Kohtulahend

3-2-1-6-02

MÄÄRUS

Tartus 12. veebruaril 2002. a Julia Mi"ina apellatsioonkaebuse tagastamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 21. jaanuaril 2001. a J. Mi"ina erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1220/2001. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2001. a otsusega jäeti rahuldamata J. Mi"ina hagi Korteriühistu Pae 39 vastu. 18. aprillil 2001. a esitas J. Mi"ina apellatsioonkaebuse. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tallinna Linnakohtu 22. mai 2001. a määrusega tagastati apellatsioonkaebus TsMS § 304 lg 2 alusel J. Mi"inale, kuna ta ei kõrvaldanud määratud tähtpäevaks kõiki puudusi. Määruse kohaselt oli kaebuses endiselt märkimata, millises osas otsusele kaevatakse, apellandi nõue, milles seisneb otsuse ebaõigsus tõenduslikus osas ja seaduse kohaldamisel, millistele tõenditele ta kavatseb tugineda ja millist asjaolu ta soovib iga tõendiga tõendada. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2001. a määrusega linnakohtu määruse muutmata. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus J. Mi"ina ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator kõrvaldas linnakohtu antud tähtpäevaks apellatsioonkaebuse olulised puudused ja kaebust oleks olnud võimalik läbi vaadata. Kassaator märkis kaebuses, et peab linnakohtu otsust ebaõigeks, millest võib järeldada, et ta kaebas kogu otsuse peale ja soovis selle tühistamist. Kuna tegemist oli seaduse ebaõige kohaldamisega, ei olnud tal esitada uusi tõendeid. Kaebuses olid märgitud seaduse sätted, millele kassaator tugines. III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Linnakohtu määruses, millega apellatsioonkaebus apellandile tagastati, nimetati järgmised puudused: apellant ei märkinud, millise otsuse osa peale ta kaebab, milline on tema nõue, milles seisneb otsuse ebaõigsus, millistele tõenditele ta kavatseb tugineda ja millist asjaolu ta soovib iga tõendiga tõendada. Apellant märkis kaebuses, et peab kohtuotsust valeks, millest võib aru saada, et ta vaidlustas kogu otsuse. Kui avaldaja soovis hagiavalduses tunnustada tema õigust korteriühistust välja astuda ja linnakohus jättis hagi rahuldamata, siis tema apellatsioonkaebuse põhjal, milles loetakse linnakohtu otsus valeks, saab teha järelduse, et jäädakse endiselt hagiavalduses väljendatud nõude juurde. Kuna apellant vaidlustas otsuse seaduse ebaõige kohaldamise tõttu, ei olnud tal oma väidete kinnituseks mingeid tõendeid esitada. Samuti oli apellant apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu. Apellatsioonkaebuse puudused ei olnud sellised, mille tõttu ei oleks olnud võimalik kaebust läbi vaadata ja see tulnuks lg 2 alusel esitajale tagastada.