Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-2-1-70-02 Tartu, 5. juuni 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja V. Kõve AS Eesti Ühispank hagi Aavo Pitki vastu pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina ja kinnistu valduse väljanõudmiseks. Aavo Pitki vastuhagi AS Eesti Ühispank vastu laenulepingu tühiseks tunnistamiseks ja pandilepingu lõpetamiseks ning Tallinna Hooneregistris pandiõiguse lõppemise kohta märke tegemiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1209/01 AS Eesti Ühispank ja Aavo Pitki kassatsioonkaebused
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 13. mai 2002. a kuupäev Istungil osalenud AS Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat A.-H.Raig isikud Resolutsioon
lg 1 kohaselt on laenajal õigus vaidlustada laenulepingut selle rahatuse tõttu, kui ta laenajalt tegelikult raha ei saanud. 14. jaanuaril 1997. a pantis A. Pitk kolmanda isikuna U. Themase ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks oma elamu Tallinnas Kelluka 35. Pandiõiguse kohaselt ei saa isikul tekkida võlga pandipidaja ees ja seda ei saa ümber vormistada laenuks TsK § 272 lg 3 mõttes. Hagejal tekkis U. Themase laenu tagasimaksmata jätmisel õigus nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kuid kostja kui pantija ei muutunud seepärast hageja ees võlgnikuks. Laenuleping osutus TsK § 272 lg 3 ja TsÜS § 66 lg 2 koosmõjul tühiseks. Linnakohus rahuldas ka kostja nõuded pandilepingu tühisuse tunnustamiseks ja Tallinna Hooneregistris hageja kasuks tehtud pandimärke kustutamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
esitada pantija vastu hüpoteegi tunnustamist ja kinnistusraamatusse kande tegemist taotleva hagi, kui pantija on keeldunud asjaõiguslepingu sõlmimisest. AÕS RakS § 133 lg 3 alusel kantakse pandiõiguse kandmisel hüpoteegina kinnistusraamatusse hüpoteegisummana ehitise pandiga tagatud võla summa, kui puudub teistsugune kokkulepe. AS Eest Ühispank märkis hagiavalduses kostja tagastamata laenuks 948 258 krooni. Seega tõendas ta oma nõude põhjendatust. AS Eesti Ühispank leiab, et intressimäär ja kõrvalnõuete suurus ei ole hüpoteegi kohustuslikud tingimused. AÕS § 327 mõttest tuleneb, et hüpoteeki võib seada intressita ja kõrvalnõueteta. Seega juhul, kui kohus leiab, et pandipidaja poolt hüpoteegi seadmisel taotletav intressimäär ja kõrvalnõuete summa ei ole põhjendatud, ei ole see aluseks nõude rahuldamata jätmisele tervikuna, kui taotletav hüpoteegisumma on tõendatud. Ringkonnakohus jättis poolte vaidluse intressimäära ja kõrvalnõuete suuruse osas sisuliselt lahendamata.
ja A. Pitki vahel toimus võla ülekandmine TsK § 220 tähenduses.
otsuse tegemisel TsMS § 229 lg 2, kui asus AS Eesti Ühispank poolt esitatud laenu põhisumma puhul, mida taotleti ka hüpoteegisummana, seisukohale, et seda pole tõendatud. A. Pitk ei vaielnud laenu põhisummale vastu, küll aga vaidlustas AS Eesti Ühispank esitatud hüpoteegiintresside ja kõrvalnõuete arvestuse. Ringkonnakohus leidis ise samas, et laenuleping oli kehtiv. Ringkonnakohus rikkus ka TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, kui ei vastanud AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuses esitatud sellekohasele põhjendusele.
Ühispank hagi kohaselt taotletavasse hüpoteegisummasse arvestanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.