lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-54-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.04.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-54-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.04.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1562
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 320 lg 1Kinnipidamisõiguse mõisteAÕS § 45 lg 1Valduse äravõtmisest tulenev nõueAÕS § 321Nõude seotus kinnipeetava esemegaAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestReS § 17TsK § 273TsK § 347TsMS § 229Tõendi mõisteTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-12-15418/45Tallinna Ringkonnakohus13.10.20142-03-302/14Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja26.10.20092-08-8458/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.03.20092-06-11237/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.12.20082-06-2808/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.07.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-2-1-54-02 Tartu, 29. aprill 2002. a Eesistuja J. Luik, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Aivo Toominga hagi Anti Kivi vastu vara võõrast ebaseaduslikust valdusest välja mõistmiseks; Anti Kivi vastuhagi Aivo Toominga vastu 13 000 krooni saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-501/2001 Aivo Toominga kassatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 8. aprill 2002. a kuupäev Istungil osalenud Aivo Tooming ja tema esindaja vandeadvokaat U. Paimets isikud Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2001. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Aivo Toomingale 10. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 205 (kakssada viis) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Tooming ostis 15. juulil 1997. a sõiduauto BMW hinnaga 40 000 krooni. A. Kivi andis auto ostmiseks 13 000 krooni, kandes selle summa üle müüjale. Pooled leppisid suuliselt kokku, et laen makstakse tagasi ühe aasta jooksul auto ostmisest arvates. A. Tooming kanti registrisse auto omanikuna ja A. Kivi kasutajana. Pooled said hästi läbi ja mõlemad kasutasid autot vastavalt vajadusele 1998. aasta veebruarini. A. Kivi võttis auto 1998. aasta veebruaris ainukasutusse ja ei andnud seda A. Toomingale kasutada viimase vastavasisulistele sooviavaldustele vaatamata.
2.
TsMS § 363Hagiavalduse sisu
TsÜS § 81 lg 3Tehingu notariaalne kinnitamine
A. Tooming palus 6. oktoobril 1999. a esitatud hagiavalduses sõiduauto BMW A. Kivi ebaseaduslikust valdusest välja mõista.
3.A. Kivi esitas vastuhagi, milles palus A. Toomingalt välja mõista laen 13 000 krooni. Kostja leidis, et pooled sõlmisid suulise laenulepingu ja hageja ei ole 13 000 krooni tagastanud. Auto valdus põhineb kokkuleppel.
4.Vastuväites vastuhagile leidis hageja, et tema täitis kokkulepet ja andis autot kostjale kasutada. Kostja kokkulepet auto kasutamistingimuste osas ei täitnud. Kostja on autot üksi kasutanud enam kui aasta ja seetõttu võib lugeda laenu tasaarvestatuks.
5.Jõgeva Maakohus rahuldas hagi ja mõistis sõiduauto A. Kivi ebaseaduslikust valdusest A. Toomingale välja. A. Kivi vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on auto omanik hageja ja auto oli kostja kasutuses, kuni see võeti kostja valdusest ära. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on õiguslik alus autot oma valduses hoida ja saada tagasi 13 000 krooni. Kostja õigus autot kasutada põhines rendilepingul. Hageja sai aru, et kostja antud 13 000 krooni eest saab kostja õiguse autot kasutada. Kostja mõistis hagejale raha andes,

et selle raha eest saab ta auto kasutamise õiguse. Rendileandja teatas rentnikule kasutusõiguse lõppemisest ning rendileping lõppes ReS § 17 alusel 3 kuud pärast etteteatamist. Kostjal ei ole rendilepingu lõppemise tõttu õiguslikku alust autot kasutada. Kuna kirjalik laenuleping puudub, ei saa raha andmist lugeda laenuks. Pooled leppisid 1997. aasta juulis kokku auto kasutamises, mitte raha tagastamises. Kui raha andmine oli laen, siis auto kasutamise suhe ei ole laenuga seostatav, kuna pooled eitavad pandilepingu sõlmimist. Pooled ei ole väitnud, et raha anti kingitusena. Asjaolu, et kostja on autot faktiliselt kasutanud pikema aja jooksul, ei anna alust eeldada, et ta võis seda tasuta teha. Samuti leidis kohus, et kostja on kasutanud autot kogu ettemakstud rendisumma ulatuses, mistõttu tema nõue 13 000 krooni saamiseks jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega A. Toominga hagi osaliselt ning mõistis sõiduauto kostja omavolilisest ainuvaldusest kostja ja hageja kaasvaldusesse hageja poolt 13 000 krooni tasumiseni kostjale.
7.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning andnud ebaõige hinnangu tunnistajate ütlustele ja asjas kogutud teistele tõenditele, leides, et pooled sõlmisid 1997. a juulis rendilepingu ning 13 000 krooni ei olnud laen, vaid rendilepingust tulenev renditasu ettemaks sõiduauto kasutamise eest. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et hagejal on omanikuna õigus nõuda AÕS § 80 alusel sõiduautot ainuvaldusesse.
8.Pooltel puudus vaidlus laenulepingu üle, sest lepingupooled on suulise lepingu olemasolu tunnistanud. Kostja seletuse järgi tuli laen tagastada esialgse kokkuleppe kohaselt 15. juuliks 1998. a ja laenulepingu sõlmimisel lepiti täiendavalt kokku ka selles, et kostjal on õigus vajadusel hageja sõiduautot tasuta kasutada ajani mil hageja tagastab kostjale 13 000 krooni. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel rendilepinguna pidi olema tõendatud auto kasutamise eest tasu maksmise kokkulepe. Selline kokkulepe ei ole tõendatud.
9.Kuna tasu maksmise kokkulepe ei ole tõendatud, siis said pooled 1997. a juulis laenulepinguga koos sõlmida lepingu vara tasuta kasutamiseks. Hageja andis sõiduauto BMW kostjale kasutamiseks tingimusel, et kostjal on õigus sõiduautot kasutada, kuni hageja tasub talle 13 000 krooni. Sellist kokkulepet tõendavad A. Toominga hagiavaldus ja seletus; A. Kivi vastus juristibüroole ja hagile, tema vastuhagi ja seletus. Tegemist oli TsÜS § 81 lg 3 mõttes tingimusliku tehinguga, sest kostja asja kaaskasutaja õiguste ja kohustuste lõppemine oli seatud sõltuvusse laenusumma tasumisest. Kokkuleppe sõlmimisel ei olnud teada, millal hageja maksab võla. Selline laenulepingust tuleneva kohustuse arvestamine vara tasuta kasutamise lepingu tingimusena ei ole vastuolus poolte tegeliku tahtega ega ka lepinguvabaduse põhimõttega. Kuna hageja ei ole võlga tasunud, siis kokkuleppest tulenevalt kehtib vara tasuta kasutamise leping ja pooled jäid sõiduauto kaasvaldajateks. Kostja on kaasvaldajana rikkunud hageja õigust vajadusel asja kasutada. Selline rikkumine on kõrvaldatav AÕS § 45 lg 1 kohaselt, sest asjaolude hindamisel tuleb lähtuda sellest, milline oli poolte kokkulepe auto kasutamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt protsessiõiguse normi ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Ringkonnakohus on ebaõigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte tingimusliku lepinguna ja lähtunud õigusliku hinnangu andmisel ainult üksnes kostja ütlustest ja väidetest. Hageja väitis küll algul, et tegemist on laenuga, kuid hiljem muutis hagi alust ja leidis, et raha oli ettemaks auto kasutamise eest. Lepingu sõlmimisel on oluline poolte tegelik tahe. Kuna pooled olid head sõbrad, siis ei sõlmitud auto kasutamiseks kirjalikku lepingut. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet, mille järgi võis kostja hageja autot kasutada võla tasumiseni. Ringkonnakohus on sõiduauto kasutamisõiguse lõppemise seostamisel laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega lähtunud ainult kostja väidetest laenu kohta ja jätnud hageja ütlused hindamata. Pooled leppisid kokku ainult auto kasutamises. Kostja nõudis laenu tagastamist alles vastuhagiavalduses. Seetõttu asus hageja seisukohale, et arvestades auto kasutamise (rendi) hinda, saab kostja makstud 13 000 krooni lugeda tasaarvestatuks kostja poolt auto kasutamisega 1998. aasta veebruarist auto arestimiseni 23. märtsil 2001. a.
11.Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg-t 1, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude osas mida pole esitatud. Pooled ei ole esitanud auto kaasvaldusesse mõistmise nõuet. Hageja nõue oli auto välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest.
12.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et kassatsioonkaebuses vaidlustatakse mõningate tõendite hindamist. Ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse normi ega ületanud nõude piire. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et kostja valdus ei olnud ebaseaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13.Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
14.Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ületas hagi lahendamise piire. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg-t 1, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude osas, mida ei esitatud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega mõistis sõiduauto BMW kostja omavolilisest valdusest poolte kaasvaldusesse kuni hageja on tasunud kostjale laenu 13 000 krooni. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Hageja esitas hagiavalduses nõude sõiduauto kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ta tõi esile asjaolu, et on sõiduauto omanik ning kostja valdus on ebaseaduslik, sest ta võttis auto ainukasutusse ja ei võimaldanud hagejal autot kasutada. Ka kostja ei nõudnud autot kaasvaldusesse. Kostja esitas vastuhagi laenu summas 13 000 krooni saamiseks.
15.Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, siis TsMS § 231 lg 4 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses analüüsima kõiki kogutud tõendeid. Hageja nõudis auto üleandmist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja auto kasutuse õigust. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis ainult kostja seletuse alusel, et pooltel on kehtiv auto tasuta kasutamise kokkulepe ja selle kohaselt on

kostjal õigus kasutada autot kuni 13 000 krooni tagastamiseni. Hageja eitab sellise kokkuleppetingimuse olemasolu. Nõustuda tuleb kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas hageja hagiavaldus ja seletus tõendavad tingimusliku vara tasuta kasutamise kokkulepet. Kui ringkonnakohus leidis, et kostja kasutas autot tasuta varakasutuse lepingu alusel (TsK § 347), siis on ta jätnud andmata hinnangu hageja väitele, et kostja ei andnud nõudmisel hagejale autot kasutada. Samuti on ringkonnakohus jätnud hinnangu andmata hageja vastuväitele vastuhagis, et kasutades autot 1998. aasta veebruarist kuni auto arestimiseni 23. märtsil 2001.a, on kostja seda kulutanud ja seetõttu on alusetu 13 000 krooni nõue.

16.Ringkonnakohus kohaldas asjas ebaõigesti AÕS § 45. Sõltumata sellest, kas sõiduautot kasutati tasu eest või tasuta, ei kuulu asjas kohaldamisele valduse kaitse sätted. Pooltel on vaidlus kostja poolt hageja sõiduauto valduse seaduslikkuse üle ja selles, kas tal on alus saada hagejalt tagasi 13 000 krooni. Kostja on vastuhagis sidunud auto tagastamise hageja poolt 13 000 krooni tagasimaksmisega. AÕS § 320 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasja kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Nõue on AÕS § 321 p 5 järgi seotud kinnipeetava esemega, kui eseme valdus ja nõue tulenevad valdaja ja võlgniku vahelisest õigussuhtest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kaaluda poolte esitatud asjaoludest lähtuvalt, kas õigussuhe on kvalifitseeritav kinnipidamisõiguse teostamisena ja kui suhe on kvalifitseeritav AÕS § 320 järgi, siis anda hinnang hageja väitele nõude tasaarvestamise kohta, kui kostja kasutas autot kokkuleppe vastaselt.
17.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna hageja ei vaidlusta raha saamist, siis ei too kirjaliku vormi järgimata jätmine (TsK § 273) kaasa laenulepingu tühisust.
18.Hageja kassatsiooniastme kohtukulu õigusabi eest 650 krooni hüvitamine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.