lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-28-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 25.03.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-28-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
25.03.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 222 lg 1TsMS § 94 lg 2Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvusTsK § 227TsK § 448TsMS § 117Pärandvara hoiumeetmete rakendamineTsMS § 226Esindusõiguse kontrollTsMS § 330 lg 4Avalduste esitamise tähtajad

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-11-20569/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.09.20142-11-45842/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.02.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-28-03 Otsuse kuupäev Tartu, 25. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull Kohtuasi WESOTRA-Spedition und Transport GmbH hagi OÜ T.R. TAMME AUTO vastu 1 475 039 krooni 90 sendi väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr II-2-274/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ T.R. TAMME AUTO kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10. märts 2003. a Resolutsioon

1.Muuta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.OÜ T.R. TAMME AUTO kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ-le T.R. TAMME AUTO 7. jaanuaril 2003. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 11 856 (üksteist tuhat kaheksasada viiskümmend kuus) krooni 80 (kaheksakümmend) senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.WESOTRA-Spedition und Transport GmbH esitas 20. mail 1998. a Ida-Viru Maakohtule hagi OÜ T.R. TAMME AUTO vastu kahju hüvitamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt vedas kostja hageja ülesandel 1997. a maikuus autoga Saksamaalt Rothenkirchenist Saksamaa äriühingu Londa Haarkosmetik Vertriebs GmbH kaupa Moskvasse. Moskvas andis kostja autojuht kauba üle valele isikule. Kindlustusfirma Alte Leipziger Versicherung AG tasus kauba omanikule selle maksumuse ning esitas nõude WESOTRA-Spedition und Transport GmbH vastu. Hagiavalduses viitas hageja Saksamaa Liitvabariigi Hanseatisches Oberlandesgerichti 28. juulil 1999. a teatavaks tehtud otsusele, millega mõisteti WESOTRA-Spedition und Transport GmbH erinevate transpordikindlustustega tegelevate äriühingute kasuks välja 135 960 Saksa marka. Tallinna Linnakohtu 16. detsembri 1999. a määrusega on seda otsust tunnustatud CMR art 31 lg 3 alusel. Toetudes sellele kohtuotsusele, palus hageja CMR art 17 lg 1, art-te 37 ja 39 alusel kostjalt regressi korras välja mõista kahju hüvitamiseks tasutud 135 960 Saksa marka, intressid vastavalt kohtuotsusele 13 819 Saksa marka, apellantidele kohtuotsuse järgi tasutud kohtukulud 9783,80 Saksa marka, esinduskulud hagejat Saksa kohtus esindanud advokaadile 13331,67 Saksa marka ning Saksamaal tasutud kohtukulud 17204,32 Saksa marka. Seega palus hageja kostjalt välja mõista kokku 184 379, 99 Saksa marka ehk 1 475 039 krooni ja 92 senti ja käesoleva hagi esitamisel tasutud 64 000 krooni suuruse riigilõivu.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, põhjendades seda väitega, et kostja vabaneb vastutusest CMR art 17 lg 2 järgi, sest kaup läks kaotsi seoses kuriteoga. Saksamaa apellatsioonikohtu istungile neid ei kutsutud ja seetõttu ei ole selle otsus kostjale siduv.

Kohus kaasas kolmandate isikutena protsessi Leks Kindlustuse AS, Balti Kindlustuse AS (menetluse kestel nimi muutunud: BICO-LEKS KINDLUSTUSE AS, praegu ERGO Kindlustuse AS) ja ASA Kindlustuse AS (pankrotis), kes ei pidanud hagi põhjendatuks.

3.Ida-Viru Maakohtu 31. jaanuari 2001. a otsusega rahuldati hagi täies ulatuses ning lisaks 45 877 krooni õigusabikulu ja 61 000 krooni muu kohtukulu ulatuses. Kohus kohaldas TsK § 448 ja CMR sätteid. Kohtu põhjenduste kohaselt oli vastavalt Saksamaa Liitvabariigi Hanseatisches Oberlandesgerichti 28. juuli 1999. a otsusele kostja autojuht raskelt hooletu, andes kauba isikule, kelle volitusi ta ei kontrollinud. Kostja ei ole tõendanud, et kaup oleks antud õigele kauba saajale. Hageja kahju on tõendatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus jätta hagi täielikult rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2002. a otsusega muudeti osaliselt maakohtu otsust ning kostjalt mõisteti välja 1 087 680 krooni kahjutasu ja 49 000 krooni kohtukulu ning 49 000 krooni riigilõivu riigituludesse. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei põhjusta kostja väide, et ta sai maakohtu otsuse kätte rohkem kui aasta pärast selle teatavakstegemist, iseenesest kohtuotsuse tühistamist, sest kostjale ennistati kaebuse esitamise tähtaeg ning tema protsessuaalne õigus kohtuotsusele edasi kaevata kannatada ei saanud. Maakohus on õigesti tuvastanud asjaolud, mis panevad kostjale vastutuse kahju eest, mis tekitati hagejale seoses kauba kaotsiminekuga. Juba kostja õigeksvõtuga on tuvastatud, et kostja sõlmis hagejaga lepingu, mille kohaselt ta kohustus toimetama Londa Haarkosmetik Vertriebs GmbH kauba maksumusega 135 960 Saksa marka Moskvasse ja üle andma Moskvas asuvale Sao Londa Haarkosmeetik GmbH-le, kuid kostja autojuht andis veose üle ebaõigele isikule ja kaup läks kaotsi. Nimetatud asjaolud on tuvastatud ka Saksamaa Liitvabariigi Hanseatisches Oberlandesgerichti
28.juulil 1999. a teatavaks tehtud kohtuotsuses, millega on hagejalt kindlustusseltside kasuks regressi korras välja mõistetud kauba maksumus 135 960 Saksa marka ja 5% seaduslikke intresse alates
26.augustist 1997. a. Eelmainitud kohtuotsusega hagejalt väljamõistetud summade tasumist on hageja tõendanud dokumentaalselt ja nende tasumise üle pooltel vaidlust pole. Põhjendatud on kostja väide ebaõige seaduse rakendamise kohta. Apellatsioonkaebuse väide TsK § 448 kohaldamatusest lepingulistele suhetele on õige. Poolte vahel olid lepingulised suhted. Ekslik on ka poolte õigussuhetele kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR) sätteid. CMR artikkel 1 p 1 kohaselt laieneb see konventsioon rahvusvahelistele autovedudele, kuid ta reguleerib saatja ja vedaja vahelisi suhteid. Selline õigussuhe oli kauba saatja ja hageja vahel, kuid mitte poolte vahel. Kuid eksimus selles, milline seadus reguleerib poolte õigussuhteid, ei põhjusta iseenesest kohtuotsuse tühistamist. Vaidlus tuleb lahendada TsK § 222 lg 1 järgi, mille kohaselt juhul, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Veose hagejale toimetamise käigus oli kostja kohustatud isik, s.o võlgnik, ja kuna ta ei täitnud kohustust anda veos üle saajale ning seeläbi tekkis hagejale kahju, peab ta hagejale kahju hüvitama. Tulenevalt CMR ekslikust (artikkel 27)

kohaldamisest on maakohus ebaõigesti kindlaks teinud lepingu rikkumisega tekitatud kahju suuruse. Selleks on ainult hagejalt väljamõistetud ja tema poolt tasutud kauba maksumus - 135 960 Saksa marka, s.o 1 087 680 krooni. Seaduslikud intressid ja kohtukulud Saksa kohtutes on tulenenud asjaolust, et hageja ei rahuldanud põhjendatud nõuet vabatahtlikult, vaid vaidles sellele alusetult vastu. Seeläbi tekkinud kahju ei olnud tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest ning väljamõistetavat summat tuleb seetõttu vähendada. Ebaõiged on kostja väited kahju tõendamatuse kohta. Hageja on temalt väljamõistetud kahju seotuse pooltevahelise lepingu rikkumisega ja kauba maksumuse tõendanud Saksamaa Liitvabariigi apellatsioonikohtu otsusega, kostja õigeksvõtuga kauba kaotsimineku asjaolude kohta ja esitatud maksedokumentidega väljamõistetud raha tasumise kohta. Kostja neid asjaolusid ei eita. Ekslik on kostja väide, nagu ei omaks Saksamaa Liitvabariigi apellatsioonikohtu otsus tõenduslikku tähendust ja kahju olemasolu saab tõendada ainult kirjaliku veolepinguga. Saksa kohtuotsus on legaliseeritud ja Eesti kohtus tunnustatud ning see vastab TsMS §-s 117 sätestatud dokumentaalse tõendi tunnustele. Kostja omalt poolt tõendeid hageja tõendite kummutamiseks ei ole esitanud. Seetõttu ei oma tähtsust vaidlus, kas Saksamaa Liitvabariigi kohtu otsus omab vaieldamatu tõendi tähendust TsMS § 94 lg 2 järgi ning kas kostja oli kolmanda isikuna Saksamaal toimunud apellatsioonimenetlusse kaasatud või mitte. Seda, et kostjat esindanud autojuht ei andnud veost kauba saajale üle, kostja ei eita. Samuti kinnitab kostja, et poolte vahel oli leping kadumaläinud kauba veoks. TsK § 227 kohaselt on lepingulistes suhetes kehtestatud süülise vastutuse põhimõte. Kostjal oli õigus tõendada süü puudumist. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja autojuht oli raskelt hooletu, kui andis kauba üle isikule, kellel polnud saaja volitusi. See, et kauba kadumisega seotud asjaolude suhtes algatati kriminaalmenetlus, ei tõenda kostja autojuhi, seega kostja süü puudumist. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et kostja autojuht täitis kaupa kõrvalistele isikutele üle andes saaja firma juhiseid.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ida-Viru Maakohtu otsust ei ole pooltele TsMS § 226 korras teatavaks tehtud. Protsessiosalised said sellega tutvuda ligi poolteist aastat hiljem. Tegemist on protsessiõigusnormi olulise rikkumisega ja kohtuotsus tuleks tühistada. Ringkonnakohus ei ole kinni pidanud TsMS §-s 365 sätestatust, seega ei vasta otsus TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Saksamaa kohtus ei arutatud kostja OÜ T.R. TAMME AUTO süüd kahju tekkimises. Saksa kohtus käsitleti kauba vedajana WESOTRA-Spedition und Transport GmbH-d, kelle süü kohus tuvastas. Eeltoodule vaatamata otsustas maakohus, et Saksamaa kohus on kostja süü lõplikult tuvastanud. Apellatsioonkaebuse seletustele, miks maakohtu otsus selles küsimuses on ebaõige, ei ole ringkonnakohus vastanud. Lükkamata ümber kaebuse seisukohti, leidis ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud asjaolud, mis panevad kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kostjale. See ei ole

õige. Hageja ja kostja on käesolevas asjas mõlemad vedajad. Vastavalt CMR art-le 37 tuleb vedajatevaheliste regressnõuete lahendamisel lähtuda vedaja süüst kahju tekkimises. OÜ T.R. TAMME AUTO süüd kahju tekkimises ei ole üheski kohtuinstantsis arutatud. Asja juures ei ole veolepingut ega ka saatekirja, mis võimaldaks vedaja õiguste ja kohustuste üle otsustada. Ringkonnakohus on eiranud tõendeid, otsustades, et kostja autojuht andis veose üle võõrale isikule ja kaup läks seetõttu kaotsi. Tegelikult langes autojuht kuriteo ohvriks, mille kohta on Moskvas algatatud kriminaalasi. Seega ei olnud tegemist autojuhi hooletusega CMR art 17 lg 2 tähenduses. Autojuhi süüd ei ole üldse arutatud. Asjas nr 3-2-1-51-96 on Riigikohus asunud seisukohale, et taolistel juhtumitel on kindlustusandjal regressiõigus kuriteo toime pannud isiku vastu, mitte vedaja vastu. Kuna vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda CMR normidest, ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et kohaldada tuleb TsK § 222. Siiski on ringkonnakohus ebaõigesti lähtunud süülise vastutuse põhimõttest.

6.Vastuses kassatsioonkaebusele leiab hageja, et ringkonnakohtu otsus võib olla ekslik CMR kohaldamata jätmise osas, kuid sisuliselt on tegemist õige lahendiga.
7.Istungile kassaator ega vastustaja ei ilmunud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
9.Kõigepealt märgib kolleegium, et vaidluse lahendamisele tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. Nimetatud tingimused on täidetud. CMR art 34 kohaselt võivad veost vedada järgemööda mitu vedajat ning sel juhul vastutavad nad kogu veo eest. Art 34 peamine mõte on anda kauba saatjale alus otsenõude võimaldamiseks kõikide veos osalevate vedajate vastu. Nimetatud otsenõue on selgelt väljendatud art-s 36. CMR art 37 kohaselt võib vedaja, kes on hüvitanud tekkinud kahju, nõuda regressi korras teiselt vedajalt kahju hüvitamist. Saksamaa Liitvabariigi Hanseatisches Oberlandesgerichti 28. juulil 1999. a teatavaks tehtud otsuses on WESOTRA-Spedition und Transport GmbH-lt kahju välja mõistetud kui vedajalt. OÜ T.R. TAMME AUTO on nimetatud otsuses määratletud kui all-vedaja. Pooled ei vaidlusta, et nad osalesid kauba veos vedajatena. Seega on täidetud CMR art-te 34 ja 37 kohaldamise eeldused. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et CMR ei saa kohaldada kahe vedaja omavahelises vaidluses. CMR art 34 kohaldatakse, kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel veavad mitu vedajat järgemööda. Kohus ei ole tuvastanud, et vedajad oleksid omavahelisi suhteid CMR reeglitest erinevalt kokku leppinud.
10.Kolleegium märgib, et kassaatori viide tsiviilasjale nr 3-2-1-51-96 ei ole asjakohane.

Apellatsioonikohus tuvastas selles asjas, et kaup rööviti ja seepärast asus Riigikohus seisukohale, et nende asjaolude tõttu ei pea vedaja kahju eest vastutama.

11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Saksamaa Liitvabariigi Hanseatisches Oberlandesgerichti 28. juulil 1999. a teatavaks tehtud otsus on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 117 mõttes. Nimetatud otsuse põhjendavas osas on kindlaks tehtud, et kahju tekkimise on põhjustanud OÜ T.R. TAMME AUTO autojuhi hooletu käitumine ning pole asjaolusid, mis vabastaksid kostja CMR art 17 lg 2 kohaselt vastutusest. Kassaatoril oli võimalus esitatud dokumentaalne tõend ümber lükata, esitades tõendeid, mis kinnitaksid teda vastutusest vabastavate asjaolude olemasolu CMR art 17 lg-te 2 või 4 tähenduses. See võimalus oli kostjal seetõttu, et ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et kostja kaasati CMR art 39 lg 1 järgi nõuetekohaselt Saksamaa Liitvabariigi kohtus toimunud menetlusse.
12.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse suure hilinemisega teatavakstegemine on protsessiõigusnormi rikkumine, kuid ainuüksi see ei põhjusta kohtuotsuse tühistamist. Pealegi on kassaatorile ennistatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning tal on võimalik olnud kasutada ettenähtud protsessiõigusi. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.