lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-16-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.03.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-16-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.03.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1630
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 105 lg 1Ülesütlemise tühisusele tuginemineTsMS § 57 lg 4Digitaalse toimiku pidamise võimatusTLS § 79 lg 1Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 229 lg 1Tõendi mõisteTsMS § 363Hagiavalduse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-16-03 Otsuse kuupäev Tartu, 5. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Jüri Nõmme hagi Eesti Vabariigi vastu õiguse tunnustamiseks saada töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel hüvitist ja hüvitise 33 192 krooni 50 sendi väljamõistmiseks ning Eesti Vabariigi vastuhagi Jüri Nõmme vastu töölt vabastamise seaduslikuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1139/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 3. veebruar 2003. a Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi esindaja vandeadvokaat I. Maaroos Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
15.oktoobri 2002. a otsus osas, millega jäeti Eesti Vabariigi vastuhagi J. Nõmme vastu rahuldamata ning tunnistati Pärnu Maavalitsuse poolt J. Nõmmega töölepingu lõpetamine
6.veebruaril 2001. a TLS § 86 p 8 alusel ebaseaduslikuks, loeti tööleping lõppenuks 15. oktoobrist 2002. a TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel, mõisteti Pärnu Maavalitsuselt J. Nõmme kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6035 krooni, lisatasu aprillist detsembrini 2000. a eest 14 544 krooni ja 2360 krooni kohtukulu katteks. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Rahuldada Eesti Vabariigi vastuhagi ja tunnistada Jüri Nõmmega töölepingu lõpetamine 6. veebruaril 2001. a TLS § 86 p 8 alusel seaduslikuks.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada Pärnu Maavalitsusele 22. oktoobril 2002. a tasutud 200 (kahesaja) krooni suurune kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jüri Nõmm töötas määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel Pärnu Maavalitsuse haldustalituse valvurina. Maavanem lõpetas J. Nõmme töölepingu 6. veebruaril 2001. a töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 8 ja § 105 lg 1 alusel töötaja (riigi abiteenistuja) vääritu teo tõttu. Pärnu maavanema
5.veebruari 2001. a korralduse nr 11-k kohaselt seisnes hageja vääritu tegu 25. detsembril 2000. a kella 23.00 paiku ametitelefoni mittesihipärases kasutamises viisil, mis diskrediteerib maavalitsust kui riigiasutust ja riiki (kõne intiimteenuseid osutaval liinil summas 266 krooni 62 senti).
2.J. Nõmm vaidlustas töölepingu lõpetamise töövaidluskomisjonis. Pärnumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 3. mai 2001. a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Kuna avaldaja ei soovinud tööle ennistamist, siis loeti tööleping 10. maist 2001. a alates lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Pärnu Maavalitsuselt mõisteti J. Nõmme kasuks välja 3017 krooni 50 sendi suurune hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, s.o pool keskmist kuupalka. Samuti mõisteti välja 2000. aasta aprillist detsembrini maksmata jäetud lisatasu 14 544 krooni. J. Nõmm palus Pärnu Maakohtule esitatud hagis tunnustada tema õigust saada töölepingu lõpetamisel

hüvitist viie ja poole kuu keskmise palga ulatuses summas 33 192 krooni 50 senti ja mõista see Pärnu Maavalitsuselt välja. Eesti Vabariik esitas vastuhagi ja palus tunnistada seaduslikuks J. Nõmme töölt vabastamine TLS § 86 p 8 alusel.

3.Pärnu Maakohus jättis 17. mai 2002. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus tunnistas seaduslikuks J. Nõmmega töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 8 alusel. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt helistas hageja 25. detsembril 2000. a tööandja telefonilt 266 krooni 62 sendi eest tasulistele verbaalseid intiimteenuseid osutavatele telefoninumbritele. Kui riigiasutuse abiteenistuja võtab kõne tööajal nendele telefoninumbritele, on tema tegu käsitatav vääritu teona. Hageja tegu diskrediteeris tööandjat kui riigiasutust ja kaudselt ka Eesti riiki. Isegi riigile tekitatud varalise kahju hüvitamine ei muuda olematuks nende väärtuste kahjustamist, mida maavalitsus avaliku võimu esindajana kannab. Kodanikel on õigus eeldada, et nende poolt riigi toimimiseks antud vahendeid kasutatakse nende heaolu ja huve silmas pidades. Hageja ametijuhendi p 5.2 mõtte kohaselt võis hageja kasutada maavalitsuse osakondade ja talituste osutatavaid sideteenuseid üksnes tööks. Tõendatud on, et hageja ei võtnud eelnimetatud kõnesid mitte tema kasutuses olnud ametitelefonilt, vaid maja teises servas asunud puhketoa telefonilt. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. oktoobril 2002. a maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse. Ringkonnakohus jättis Eesti Vabariigi vastuhagi J. Nõmme vastu rahuldamata. Kohus tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning luges töölepingu 15. oktoobrist 2002. a alates lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise (6035 krooni) töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, 14 544 krooni 2000. a aprillist detsembrini saamata jäänud lisatasu ja 2360 krooni õigusabi eest kohtukuluna. Muus osas jättis kohus J. Nõmme hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste järgi sätestab TLS § 105 lg 1, et tööandjal on õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 8 ettenähtud alusel ka riigi ja kohaliku omavalitsuse abiteenistujaga. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on väärituks teoks tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Sama sätestab ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 3. Hageja töötas kostja juures abiteenistujana. Tööandja leidis, et hageja pani toime vääritu teo, kui kasutas 25. detsembril 2000. a kella 23.00 paiku ametitelefoni mittesihipäraselt ja viisil, mis diskrediteerib riiki ja maavalitsust (kõne intiimteenuseid osutaval liinil). Pärnu Maavalitsuse kantselei sekretariaadi- ja haldustalituse valvuri ametijuhendi p 5.2 kohaselt oli valvuril õigus kasutada maavalitsuse osakondade ja talituste poolt osutatavaid tööks vajalikke teenuseid (sideteenused). Hageja võis kasutada telefoni ka isiklikeks kõnedeks. Pärnu Maavalitsuse sisekorraeeskirjade p 11.2 alap 5 järgi oli teenistuja kohustatud tasuma erakõnede pidamise eest rahandusosakonna raamatupidamisele. Ainuüksi erakõned ametitelefonilt ei ole töödistsipliini rikkumine. Tööandja 5. veebruari 2001. a käskkirjast ei nähtu, kuidas valvekorra ajal helistamine intiimteenuseid

pakkuvale telefoninumbrile diskrediteerib nii riiki kui ka maavalitsust. Vastuhagiavalduses ei ole selliseid asjaolusid esile toodud. Maakohus on õigesti leidnud, et TLS § 105 mõtte kohaselt kujundab üldtunnustatud kõlblusnormid ühiskond ja need on ajas muutuvad. Maakohus tegi sellest ebaõige järelduse, et ainuüksi ülalnimetatud kõne võtmise fakt on riiki kui avaliku võimu kandjat diskrediteeriv tegevus. Telefoninumbrid, millelt väidetavalt pakutakse verbaalset intiimteenust, kuuluvad äriregistrisse kantud OÜ-le All Media ja OÜ-le Reval Marketing, mis reklaamivad teenuseid avalikult ajakirjanduses. Riik ei ole pidanud vajalikuks sekkuda ega takistada seda tüüpi meelelahutuse pakkumist. On taunitav, et hageja helistas tööajal verbaalset intiimteenust pakkuvatele telefoninumbritele, kuid see ei ole käsitatav Eesti riiki või maavalitsust diskrediteeriva tegevusena. Hageja käitumine ei anna alust lõpetada töölepingut TLS § 86 p 8 ja § 105 alusel. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 30 lg 2 alusel hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kuna töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud, siis tuleb kostjalt välja mõista ka 14 544 krooni suurune lisatasu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus väljus asja menetlemise piiridest ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja lisatasu 14 544 krooni. Nimetatud summa mõisteti kostjalt välja töövaidluskomisjoni otsusega ja ta tasus selle summa hagejale 11. juuniks 2001. a. Töövaidluskomisjoni otsust lisatasu väljamõistmise osas pooled ei vaidlustanud. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei lugenud hageja tegu väärituks teoks. Ringkonnakohtu seisukoht on vastupidine maakohtu seisukohale, kuid ringkonnakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et hageja tegu ei ole käsitatav tööandja suhtes vääritu teona. Vaieldakse selle üle, kas hageja poolt tööajal ametitelefonilt verbaalset intiimteenust pakkuvatele telefoninumbritele helistamine kahjustas Pärnu Maavalituse mainet. Ühiskonnas on väljakujunenud kõlblusnormid ning nende rikkumine diskrediteerib seda asutust, kus neid norme rikutakse. Iga endast lugupidav inimene peaks leidma, et tööajal ametitelefonilt intiimteenuseid osutavale telefoninumbrile helistamine on vastuolus heade kommetega ja üldtunnustatud kõlblusnormidega ning diskrediteerib ametiasutust. Kuna maavalitsus on riigiasutus, diskrediteerib hageja tegu tervet Eesti riiki. Hagejaga töölepingu lõpetamine oli seaduslik.
6.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebuse väiteid põhjendamatuteks. Ringkonnakohus ei rikkunud otsuse tegemisel ei protsessiõiguse ega materiaalõiguse norme.
7.Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus saab ringkonnakohtu otsusega tuvastatud asjaolude alusel teha tühistatud osas uue otsuse.
9.Tööandja võib TLS § 86 p 8 kohaselt lõpetada määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja vääritu teo tõttu. Sellel alusel võib TLS § 105 lg 1 järgi töölepingu lõpetada ka riigi abiteenistujaga. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on vääritu selline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Pärnu maavanema korraldusega lõpetati 6. veebruaril 2001. a J. Nõmme tööleping distsiplinaarkaristusena TLS § 86 p 8 ja § 105 lg 1 alusel töötaja vääritu teo tõttu. Ringkonnakohus on tuvastanud, et J. Nõmm oli riigi abiteenistuja ning et ta helistas 25. detsembril 2000. a kella 23.00 paiku tööl olles verbaalset intiimteenust pakkuvatele telefoninumbritele. Vaidlust pole selle üle, et distsiplinaarkaristus määrati seaduses sätestatud korras. Kolleegium on seisukohal, et kui riigiasutuse abiteenistuja helistab tööandja telefonilt tööajal verbaalseid intiimteenuseid osutavatele telefoniliinidele, siis ta kahjustab riigiasutuse mainet. Selline tegu on piisav kõige rangema distsiplinaarkaristuse, milleks on töölepingu lõpetamine, määramiseks. TLS § 105 lg 1 järgi lasub selles nimetatud töötajatel töösuhetes kõrgendatud vastutus. Nende isikute ringi kuulub ka riigi ja kohaliku omavalitsuse abiteenistuja. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu arvamusega, et üldtunnustatud kõlblusnormid kujundab ühiskond ja need on ajas muutuvad. Kuid teatud küsitava eetilise väärtusega meelelahutuse lubamine riigis ei ole vaadeldav kõikelubatavusega isikutele, kelle ülesandeks on lisaks ametijärgsetele tööülesannete täitmisele ka tööandja autoriteedi hoidmine. Seetõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et kostjat ei diskrediteeri see, kui abiteenistuja võtab tööajal ametitelefonilt kõnesid verbaalset intiimteenust osutavatele telefoninumbritele, kuna need numbrid kuuluvad äriregistrisse kantud osaühingutele ning riik pole takistanud sellise meelelahutuse pakkumist. Hageja selline tegu on vääritu tegu TLS § 86 p 8 ja § 105 lg 2 mõttes ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 8 ja § 105 lg 1 alusel oli seaduslik.
10.Pärnumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 3. mai 2001. a otsusega mõisteti Pärnu Maavalitsuselt J. Nõmme kasuks välja 2000. aasta aprillist detsembrini saamata jäänud lisatasu 14 544 krooni. Kuna töövaidluse pooled pöördusid hagiavaldustega kohtusse, siis töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Hageja ei nõudnud kohtule esitatud hagiavalduses, et kostjalt mõistetakse välja 14 544 krooni. Ka kostja ei vaidlustanud vastuhagiavalduses temalt 14 544 krooni väljamõistmist. Mõistes kostjalt hageja kasuks välja lisatasu 14 544 krooni, rikkus ringkonnakohus TsMS § 229 lg 1, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
11.Riik ja kohalik omavalitsus on TsMS § 57 lg 4 järgi kautsjoni tasumisest vabastatud. Kassatsioonkaebuselt ekslikult tasutud kautsjon tuleb Pärnu Maavalitsusele tagastada. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.