lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-48-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 27.05.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-48-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
27.05.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1708
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 144 lg 1, 2TDVS § 23 lg 2TLS § 103 lg 2Kollektiivse ülesütlemise tähtaegITLS § 28TDVS § 11 lg 2TDVS § 2TDVS § 8TLS § 117Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmineTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (16)

lahend.ee
2-14-5427/32Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.11.20143-2-1-135-11Riigikohus04.01.20122-09-63411/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.06.20112-09-43761/30Tallinna Ringkonnakohus16.11.20102-09-52970/10Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.09.20102-09-69882/10Viru Maakohus Narva kohtumaja08.07.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon

3-2-1-48-02 Tartu, 27. mai 2002. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik Vladimir Klevtsovi hagi Pärnu linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1281/01. Pärnu linna kassatsioonkaebus 15. aprill 2002. a

Kostja esindaja vandeadvokaat K. Vilippus, hageja V. Klevtsov ja tema esindaja vandeadvokaat P. Järve

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri 2001. a otsus Pärnu linnalt Vladimir Klevtsovi kasuks kohtukuluna õigusabi eest 5000 krooni väljamõistmise osas ja jätta Vladimir Klevtsovi õigusabikulud tema kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Klevtsov töötas Pärnu Vene Gümnaasiumi direktorina. Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna 16. jaanuari 2001. a käskkirjaga (käskkiri) lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel koolikohustuslike laste arvestuse pidamise ja õpilaste hindamise nõuete jämeda rikkumise tõttu. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli Pärnu Maavalitsuse riikliku järelevalve akt (järelevalve akt) Pärnu Vene Gümnaasiumi kontrollimise tulemuste kohta 2000. aasta novembris.
2.
2-09-43761/15
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
25.05.2010
2-09-3097/12Tallinna Ringkonnakohus30.04.2010
2-07-22862/13Tallinna Ringkonnakohus03.03.2010
2-08-62770/22Viru Maakohus Narva kohtumaja17.06.2009
2-08-19446/17Viru Maakohus Narva kohtumaja01.06.2009
2-06-23824/36Viru Maakohus Narva kohtumaja09.03.2009
2-07-17554/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.03.2009
2-08-27410/20Viru Maakohus Narva kohtumaja26.01.2009
2-06-2812/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.11.2007
2-06-29277/9Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja14.03.2007
Kohtule esitatud hagis palus V. Klevtsov tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning mõista kostjalt välja töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest. Hageja leidis, et kõige karmima distsiplinaarkaristuse määramine ei ole seaduslik. Käskkiri ei vasta TDVS § 11 lg 2 nõutele, kuna selles ei ole märgitud milles konkreetselt seisnesid hageja süüteod, nende toimepanemise aega ning TLS § 103 lg 2 kohaldamine on sisuliselt motiveerimata. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. novembri 2000. a määrusega nr 355 kinnitatud "Koolikohustuslike laste arvestamise korrale" vastutab koolikohustuslike õpilaste arvestuse pidamise ja koolikohustuse täitmise kontrolli tagamise eest ka kohalik omavalitsus. Pärnu Vene Gümnaasiumis oli direktor käskkirjaga pannud koolikohustuse täitmise kontrollimise õppealajuhatajale. Haridusministri 16. juuni 1999. a määrusega nr 35 kinnitatud "Õpilaste hindamise korda" ei ole hageja rikkunud, kuna vastavalt ametijuhendile oli ta kohustatud korraldama õppenõukogu tööd ja juhatama koosolekuid. Direktori ülesannete hulka ei kuulunud õpilaste hindamine ning samuti ei olnud tema pädevuses muuta õppenõukogu otsuseid.
3.Kostja leidis, et töölepingu lõpetamisel on järgitud TLS §-de 103 ja 106 sätteid ning töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse nõudeid. Direktor on vastutav kogu kooli tegevuse eest. Tema ülesanne

on tagada, et kooli tegevuses järgitaks õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

4.Pärnu Maakohus jättis 25. mai 2001. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt vastab käskkiri TDVS § 11 lg 2 nõuetele. Hagejale distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamine on vastavuses hageja poolt toimepandud süütegude raskusega ning kooskõlas proportsionaalsuse printsiibiga. Asjas on tõendatud, et direktor kustutas koolist lahkunud õpilased kooli nimekirjast mitmeid kuid pärast nõuetekohase teatise saabumist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kool oleks teinud lahkunud õpilaste kohta kirjalikke järelepärimisi. Õpilaste hindamise nõuetele mittevastavad õppenõukogu otsused on tehtud hageja juhtimisel ja teadmisel. Arvestades hageja töökohustuste täitmata jätmise iseloomu, kestvust ja arvukust, on temale määratud distsiplinaarkaristus õiglane ning töölepingu lõpetamine seaduslik. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. novembril 2001. a maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja tööle ennistamise nõue ja tegi selles osas uue otsuse ja ennistas hageja TLS § 144 alusel tööle. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja distsiplinaarkaristus vastab süüteo raskusele ning selle määramisel on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. TLS § 103 lg 2 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Asudes seisukohale, et hageja süütegu on jäme töökohustuste rikkumine TLS § 103 lg 2 mõttes, on maakohus jätnud tähelepanuta, et TDVS § 8 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse mõttest tuleneb, et distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine on õiguspärane üksnes tõsiste töökohustuste rikkumise korral. Hageja ei vaidlustanud puudusi koolikohustuslike laste arvestuse pidamises. Tema põhjenduse kohaselt on koolikohustuslike laste arvestuse eeskirjade täitmine raskendatud, kuna õpilaste vanemad ei teavita kooli õigeaegselt lapse koolist puudumise põhjustest ja koolist lahkumisest. Järelevalve akti järgi on õpilaste topeltarvestust võimaldanud omavalitsuse ebapiisav kontroll koolikohustuslike laste arvestuse üle. See asjaolu hagejat küll ei õigusta, kuid ei võta samas ka kohalikult omavalitsuselt kohustust teostada koolides kontrolli vastavate eeskirjade täitmise üle. Järelevalve aktist nähtuvalt olid inspekteerimise perioodiks nn "surnud hinged" õpilaste nimekirjast kustutatud. Töölepingu lõpetamist on põhjendatud ka sellega, et hageja ei ole taganud õppenõukogu otsuste õiguspärasust õpilaste täiendavale õppetööle jätmisel ja järgmisesse klassi üleviimisel. Neid puudusi ei saa lugeda hageja jämedaks töökohustuste rikkumiseks, kuna õpilasi ei hinda direktor ning õppenõukogu on kollegiaalne organ. Järelevalve akti kohaselt oleks õpilastel, kellel on raskusi gümnaasiumi õppekava täitmisega, pärast põhikooli lõpetamist soovitav jätkata õpinguid kutseõppeasutuses. Samas on järelevalve läbiviijad leidnud, et muukeelsetel noortel puuduvad Pärnus kutseõppeks võimalused. Hageja on töötanud Pärnu Vene Gümnaasiumi direktorina üle 11 aasta. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Järelevalve akti kohaselt on kool saavutanud positiivseid tulemusi õppekava ja

ainekavade koostamisel, algklasside õppe-kasvatustöös, riigikeele õpetamisel, kooli- ja klassivälises tegevuses. Samuti peetakse positiivseks kooli arendustegevuse eesmärgistamist ning töökeskkonnaga seonduvat (koolihoone seisund, õpilaste toitlustamine). Neil asjaoludel ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamine otstarbekas. TLS § 144 lg 2 alusel tööle ennistamisel ei ole hagejal õigust hüvitisele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, andes teise hinnangu maakohtu järeldustele. Maakohus motiveeris põhjalikult hagejale määratud karistuse vastavust süüteole. Ringkonnakohtu teistsugune järeldus on motiveerimata ja seetõttu oluline protsessiõigusenormide rikkumine.
8.Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti TDVS § 23 lg 2 ja TLS § 144. TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka TLS §st 144. Ringkonnakohus ennistas hageja tööle, kuid jättis temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamata.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks tööle ennistamise osas. Kohtukulude väljamõistmise osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et hageja tööle ennistamisel kohaldas ringkonnakohus vääralt TDVS § 23 lg 2 ja TLS § 144.
11.TLS §-des 48 ja 50 nimetatud töökohustuste süüliselt täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on TDVS § 2 p 1 järgi töötaja distsiplinaarsüütegu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus TLS § 103 lg-st 1 tulenevalt lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus või sama paragrahvi teise lõike kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Seega on töötaja iga süütegu, kui see häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus, jäme töökohustuste rikkumine. Töökohustuste esmakordne jäme rikkumine või distsiplinaarkaristust omava töötaja tööd häiriv süütegu on käsitletav seaduse olulise rikkumisena.
12.Tööandja või kohtu otsustus töötaja töökohustuste rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamisel põhineb töötaja süüteo asjaoludele (faktikoosseisule või -kogumile) antud hinnangul. TDVS § 8 lg-st 1 tulenevalt on hindamisele kuuluvateks asjaoludeks süüteo raskus, selle toimepanemise asjaolud ja töötaja eelnev käitumine. Siinjuures tuleb hinnangu andmisel vahet teha töötaja süüteo formaalsetel ja sisulistel tunnustel. Töökohustuste täitamata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes)

iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja süüteo raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Süüteo toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles süütegu toime pandi. TLS § 103 kohaldamine peab seega põhinema töötaja süüteo kõigi asjaolude hinnangul kogumis.

13.TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus töötajale määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Tulenevalt ITLS § 28 lg-st 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude puudumisel või seaduses sätestatud töölepingu lõpetamise aluse kohaldamisel protseduurireeglite olulise rikkumise korral. Kui tööandja on lõpetanud töölepingu ebaseaduslikult, siis pole kohtul alust kaaluda TLS § 144 kohaldamist seonduvalt töölepingu lõpetamise otstarbekusega. Sel juhul tunnistab kohus töölepingu lõpetamise töötaja hagi alusel ebaseaduslikuks. Seega on TLS § 144 kohaldamise eelduseks töölepingu lõpetamise õiguspärasus. Töötaja tööle ennistamisel TLS § 144 kohaselt kasutab töövaidlusorgan talle seadusega antud volitust hinnata asjaolude kohaselt, kas töölepingu lõpetamine töötajaga oli otstarbekas. Seetõttu ei saa selle sätte alusel töötaja tööle ennistamine tähendada tööandja distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasust.
14.Hageja põhjendas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja mittevastavusega TDVS § 11 lg 2 nõuetele ja TLS § 103 lg 2 rakendamise sisulise motiveerimata jätmisega. Hageja apellatsioonkaebuse alusel asja läbi vaadanud ringkonnakohus maakohtu otsust töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude rahuldamata jätmises ei muutnud. Seega on apellatsioonikohus nõustunud maakohtu seisukohaga, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei ole ilmses vastuolus tema süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja hageja varajasema käitumisega. Apellatsioonikohus andis üksnes erineva hinnangu hageja süüteo asjaoludele, leides, et kuna hageja süütegu ei ole vaadeldav jämeda töökohustuste rikkumisena, ei olnud temaga töölepingu lõpetamine otstarbekas. Iseenesest on küll õige ringkonnakohtu otsuse seisukoht, et töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse mõttest tulenevalt on distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine õiguspärane üksnes tõsiste töökohustuste rikkumise korral, kuid see ei ole kooskõlas otsuse lõppjäreldusega: tööandja ei lõpetanud töölepingut ebaseaduslikult.
15.Väär on kassatsioonkaebuse väide, et TDVS § 23 lg-st 2 tulenevalt pidanuks apellatsioonikohus hagejale määratud distsiplinaarkaristuse tühistama. Kui kohus on tuvastanud, et töötajale on määratud distsiplinaarkaristus seadusevastaselt, eeldavad tühistamist TDVS §-s 3 märgitud distsiplinaarkaristustest noomitus, rahatrahv ja palga maksmisega töölt kõrvaldamine, kuna teisiti nende karistuste kehtivust lõpetada ei saa. Kui kohus on tuvastanud, et tööandja on lõpetanud töötajaga töölepingu distsiplinaarkaristusena (TLS § 86 punktid 6-8) ebaseaduslikult, siis TLS § 117

alusel töötaja tööle ennistamise või selle asemel hüvitise väljamõistmise, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise otsuse jõustumisega kaotab töötajale määratud karistus kehtivuse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise tõttu ning kohtul puudub vajadus teha otsust distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamise tühistamise kohta. Kuna TLS § 144 lg 1 alusel töötaja tööle ennistamisel puudub kohtul alus töötaja distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, siis ei kaota kohtuotsuse jõustumisel, millega tunnistati töölepingu lõpetamine mitte otstarbekohaseks karistuseks ja ennistati töötaja tööle, töötajale määratud karistus kehtivust, vaid see kustub TDVS §s 13 sätestatu kohaselt.

16.Ringkonnakohtu otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 5000 krooni õigusabi eest. Kostja ei ole töölepingut hagejaga lõpetanud ebaseaduslikult. Hageja selle nõude jättis kohus rahuldamata. Kohus on tuvastanud hageja töökohustuste rikkumise, mis kohtu hinnangul ei ole aga jäme töökohustuste rikkumine ning võimaldas kohtul seaduses sätestatud otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt hageja tööle ennistada. Seetõttu ei saa töötaja TLS § 144 alusel tööle ennistamist käsitada hagi osalise rahuldamisena ning TsMS § 61 lg 1 kohaldamiseks puudub alus. Uue otsusega jätab Riigikohus hageja õigusabikulud tema kanda. L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.