Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-43-03 Otsuse kuupäev Tartu, 14. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi Mihhail "evtsovi hagi Valentina Lamehhova vastu 460 768 krooni väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1487/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail "evtsovi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 31. märts 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
taotlemiseks tehtud kulutused.
sanktsiooni rakendumisele juhul, kui hageja ei täida lepingu p-s 3.4 sisalduvat kohustust anda ehitusluba üle tähtaegselt. TsMS § 91 lg 1 järgi peab pool tõendama oma väidete ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oleks olnud vastupidine lepingus kirjapandule. 21. septembri 1999. a lepingu sõlmimisel oli poolte tahteks, et hageja ei taga mitte ainult ehitusloa vormistamise, vaid vormistamise kokkulepitud ajaks. Seda tõendab asjaolu, et pooled sidusid tähtpäevaks ehitusloa vormistamise ostuhinna alandamisega, mis oma sisult oli sanktsioon juhuks, kui hageja oma kohustust tähtaegselt ei täida. Kostja ehitustegevus ostetud kinnistul sõltus hageja poolt dokumentide vormistamisest, seega oli kostja huvides saada ehitusluba võimalikult kiiresti. Tähtaja ja hinna alandamise kokkuleppe olulisusele viitab ka see, et pooled on 26. novembril 1999. a hageja initsiatiivil notariaalse kokkuleppega pikendanud ehitusloa esitamise tähtaega 1. juunini 2000. a, kuid pole muutnud hinna alandamise kokkulepet.
400 000 krooni. Lepingu p-st 3.5 tuleneb üheselt, et kui hageja ei esita kostjale kokkulepitud tähtajaks ehitusluba, siis alandatakse p-s 3.2 kokkulepitud ostuhinda 400 000 krooni võrra. Seega on ostuhinna alandamise oluliseks tingimuseks just ehitusloa tähtaegne üleandmine, mitte aga üleandmine, olenemata tähtajast kinnipidamisest. Õige ei ole linnakohtu järeldus, et kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõtetega, kuna ta kasutas ära talle soodsamat olukorda. Kostja on olnud hageja palvel nõus pikendama ehitusloa üleandmise tähtaega ja hüvitanud hagejale osa kuludest, mis viimane kandis seoses ehitusloa vormistamisega. Seega on kostja lepingu täitmisel hageja huvidega arvestanud. Poolte jaoks oli oluline lepingu tingimus, mille kohaselt hageja kohustus vormistama puuduva ehitusloa kokkulepitud tähtpäevaks. Kostja seletuse kohaselt ei saanud kinnistut enne ehitusloa vormistamist reaalosadeks jagada, kaasomandit lõpetada ega alustada kinnistu hoonestamist. Seega sõltusid kostja olulised huvid kinnistu kasutamisel ehitusloast. Selliste asjaolude korral oli kokkulepitud ostuhinna alandamine vastavuses kostjale tekkida võivate tagajärgedega, juhul kui hageja ei täida ehitusloa vormistamise kohustust kohaselt.
teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Kostja vastutuleku tõttu sai hageja ehitusloa hankimiseks täiendavalt üle 6 kuu aega. Kostjalt ei saa eeldada, et ta oleks pidanud jätkuvalt nõustuma oma lepingus selgelt väljendatud õiguste rikkumisega. Vastupidine seisukoht tähendaks kõrvalekaldumist pacta sunt servanda põhimõttest. Kokkulepe müügihinna tasumise korra ning ehitusloa saamise tähtaja kohta oli vabatahtlik. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et ta on sellise kokkuleppe sõlminud eksimuse, pettuse või muu sarnase asjaolu mõjul. Kokkulepe ehitusloa õigel ajal esitamata jätmise tagajärgede osas oli sanktsiooni iseloomuga. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud poolte teistsugust tahet lepingu sõlmimisel. TsMS § 353 lg 3 kohaselt ei saa Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.