lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-154-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.12.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-154-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.12.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 40 lg 3Omavoli ja omavoliline valdusAÕS § 32Valduse mõisteAÕS § 33 lg 2ValdajaAÕS § 43Valduse kohtulik kaitseAÕS § 44Valduse rikkumisest tulenev nõue

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-21-13875/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.02.20222-13-60162/80Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.09.20172-06-15640/10Viru Maakohus Narva kohtumaja03.09.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-154-01

KOHTUTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. detsembril 2001. a OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 19. novembril 2001. a läbi OÜ Petalum kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/521/2001. Istungist võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat V. Kõve. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

24.augustil 2000. a esitas OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid füüsilisest isikust ettevõtja Olav Peet ja Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) 1. oktoobril 1996. a rendilepingu, millega Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) andis O. Peet"ile rendile Virtsus Tallinna mnt 31 asuvast plekitsehhi hoonest 1476 m2 suuruse pinna konservikarpide ja karbikaante tootmiseks. Rendilepingu tähtaeg oli 5 aastat ja selles nähti ette rentniku õigus lepingu uuendamisele. 1. märtsil 1999. a sõlmisid O. Peet, OÜ Petalum ja Virtsu Kalatehas AS (pankrotis) kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt rendilepingusse astus rentnikuna O. Peet"i asemel hageja, kes jätkas renditud pinnal konservikarpide ja karbikaante tootmist. Hageja sai renditud vara otseseks valdajaks AÕS § 33 lg 2 kohaselt.
15.augustil 2000. a oli hageja tavapäraselt välja saatmas valmistoodanguga laaditud autot, kui kostja turvateenistus keeldus hageja autot välja laskmast. Turvatöötaja selgitas, et ilma kostja tegevdirektori Kaido Feldmanni korralduseta ei tohi ta autot väravast välja lasta. Sellise tegevusega rikkus kostja otseselt hageja valdust, takistades hagejal renditud vara üle tegelikku võimu teostamast. Kostja vaidles hagile vastu leides, et OÜ-l Petalum puudus õigus 1. oktoobril 1996. a sõlmitud rendilepingu alusel vaidlusalust vara vallata. Hageja ei ole O. Peet"i õigusjärglane. Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja keelas kostjal hageja renditud pinna suhtes valduse rikkumise väljaja juurdepääsu takistamise läbi sellele hoonele ja hoones asuvale renditud pinnale. Hageja esitas valduse rikkumisest tuleneva nõude , 43 ja 44 lg 1 alusel. 1. märtsi 1999. a sõlmitud kokkuleppe järgi on rentnikuks OÜ Petalum. Kokkulepe rendilepingu ülekandmise kohta hagejale on kehtiv. Tuvastamist leidis asjaolu, et 15. augusti 2000. a õhtul takistas kostja hageja renditud plekitsehhist väljunud autot värava kaudu välja sõita. Kostja käitumine ei olnud seaduslik. Sellega rikkus kostja hageja valdust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis OÜ Petalum hagi valduse kaitseks rahuldamata. Maakohus tuvastas, et renditud pind plekitsehhis on hageja valduses ja tehasevärav kostja valduses. Hageja ei ole esile toonud asjaolu nagu oleks kostja takistanud tal plekitsehhis asuvate renditud
AÕS § 40

ruumide valdamist. Hageja väitis, et kostja rikub tema valdust sellega, et takistab renditud pinnalt värava kaudu väljapääsu. Ringkonnakohus leidis, et tuvastatud asjaoludel ei saa hagejat pidada kalatehase territooriumil asuva värava valdajaks. AÕS mõttest tulenevalt saab valdust kaitsta valdaja. Isik, kes ei ole valdaja ja kellel valdust ei ole olnud, ei saa seda kaitsta. Valduse kaitse sätete järgi ei saa kaitsta õigust valdusele nagu hageja seda soovib. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Hageja ei pea õigeks ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt valduse esemele juurde- ja/või väljapääsu takistamine ei ole valduse rikkumine. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle, seega peab valdaja saama asja üle tegelikku võimu teostada. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Hageja ei ole soovinud kaitsta oma valdust väravale, vaid kaitsta valdust renditavale pinnale. Kostja takistas väravas toimunud tegevusega hagejal tema renditaval pinnal teostamast tegelikku võimu oma valduses oleva renditud eseme üle. Renditava pinna eesmärgipärane kasutamine eeldab kostja valduses olnud värava kasutamist. Selle kasutamise takistamine tuleb lugeda valduse eseme üle tegeliku võimu teostamise takistamiseks. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise tõttu. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine. Hagi aluseks oli asjaolu, et 15. augustil 2000. a ei saanud hageja valmistoodanguga auto tehase territooriumilt värava kaudu lahkuda. Ekslik on ringkonnakohtu arutlus selle kohta, et kuna hageja ei ole olnud ega ole värava ja seega ka juurdepääsu valdaja, ei saa ta kaitsta oma valdust. Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. AÕS § 43 annab valdajale õiguse nõuda valduse omavolilise rikkumise korral valduse kohtulikku kaitset, mis tulenevalt AÕS § 44 võib seisneda rikkumise kõrvaldamises, edasise rikkumise ärahoidmises ja kahju hüvitamises. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le Jaana Korkjase nimel OÜ Petalum kassatsioonkaebuselt 15. juunil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.