus ja viilhalli mĂŒĂŒki pandipidaja mÀÀratud hinnaga lugeda vara mĂŒĂŒgiks selle tegeliku hinnaga. Ei ole tĂ”endatud, et hageja oleks vara mĂŒĂŒnud samal perioodil ilma sundmĂŒĂŒgita. TĂ€itemenetluse nr 2904 korraldamisel oli kostja tegevus hageja suhtes Ă”igusvastane. TĂ€itemenetlus algatati ebaseaduslikult: ennetĂ€htaegselt lĂ”petatud lepingu alusel, mida ei saa kĂ€sitada vaidlustamata lepingulisest suhtest tuleneva varalise nĂ”udena. Seega on pĂ”hjuslik seos hageja kahju ja kostja ebaseadusliku tegevuse vahel. Kostja ei ole tĂ”endanud, et tema ei ole kahju pĂ”hjustanud.

6.Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 2002. a otsusega tĂŒhistati linnakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jĂ€eti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on pĂ”hjendatult jĂ€reldanud, et tĂ€itur algatas ja korraldas tĂ€itemenetluse nr 2904 hageja suhtes ebaseaduslikult. Õige on linnakohtu jĂ€reldus, et vaidluse lahendamisel tuleb lĂ€htuda TsK §-s 448 sĂ€testatud kahju hĂŒvitamise ĂŒldalustest - kahju esinemine kannatanul, pĂ”hjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo Ă”igusvastasus ja kahjutekitanu sĂŒĂŒ. Kui kas vĂ”i ĂŒks mĂ€rgitud tingimustest puudub, ei teki kohustust kahju hĂŒvitada. Ringkonnakohus leidis, et ebaseaduslikult korraldatud tĂ€itemenetlus ja hageja vara mĂŒĂŒmine selle kĂ€igus ei tĂ€henda hageja vara kaotsiminekut ja sellega temale kahju tekitamist TsK § 222 mĂ”ttes. TĂ€itemenetluse ebaseaduslik korraldamine vĂ”ib olla Ă”igusvastane tegu, kuid see on vaid ĂŒks eeldus TsK § 448 kohaldamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ega tĂ”endanud asjaolusid, mille alusel kohus oleks saanud tuvastada hagejal kahju olemasolu ja selle suuruse. See aga vĂ€listab hagi rahuldamise. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema vara mĂŒĂŒgist laekunud rahaga tĂ€ideti tema enda kohustusi. TĂ€itemenetluse tulemusena kaotas hageja kĂŒll oma vara, kuid vabanes seejuures ka kohustustest. Seda ei saa pidada hageja kahjuks. TĂ”endamata on hageja vĂ€ide, et vara mĂŒĂŒdi pĂ”hjendamatult

madala hinnaga, s.o alla turuvÀÀrtuse. Puuduvad tĂ”endid selle kohta, et vaidlusalust vara oleks 1996. aastal olnud vĂ”imalik mĂŒĂŒa kĂ”rgema hinnaga.

7.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. detsembri 2002. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02 (RT III 2003, 2, 25) tĂŒhistati ringkonnakohtu otsus materiaalĂ”iguse normi vÀÀra kohaldamise ja protsessiĂ”iguse normi olulise rikkumise tĂ”ttu ning asi saadeti samale apellatsioonikohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Riigikohtu otsuse pĂ”hjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus Ă”igesti, et tĂ€itemenetlus nr 2904 korraldati hageja suhtes ebaseaduslikult. Hagejal on Ă”igus esitada kahjunĂ”udeid riigi vastu, mis tulenevad tĂ€ituri tegevusest vĂ”lgniku vara mĂŒĂŒmise kĂ€igus, vaatamata sellele, et enampakkumist ei ole kehtetuks tunnistatud. Kui vĂ”lgnik oleks saanud enampakkumise vaidlustamisega kahju tekkimise vĂ”i selle suurenemise Ă€ra hoida, siis vĂ”ib enampakkumise vaidlustamata jĂ€tmine kaasa tuua TsK § 462 lg-s 1 sĂ€testatud tagajĂ€rje. Selles asjas on hageja aga pöördunud kaebusega tĂ€ituri tegevuse peale halduskohtusse ja kohus on tunnistanud kogu tĂ€ituri tegevuse, s.h ka enampakkumise korraldamise seadusevastaseks. Asjas tuleb kohaldada TsK § 448. Kahju suuruse kindlaksmÀÀramisel on pĂ”hjendatud arvestada vĂ”lgniku sÀÀstetud varaga, see tĂ€hendab, et arvesse tuleb vĂ”tta varalisi kohustusi, mille tĂ€itmisest ta tĂ€itemenetluse kĂ€igus vabanes. Kahjust ei saa maha arvata tĂ€itevbĂŒroo kontole jÀÀnud raha, sest seda ei kasutatud vĂ”lgniku kohustuste tĂ€itmiseks. Ringkonnakohus ei ole ĂŒheselt mĂ”istetavalt pĂ”hjendanud, miks ei tĂ”enda ekspertarvamus ja teised esitatud tĂ”endid enampakkumisel mĂŒĂŒdud vara harilikku vÀÀrtust. Kohtuotsuses ei ole pĂ”hjendatud, miks ringkonnakohus leiab, et eksperthinnang laos olevate kaupade (mille nimekiri on esitatud asja materjalidele lisatud tĂ€itetoimikus) vÀÀrtuse (1, 529 miljon krooni) kohta on ĂŒldsĂ”naline. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg-s 4 sĂ€testatut. Asja uuel lĂ€bivaatamisel tuleb kohtul vĂ”tta seisukoht ka ekspertarvamuses sisalduva viilhalli hariliku vÀÀrtuse osas. Ringkonnakohtu lahend ja pĂ”hjendused
8.Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2003. a otsusega muudeti Tallinna Linnakohtu 8. aprilli 2002. a otsust ja Eesti Vabariigilt mĂ”isteti AS A.R.B. (pankrotis) kasuks vĂ€lja 2 269 930 krooni ja 80 senti. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on linnakohus pĂ”hjendatult leidnud, et kohtutĂ€itur algatas ja korraldas tĂ€itemenetluse nr 2904 ebaseaduslikult. Samuti on linnakohus Ă”igesti tuvastanud, et tĂ€itur tekitas ebaseaduslikult korraldatud tĂ€itemenetlusega hagejale kahju. Kahju hindamisel lĂ€htus kohus pĂ”himĂ”ttest, et hageja tuleb kahju hĂŒvitamisel asetada olukorda, mis oleks vĂ”imalikult lĂ€hedane sellele, kui hagejale ei oleks kahju tekkinud. Linnakohus tuvastas, et ebaseadusliku tĂ€itemenetluse kĂ€igus mĂŒĂŒdud vara harilik vÀÀrtus oli 3 743 100 krooni. Pooled ei vaidle transpordivahendite vÀÀrtuse (100 000 krooni) ja mööbli ning kontoritehnika vÀÀrtuse (14 100 krooni) ĂŒle. Poolte vahel on vaidlus tĂ€ituri arestitud ja mĂŒĂŒdud kaubavarude vÀÀrtuse ĂŒle. Linnakohus on kauba vÀÀrtuseks Ă”igesti lugenud selle oletatava mĂŒĂŒgihinna 1 529 000 krooni (kauba laohind, millele on lisatud hageja keskmine juurdehindlus 15,4%). Linnakohus on viilhalli vÀÀrtuseks mÀÀranud Ă”igesti 2 100 000 krooni, kuna hagejal oli

eksperdiarvamuse kohaselt Ă”igus maad erastada EVP-de eest. Viilhalli sellisele vÀÀrtusele viitavad ka hilisem mĂŒĂŒgileping ja pandileping. Õige ei ole kostja vĂ€ide, et viilhalli turuhinnaks tuleks lugeda enampakkumisel saadud hind. Viilhalli enampakkumise asjaolud (teade avaldati ajalehes vaid ĂŒks nĂ€dal enne enampakkumist; enampakkumisel oli vaid ĂŒks osaleja, kes ostis viilhalli alghinnaga) olid sellised, et suure tĂ”enĂ€osusega ei selgunud enampakkumisel vara tegelik vÀÀrtus. TĂ€itevbĂŒroo on hagejale tagastatud 12 791 krooni, mis tuleb mĂŒĂŒdud vara vÀÀrtusest maha arvata, kuna hageja on selle summa tagasi saanud. Kahjust peab maha arvama ka nĂ”uded, millest hageja vabanes tĂ€itemenetluse kĂ€igus. Nii tuleb kahjust maha arvata AS-le Eesti Energia tasutud 21 335 krooni 10 senti. TĂ€itemenetluses tĂ€ideti hageja kohustusi laenulepingu nr 467659 jĂ€rgi 568 087 krooni ja 90 sendi ning 870 955 krooni 25 sendi eest. TĂ”endatud ei ole aga, et hagejal oleks tekkinud AS Eesti Ühispank ees kohustus tasuda 720 000 krooni. See nĂ”ue tekkis vĂ€idetavalt AS Eesti Ühispank ja hageja vahel 24. novembril 1995. a sĂ”lmitud garantiilepingust, millega AS Eesti Ühispank garanteeris hageja maksekohustuse tĂ€itmist Van Dijk Food Products ees summas 100 000 Hollandi kuldnat. Garantiilepingu p 4 kohaselt oli pangal Ă”igus nĂ”uda hagejalt garantiilepingust tuleneva nĂ”ude tasumist pĂ€rast seda, kui pank on firma ees kohustuse tĂ€itnud. Pole tĂ”endatud, et AS Eesti Ühispank oleks Van Dijk Food Products'le nimetatud summa tasunud. Seda kohustust ei olnud tĂ€itemenetluse ajaks veel tekkinud. Hagejal on Ă”igus saada kahju eest hĂŒvitist 2 269 930 krooni 80 senti (3 743 100-12 791-21 335,10568 087,90-870 955,25).

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tĂŒhistada ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks arutamiseks. Kohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta, et kaubavarusid mĂŒĂŒs hageja ise, mistĂ”ttu kauba mĂŒĂŒgiga ei saanud tĂ€itur hagejale kahju tekitada. Kaup arestiti 5. mĂ€rtsil 1996. a ning tĂ€itur andis nĂ”usoleku kauba mĂŒĂŒgiks juba 7. mĂ€rtsil 1996. a. MĂŒĂŒk toimus aga 19. mĂ€rtsist 10. aprillini 1996. a. Seega viivitas hageja ise kauba mĂŒĂŒgi alustamisega ebamĂ”istlikult. Kui hageja ei suutnud vara omal kĂ€el mĂŒĂŒa kĂ”rgema hinnaga kui turuhind, ei ole 15,4% juurdehindluse arvestamine tekitatud kahjuna pĂ”hjendatud. Samuti ei ole Ă”ige mÀÀrata viilhalli maksumuseks 2 100 000 krooni, sest maa erastamise avalduse esitamine ei tĂ”enda, et maa erastamine oleks ka toimunud. VÀÀr on ka apellatsioonikohtu seisukoht, et vara vÀÀrtus ei selgu enampakkumisel. Kohus ei tuvastanud, et enampakkumisel saadud hind ei vasta turuhinnale, vaid seadis selle ĂŒksnes kahtluse alla. Kohus oleks pidanud hageja nĂ”udest maha arvama ka AS-le Eesti Ühispank 9. aprillil 1996. a tasutud 720 000 krooni. Vaidlus garantiikohustuse ĂŒle on eraldi vaidlus ning kui selgub, et raha ĂŒlekandeks puudus alus, tekib hagejal nĂ”ue AS Eesti Ühispank vastu. See summa ei ole hagejale tekitatud kahju.
10.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsuse muutmiseks pole alust. VĂ€iteid hageja korraldatud vara mĂŒĂŒgi kohta hageja poolt ja selle tagajĂ€rgede kohta pole kohtumenetluses varem esitatud ning need tuleb jĂ€tta tĂ€helepanuta. Kaebus on ka muus osas pĂ”hjendamata.
11.Kolmas isik AS Eesti Ühispank leidis, et kassatsioonkaebus tuleks rahuldada. Kohus ei ole Ă”igesti hinnanud kauba vÀÀrtuse kohta koostatud ekspertiisiakti. Kaupu, mida vÔÔrandati enampakkumisel, pole eristatud kaupadest, mida hageja ise mĂŒĂŒs. Vara vÀÀrtus selgub enampakkumisel ja seega pidanuks kohus arvestama enampakkumisel kujunenud hinda.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tĂŒhistada materiaalĂ”iguse normi vÀÀra kohaldamise ja protsessiĂ”iguse normi olulise rikkumise tĂ”ttu ning asi saata samale apellatsioonikohtule uueks lĂ€bivaatamiseks.
13.Kassatsioonkaebuses ei vaidlustata ringkonnakohtu jĂ€reldust, et hagejale tekitati ebaseadusliku tĂ€itemenetlusega kahju. Kaebuses vaidlustatakse apellatsioonikohtu otsust hĂŒvitatava kahju suuruse kohta tehtud jĂ€relduste osas.
14.Tsiviilkoodeksi § 448 kohaselt peab kahju tekitanud isik hĂŒvitama kannatanule kahju tĂ€ies ulatuses. Ringkonnakohus on Ă”igesti leidnud, et kahju hĂŒvitamise eesmĂ€rk on asetada hageja olukorda, mis on vĂ”imalikult lĂ€hedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui ebaseaduslikku tĂ€itemenetlust ei oleks tema suhtes korraldatud.
15.Apellatsioonikohus on Ă”igesti hĂŒvitatavast kahjust maha arvanud nĂ”uded, millest hageja tĂ€itemenetluse kĂ€igus vabanes, sest hageja vara arvel tĂ€idetud hageja kohustused pole vaadeldavad hageja kahjuna TsK § 222 lg 2 mĂ”ttes.
16.Ringkonnakohus on hageja kahjuks lugenud 720 000 krooni, mis tĂ€itemenetluses tasuti hageja varast AS-le Eesti Ühispank 24. novembril 1995. a hageja ja AS Eesti Ühispank vahel sĂ”lmitud garantiilepingust tuleneva hageja kohustuse tĂ€itmiseks. Ringkonnakohus leidis, et asjas on tĂ”endamata, et tĂ€itemenetluse ajal oli hagejal garantiilepingu alusel kohustus tasuda AS-le Eesti Ühispank 720 000 krooni. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu eelmĂ€rgitud jĂ€reldus ei anna alust TsK § 448 alusel kostjalt 720 000 krooni vĂ€ljamĂ”istmiseks. Kui kohtutĂ€ituri vahendusel sai AS Eesti Ühispank hageja vara arvel 720 000 krooni, ilma et tal oleks selle raha omandamiseks garantiilepingust tulenevat alust, siis tekkis hagejal TsK § 477 lg 1 kohaselt Ă”igus nĂ”uda AS-lt Eesti Ühispank selle summa tagastamist. Seega ei saa hageja varast AS-le Eesti Ühispank tasutud 720 000 krooni lugeda hageja kahjuks, sest juhul, kui AS-l Eesti Ühispank puudus selle summa saamiseks alus, omandas hageja sama summa suuruse tagasinĂ”udeĂ”iguse AS Eesti Ühispank vastu tsiviilkoodeksi vara alusetut omandamist reguleerivate sĂ€tete alusel. Kolleegium leiab, et hageja kahjuna oleks vaadeldav vaid see osa 720 000 kroonist, mille vĂ”rra hageja tagasinĂ”udeĂ”iguse vÀÀrtus on sellest summast vĂ€iksem. Kuna tekitatud kahju suuruse tĂ”endamise koormis lasub kannatanul, siis pidi hageja esitama tĂ”endid tagasinĂ”udeĂ”iguse vÀÀrtuse suuruse kohta.
17.Kohtud on leidnud, et kauba mĂŒĂŒgi alla turuhinna tingis selle kiire mĂŒĂŒmine realiseerimistĂ€htaja lĂ”pus, ning lugenud hageja kahjuks ka kauba tegeliku hinna ja tĂ€itemenetluses kauba mĂŒĂŒgist saadud hinna vahe. Kostja vĂ€itis juba esimese astme kohtus, et kaubavarude mĂŒĂŒgiga alla tegeliku hinna ei saanud tĂ€itur hagejale kahju tekitada ja esitas oma vĂ€ite Ă”igsuse kinnitamiseks mitmeid argumente.

Linnakohus jĂ€ttis otsuses pĂ”hjendamata, miks ta kostja vĂ€itega ei nĂ”ustu. Linnakohtu poolt selle vĂ€ite tĂ€helepanuta jĂ€tmise on kostja vaidlustanud apellatsioonkaebuses ja oma vĂ€idet ning argumente korranud, kuid ringkonnakohtu otsuses pole neile vastatud. Sellega rikkus apellatsioonikohus TsMS § 330 lg 6, mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse pĂ”hjendustele. Asja uuel lĂ€bivaatamisel peab kohus kostja sellele vĂ€itele vastama ning hindama, kas vĂ€idetav kauba mĂŒĂŒk alla turuvÀÀrtuse sai olla tingitud tĂ€ituri kĂ€itumisest.

18.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on oma otsuses piisavalt pÔhjendanud, miks ta loeb viilhalli vÀÀrtuseks 2 100 000 krooni. Kassatsioonkaebuse vÀited ei ole selles osas pÔhjendatud. T. Tampuu, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.