lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-148-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.12.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-148-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.12.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1549
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 91 lg 1Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusES § 54 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 330 lg 4Avalduste esitamise tähtajadTsMS § 363Hagiavalduse sisuTsMS § 90 lg 2Kohtualluvus tarbija elukoha järgi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-13-39712/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.09.20143-2-1-86-07Riigikohus03.10.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-148-03 Otsuse kuupäev Tartu, 22. detsember 2003.a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik Kohtuasi Tartu linna hagi Madis Puusaagi vastu üürisuhte lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. septembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-248/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Madis Puusaag, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. detsember 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai 2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Valve Kaasikule 8. oktoobril 2003. a Madis Puusaagi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu linn esitas 2. augustil 2001. a Madis Puusaagi vastu hagi üürisuhte lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Hagi põhjenduste kohaselt kasutab kostja Tartu linnale kuuluvat korterit Tartus Kastani 149-7. Kostja on rikkunud oma kohustust tasuda talle osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus on 1. juuli 2001. a seisuga 3956 krooni 45 senti. Kostja ei ole teatanud teenuste eest maksmata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata rohkem kui kolm kuud, samuti on võlgnetav summa suurem kui kolme kuu eest tasutav summa.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja pöördunud korduvalt hageja poole sooviga sõlmida üürileping, kuid hageja on sellest keeldunud, mis viitab hageja kavatsusele jätta korter kostjale erastamata. Kostja on korduvalt hagejale rääkinud, et ta on pikemat aega olnud töötu ning üürivõlg tekkis pärast abikaasa surma. Kostja on hagejale teatanud, et soovib tasuda üürivõla järelmaksugraafiku alusel.
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. aprilli 2003. a otsusega hagi ja lõpetas Tartu linna ja M. Puusaagi vahelise üürilepingu eluruumile Tartus Kastani 149-7 ennetähtaegselt ning tõstis M. Puusaagi eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Kohtuotsuse põhjenduste järgi on kostja jätnud korduvalt täitmata kohustuse tasuda üüri tähtpäevaks. Kostja on hooldus- ja kommunaalmakseid tasunud ebaregulaarselt. Hagi esitamise ajaks oli kostja enam kui kolme kuu maksete eest võlgu 3956 krooni 45 senti. Kostja ei ole hagejale kirjalikult teatanud hooldus- ja kommunaalmaksete tasumata jätmise mõjuvatest põhjustest. ES § 54 lg 1 p 1 sätestab, et mõjuvatest põhjustest tuleb üürileandjale kirjalikult teatada ühe nädala jooksul üüri maksmise tähtaja möödumisest arvates. Kuigi kostja on käesolevaks ajaks võlgnevuse hagejale tasunud, ei anna see alust jätta hagi rahuldamata, sest hilisem üürivõla maksmine ei muuda olematuks üürilepingu rikkumist. Hageja on

sotsiaalhoolekannet teostava asutusena avaldanud valmisolekut anda kostja kasutusse sotsiaaleluruum Tartus Purde 39-72, kui viimane seda soovib.

4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja M. Puusaag. Kostjal olid mõjuvad põhjused jätta maksed tähtaegselt tasumata. Neist põhjustest oli ta teavitanud ka üürileandjat. Üürivõlgnevuse tekkimise ajal oli kostja sotsiaalabi vajav isik. Asjaolu, et kostja on üürivõlgnevuse tasunud, kinnitab, et üürnikul tekkis üürileandja ees võlgnevus just mõjuvate põhjuste tõttu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on tasumata rohkem kui kolme kuu üüri ja kommunaalteenuste eest. Kostja on hagile vastu vaielnud põhjusel, et tal olid mõjuvad põhjused jätta üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata.
6.Ringkonnakohus leidis, et üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolu peab tõendama üürnik. Mõjuvatest põhjustest üürileandjale teatamata jätmine ei võta üürnikult õigust tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu kohtus. Üüri ja kommunaalteenuste eest mittetasumist on kostja põhjendanud abikaasa surma ja töötusega, mistõttu ta oli võlgnevuse tekkimise ajal halva materiaalse olukorra tõttu sotsiaalabi vajavaks isikuks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas mõjutas abikaasa surm tema majanduslikku olukorda, ja seetõttu ei saa nimetatud asjaolu vaadelda üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise mõjuva põhjusena. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta vajas võlgnevuse tekkimise perioodil sotsiaalabi, kuna tema materiaalne olukord oli väga halb. Pika aja vältel (veebruar 2000 - oktoober 2001) ei ole kostja teinud midagi selleks, et vähendada või likvideerida üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevust. Ta ei ole linnavalitsusele teatanud, et vajab sotsiaalabi, ega taotlenud toimetulekutoetust, samuti ei ole ta hakanud tasuma oma võlgnevust juhutöödest saadud sissetulekutest. Tartu Linnavarade osakonnale 2002. aasta märtsis esitatud avaldusest nähtuvalt oli tema sissetulek 1000 kuni 3000 krooni kuus. Seega on tõendamata kostja seisukoht, et tema sotsiaalabi vajamine võlgnevuse tekkimise perioodil on mõjuvaks põhjuseks, millest tingituna tekkis üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kassatsioonkaebuses palub kostja M. Puusaag tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse väära kohaldamise ja protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu ning saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt saab üürilepingu ES § 54 lg 1 p 1 alusel lõpetada vaid siis, kui üürnikul puudusid üürivõla tekkimiseks mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus ei ole õigesti tuvastanud ES § 54 lg 1 p 1 kohaldamise eeldusi. Kostja oli pikemat aega töötu ja tal puudus igakuine kindel sissetulek. Sellest tingitud rasket majanduslikku olukorda ja sotsiaalabi vajamist tuleb lugeda ES § 54 lg 1 p 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks, kui üürileandjaks on kohalik omavalitsusüksus. Sotsiaalabi taotlemata jätmine ei tähenda seda, et isik faktiliselt sotsiaalabi ei vaja. Alates 2002. aasta juulist saab kostja pensioni ja on üürivõla tasunud. Ka see kinnitab, et üürivõlg tekkis mõjuvatel põhjustel. Tartu

linna poolt kostjale pakutav eluruum on keskküttega. Seetõttu oleksid selle küttekulud suuremad kui praegu kasutatava ahiküttega korteri puhul. Kohus pole vastanud kõigile apellatsioonkaebuse väidetele. Otsusest ei selgu, miks kohus leiab, et kostja vajadus saada sotsiaalabi on tõendamata, ja kuidas kostja seda tõendama oleks pidanud. Kohus pole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. 2002. aasta märtsis esitas kostja Tartu Linnavarade osakonnale avalduse ettepanekuga tasuda üürivõlg järelmaksu graafiku alusel ja seda just seetõttu, et tal õnnestus leida tööd. 2002. aasta juulis ja novembris tasus kostja kogu võlgnevuse.

8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Asjas on tõendatud kostja sissetulek juhutöödest alates 2001. aasta sügisest, kuid üürivõla likvideerimisele ta ei asunud. Sotsiaalabi vajadust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmisel siis, kui isiku sotsiaalabi vajadus on tekkinud tema enda tegevuse või tegevusetuse tõttu või kui ta ei ole heauskse üürnikuna astunud samme, mida asjaolusid arvestades võiks üürilepingujärgsete kohustuste täitmiseks ning sotsiaalabi vajaduse likvideerimiseks mõistlikult eeldada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
10.ES § 54 lg 1 p 1 andis üürileandjale õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui nad olid jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata üüri või tasumata elamuseaduse § 37 lg-s 3 nimetatud teenuste ja maksete eest või oli võlgnevus üüri ning teenuste ja maksete eest suurem kui kolme kuu üüri ning nimetatud teenuste ja maksete summa. Mõjuvatest põhjustest tuli üürileandjale kirjalikult teatada ühe nädala jooksul üüri maksmise tähtaja möödumisest arvates.
11.Ringkonnakohtu otsuses on õigesti leitud, et üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolu peab tõendama üürnik. Samuti on õige apellatsioonikohtu seisukoht, et ES § 54 lg 1 p 1 kohaselt mõjuvatest põhjustest üürileandjale teatamata jätmine ei võta üürnikult õigust tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu kohtus. Samasugustele järeldustele on jõudnud Riigikohus 22. juuni 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-00 (RT III 2000, 19, 211).
12.Elamuseadus ei sätestanud, mida lugeda üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Seega peab kohus igas asjas asjaolude põhjal otsustama, kas üüri ja kommunaalteenuste eest on jäetud tasumata mõjuvatel põhjustel või mitte. Riigikohus on
18.oktoobri 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-00 (RT III 2000, 25, 278) asunud seisukohale, et kui üürileandjaks on kohalik omavalitsus, võib üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks olla ka sotsiaalabi vajadus.
13.Maakohus jättis üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise põhjustele hinnangu andmata, leides ekslikult, et ES § 54 lg 1 p 1 kohaselt tuleb seda teha vaid siis, kui neist on üürileandjale teatatud. Seega pidi apellatsioonikohus andma ise hinnangu üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise põhjuste kohta ning TsMS § 330 lg 4 kohaselt oma järeldusi otsuses põhjendama.
14.Kostja väitis muuhulgas ka seda, et üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmine oli tingitud tema töötusest ja kindla sissetuleku puudumisest, mille tõttu oli tal raske materiaalne olukord ja ta vajas sotsiaalabi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esitanud tõendeid sotsiaalabi vajaduse kohta seoses raske majandusliku olukorraga võlgnevuse tekkimise perioodil. TsMS § 91 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 90 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka poole seletus. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 171 lg 1, mille kohaselt tagab kohtunik protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Esimese astme kohus ei käsitlenud üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise põhjusi ega hinnanud seetõttu ka kostja seletusi. Kostjat ei viibinud apellatsioonikohtu istungil. Kui ringkonnakohus leidis, et kostja pole asjas esitanud oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid, oleks apellatsioonikohus pidanud kostja esindajale selgitama, millised asjaolud tõendamist vajavad ja andma tõendite esitamiseks võimaluse.
15.Apellatsioonikohus leidis, et võlgnevuse tekkimise mõjuvad põhjused pole tõendatud, sest kostja on saanud sissetulekuid juhutöödest, pole aga asunud võlgnevust likvideerima. Samas on esimese astme kohtu otsuses leitud, et kostja on üürivõla tasunud. Seega on kostja poolt üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise osas maa- ja apellatsioonikohtu otsus omavahel vastuolus. Kolleegium peab vajalikuks veel märkida, et juhutöödest sissetuleku saamine ei tähenda veel iseenesest seda, et kostjat ei saaks lugeda sotsiaalabi vajavaks isikuks. Kostja väitel tasus ta üürileandjale oma võla siis, kui juhutööde eest tasu ja pensioni saamisega tema materiaalne olukord paranes. H. Jõks, A. Kull, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.